2-07-51491 Tallinna Ringkonnakohus 18.02.2009, Tallinn Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Ande Tänav Are Riistani (Riistan) hagi Paide valla vastu 94 969 krooni saamiseks Pärnu Maakohtu 12.05.2008 otsus Vaidlustatud kohtulahend Are Riistani apellatsioonkaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik 94 969 krooni Hagi hind Kirjalik menetlus Menetluse liik Menetlusosalised ja nende Hageja: Are Riistan (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja: Paide vald Paide Vallavalitsuse kaudu (asukoht esindajad Pärnu 58, Paide linn Järva maakond) Kostja esindajad: Vahur Glaase ja vallasekretär Silvia Aarma
Tsiviilasja number Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtukoosseis Tsiviilasi
Resolutsioon Tühistada Pärnu Maakohtu 12.05.2008 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused
Pooled vaidlevad selle üle, kas 10.06.1996 poolte vahel sõlmitud leping on kehtiv. Vaidluse lahendamiseks on vaja tuvastada lepingu lõpetamine poolte poolt või ühe poole poolt või mittelõpetamine ja millal hageja sellest teada sai. Viimasest asjaolust sõltub ka aegumise tähtpäeva kulgemise algus. Vaidlust ei ole selles, et hagejale arvestati PRIA poolt pindalatoetust vähem seetõttu, et tal puudus osa põllumaa kasutamist tõendav maakasutamise leping. Hageja on seisukohal, et hagi ei ole aegunud, kuna tema sai lepingu lõpetamisest teada siis, kui PRIA novembris 2004 vaidlusaluse Xxxxxxxx põllu osas toetuse taotlust ei rahuldanud ja toetust ei maksnud. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta 2004. novembris PRIA-le ei esitanud 10.06.1996 poolte vahel sõlmitud lepingut. Hagejal ei olnud vajadust sõlmida M. K. märtsis 2004 uut lepingut, kui ta poleks olnud teadlik kostja poolt lepingu ühepoolsest lõpetamisest. Novembris 2004 sai hageja teada, et Xxxxxxxx põllu kasutamiseks on kostja sõlminud maakasutuse lepingu J. S.. See selgus PRIA peadirektori 17.11.2004 ühise pindalatoetuse osalise määramise käskkirjast nr 1-3.11/14 ja PRIA peadirektori 08.02.2005 vaideotsusest nr 12-14/70. Hageja sai teada, et leping, mille ta märtsis M. K. sõlmis, ei andnud talle õiguslikku alust nimetatud põldu kasutada. Kostja viitab 25.03.2003 lepingule, mille kohaselt on hagejale antud XXXXXXXX maade kasutus. Selle järgi ei ole seal aga Xxxxxxxx põldu. Nii võiks kostja arvates aegumise tähtaega hakata lugema 2003. aastast. Kuid kostja eitab uue lepingu sõlmimist, sest 25.03.2003 leping on vaid eelmise täpsustus ning sisuliselt ei ole see leping asjasse puutuv. Kohtu hinnangul ei saa kohtule esitamata lepingut arvestada. Kostja on veendunud, et hageja oli teadlik juba 2003. kasutusõiguse puudumisest Xxxxxxxx põllule. Samuti oli hageja juba varem loobunud nimetatud põllumaa eest maamaksu tasumisest, mida tuleks samuti arvestada. Toimiku materjalide põhjal ja mida hageja ka tunnistab, võib järeldada, et aastatel 2002-2003 hageja Xxxxxxxx maa eest maamaksu ei tasunud. Tõendatud on ka see, et maamaksu ettemaks oli olemas, kuid Xxxxxxxx põld ei kuulunud sellesse põllumaade nimistusse, mille eest oleks hageja olnud kohustatud maksma maamaksu. Maamaksu tasus aastatel 2002-2003 Rahandusministeerium, 2004 tasus maamaksu AS Sõmeru-S. Hageja ei ole seda ümber lükanud. Kohus loeb põhjendatuks kostja väite, et 10.06.1996 leping lõppes detsembris 2001 hageja poolt lepingu suulise ülesütlemisega. Vald on Maksu- ja tolliametile 21.12.2001 esitanud maamaksu paranduse (t.lk 57), kuid maamaksu parandus ei muuda iseenesest nende objektide loetelu ja suurust, mille eest maamaksu tasuda tuli. Tasaarvestus puudutab maksmisele kuuluvat lõppsummat või selle puudumist või arvestust. See ei katkesta ega lõpeta iseenesest maksukohustust ega maksuteadete laekumist. Nende asjaoludega on tõendamist leidnud, et hageja ei täitnud lepingust tulenevat maamaksu tasumise kohustust. Aegumise kohaldamise aluseks saaks lugeda ka detsembrit 2001 ning tuvastada, et 1996 poolte vahel sõlmitud leping lõpetas siis oma toime. Siinjuures tuleb korrata, et märtsis 2004 sõlmib hageja lepingu Xxxxxxxx maa kasutamiseks tulevase maaomanikuga, kes lepingu järgi peab tasuma maamaksu. See on hageja vaieldamatu tahe olnud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest; lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 150 lg 1
sätestab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kostja ei tunnistanud hagi, sest 10.06.1996 leping on lõpetatud ning hagejal puudub alus selle lepingu kostjapoolse rikkumise tõttu kahju hüvitamist nõuda. Kostja palub hagi nõue lugeda aegunuks ning tähtaega hakata lugema märtsist 2004. Kohus ei pea õiguslikult põhjendatuks hageja seisukohta aegumistähtaja alguse kohta, s.o novembrit 2004, sest see, et toetust maksti osaliselt, hageja poolt loodetust vähem, ei tulene 10.06.1996 lepingust. Selgusetuks jäi, miks hageja viimatinimetatud lepingut PRIA-le ei esitanud. 2004. märtsis sõlmitud lepingu esitamine on olnud hageja subjektiivne tahe ja valik. Hageja ei ole 10.06.1996 sõlmitud lepingu lõpetamist vaidlustanud. Kohus nõustub kostjaga, et hagi aegumine algab märtsist 2004. Toimikus olevast rendilepingust ei nähtu, millal see M. K. ja hageja vahel sõlmiti, kuid p 11 kohaselt algab rendileping märtsis 2004. Nimetatud lepingu sõlmimisega hageja väljendas oma tahteavaldust hakata kasutama XXXXXXXX külas XXXXXX talu maid (haritavat maad 15 ha), mis on ka 10.06.1996 sõlmitud lepingu objektiks. Alates 01.03.2004 algas seega hagi aegumise tähtaeg ning tähtpäev saabus 28.02.2007. Hagi esitati 11.12.2007. Riigikohus on 22.07.2007 tsiviilasjas 3-2-1-8-07 märkinud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et seoses aegumise kohaldamisega kuulub hagi rahuldamata jätmisele. Apellatsioonkaebus
2004. märtsis sõlmida uut lepingut. Vajaduse tingis asjaolu, et hageja poolt haritud põld tagastati õigusjärgse omaniku järeltulijale ja hageja soovis jätkata põllu harimist. Hageja leiab, et 10.06.1996 sõlmitud leping nn Xxxxxxxx põllu osas lõppes 01.10.2004. Samuti on õige, et 2004. novembris sai hageja teada PRIA peadirektori 17.11.2004 ühise pindalatoetuse osalise määramise käskkirjast nr1-3.11/14 (t.lk 10), et kostja oli nn Xxxxxxxx põllu kasutamiseks sõlminud lepingu J. S.. Kohtu väide, et hageja sai teada, et märtsis 2004 M. K. sõlmitud leping ei anna talle õiguslikku alust põldu kasutada, on liialt subjektiivne. Hageja teadis, et leping annab talle aluse põllu kasutamiseks alates 01.10.2004, s.t peale seda, kui jõustuvad 10.06.1996 lepingu p-d 7 ja 11. Huvitav on kohtu seisukoht, et kuna hageja aastatel 2002-2003 maamaksu ei tasunud, siis järelikult on ta lepingu üles öelnud. Hageja on selgitanud, et ta tasus alates 12.08.1997 kuni 21.12.2002 maamaksu kahekordselt. Hagejat ei saa süüdistada maamaksu tasumata jätmises, kuna kostja esitas maksuametile teatise maksustatava maa kohta ja hageja maksis maksuteatise järgi korrektselt. Et hageja kohustus tasuma 2004. märtsis nn Xxxxxxxx maa tulevase omaniku eest maamaksu, tingis soov jätkata maa harimist. 10.06.1996 sõlmitud leping ei olnud lõpetatud. Hageja leiab, et tal on kahju hüvitamise nõue, mille olemasolust sai ta teada 17.11.2004, kui selgus, et 10.06.1996 leping ei kehti. Ka on Tartu Ringkonnakohus leidnud, et kui hageja leiab, et kostja lõpetas lepingu ebaseaduslikult või ei toimunudki lepingu lõpetamist, siis võib hagejal olla sellest tulenevalt kahjunõue valla vastu. Kohus märkis, et hagi esitati 11.12.2007, kuid 23.10.2007 oli esitatud kaebus halduskohtusse, milline tagastati ja 09.11.2007 kaebus Harju Maakohtule, milline tagastati samuti. Nõue ei ole aegunud. Kostja kirjalik vastus
hüvitamist hageja nõuab. Seejärel peab hageja selgitama teo õigusvastasust, s.t et kostja tegu põhjustas talle kahju. Peale nõude aluse tuvastamist peab hageja selgitama kohtule nõude sisu. Kohus on otsuses õigesti märkinud, et hageja ei ole oma nõude sisu selgitanud. Sellele asjaolule on ka kostja oma kirjalikus vastuses hagile tähelepanu juhtinud. Kohtul on õigus, kuid selle küsimuse oleks pidanud kohus lahendama eelmenetluse käigus ja hageja tähelepanu hagiavalduse puudustele juhtima. Hagiavalduses on märgitud nõude suuruseks 94 969 krooni. Menetluse vältel on hageja maininud, et tal jäi PRIA-lt saamata 75 000 krooni toetust, kuna nimetatud summa maksti välja teisele isikule. Kuna hagiavaldusest ei ole võimalik aru saada, millal ja millisel alusel hagejal kostja vastu nõue tekkis. Asja uuel menetlemisel tuleb hagejalt nõuda uue ja TsMS nõuetele vastava hagiavalduse esitamist Esitatud hagiavaldust ei ole võimalik menetleda enne selles puuduste kõrvaldamist. Praegu ei ole kummalgi alusel esitatava nõude menetlemiseks esile toodud piisavalt asjaolusid. Seega ei ole võimalik anda õigussuhtele õiguslikku kvalifikatsiooni. Seega oli ennatlik lahendada esile toodud puudulike asjaolude pinnalt nõude aegumise küsimust. Pärast nõude kvalifitseerimist selgub, kas ja milliseid TsÜS-i sätteid selle nõude aegumise analüüsimiseks saab kohaldada. Lepingu rikkumisest tulenev kahjuhüvitusnõue muutub TsÜS § 147 lg 1 ja 2 mõttes sissenõutavaks alates ajahetkest, kui kahjustatud lepingupool sai teada või pidi teada saama teise lepingupoole lepingurikkumisest ja sellega võimaliku kahju põhjustamisest. Lepinguvälise kahju hüvitamise nõude aegumise kohaldamisel tuleb käsitleda TsÜS § 150. Kohtuotsuse tühistamisel menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ei anna kohus hinnangut apellatsioonkaebuse sisu puudutavatele väidetele.
U.Loonurm
K.Paal
A.Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.