Viru Maakohus
Kohtunik
Natalja Losevtsova
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. veebruar 2009, Narva, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei
Tsiviilasja number
2-05-17580
Tsiviilasi
E N hagi A N vastu kinnisvararegistris kinnisasja omaniku kande muutmiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja: E N (isikukood XXX; elukoht XXX) Kostjad: A N (isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja esindaja 1: Svetlana Allak Kostja esindaja 2: Gleb Allik 28. jaanuar 2009 Hageja: E N Hageja nõustaja: Olga Närgi Kostja: A N Kostja esindaja 1: Svetlana Allak Kostja esindaja 2: Gleb Allik
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
Kohtuistungi sekretär Tõlk Resolutsioon
Jelena Muttonen Sirje Sirnask
Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 30.09.2005 esitas E N Narva Linnakohtule hagiavalduse A N vastu kinnisvararegistris kinnisasja omaniku kande muutmiseks. Esitatud hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja olid abielus alates 09.09.1994.a. Hageja oli registreeritud XXX alates 1968.a. Abielu ajal hageja erastas korteri abikaasa A N nimele. Erastamine toimus hageja arvel. Kostja korteri erastamiseks mingeid vahendeid ei kulutanud. Seega sai korter aadressil XXX hageja lahusvara arvel abikaasade ühisvaraks. Kui hageja ei oleks olnud registreeritud aadressil XXX, seda korterit abikaasad erastada ei oleks saanud, pealegi toimus erastamine hageja rahvakapitali obligatsioonide arvel. 28.02.1997.a abikaasad müüsid korteri aadressil XXX 67000 krooni eest ja omandasid 70000 krooni eest osaku korterina aadressil XXX KÜ-s Kodu. KÜ-s Kodu osanikuks sai kostja, kuna poolte vahel ei olnud vaidlust, kelle nimele osak vormistada ja lähtudes perekonnaseadusest on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. 1999.a jaanuaris-veebruaris pooled lahutasid abielu. Hageja tasus oma arvelt korteri eest ka pärast abielu lahutamist. Vaja on arvesse võtta, et pärast abielu lahutamist hageja remontis korteri oma arvel. 2002.a toimus kandmine kinnistusraamatusse, kuid hagejat omanikuna ei märgitud. Kinnistusraamatusse kandmise eest pooled kulutusi ei kandnud. Korteri aadressil Narva, Rakvere 73-64 osak KÜ-s Kodu oli omandatud hageja vara ja rahaliste kulutuste arvel, korteri aadressil Puškini 20-82 müügist. Vallasvara üleandmine, seejärel kinnistusraamatusse kandmine toimus osaku alusel korteriühistus. Hagejal on õigus vallata, kasutada ja käsutada korteriomandit, sest korteriomand kujunes varast, mis suuremas osas kuulus hagejale. Korteriomandi üleandmise vormistamisel, samuti dokumentide vormistamisel kande tegemiseks kinnistusraamatusse, kostja ei märkinud hagejat kaasomanikuna, millega rikkus hageja õigusi. Kokkuleppele kostjaga hageja kohta kinnistusraamatusse kande tegemise kohta jõuda pole võimalik, järelikult hagejal on ainuke võimalus selle vaidluse lahendamiseks kohtu korras. Eeltoodu alusel ning juhindudes PKS § 14, 17, Asjaõigusseaduse § 65 lg 1, Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 7 palub hageja muuta kanne kinnistusraamatus, registrinumbri 13009 all teises osas ning märkida teise kinnistuomanikuna E N, isikukood XXX. Kostja vastus 11.01.2006.a esitas A N esindaja kohtule vastuse hagiavaldusele. Esitatud vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. Kostja abielu hagejaga oli lahutatud 26.02.1999.a Narva Linnakohtu kohtuotsusega. Sama aasta märtsis läks hageja Inglismaale, kus viibis kuni 2005.a märtsini. Hageja välismaal viibimise ajal vaieldava eluruumi korteriüüri- ja kommunaalmakse tasus hageja vanaema A N. Hageja korteriüüri- ja kommunaalmakseid ei maksnud. 16.11.2000.a korteriühistu Rakvere 73 liikmete üldkoosoleku otsuse alusel vaieldav korter oli erastatud A N poolt, mis on tõendatud 16.05.2001.a kokkuleppega korteriühistuga Rakvere XXX vara üleandmise ja vastuvõtmise kohta nr XXX ja Ida-Viru maakonna hooneregistri Narva filiaali registreerimise 28.08.2001.a tunnistusega nr 4924. 13.03.2003.a kinnistamisavalduse alusel oli kantud kinnistusregistrisse kostja.
Seega oli alusetu hageja väide, et temal on õigus vallata, kasutada ja käsutada kostja ainuomandit. Samuti on põhjendamatu hageja versioon, et korteriomand kujunes varast, mis suuremas osas kuulus temale. Hagiavalduses puuduvad kirjalikud tõendid rahaliste toimingute sooritamisest hageja poolt seoses vaieldava eluruumi erastamisega. Seega temal puudub õigus taotleda kinnisvararegistris kinnistuomaniku kande muutmist, kuna eluruumi ainuomanik on A N pärast abielusuhete lõppemist. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hageja nõue rahuldamata. Kohtuistung 28.01.2009.a toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõuete juurde. Hageja palub muuta kannet kinnistusraamatus registrinumbri 13009 all teises osas ning märkida teise kinnistuomanikuna E N ning jätta kostja kanda menetluskulud. Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja nõue on põhjendamatu. Korteri erastamine toimus pärast abielu lahutamist ning seega on kostja ainuomand. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 14 lg 1 abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. PKS § 17 lg 1 kohaselt abikaasadel on võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt kui perekonnaseaduse 3. peatüki 2. ja 3. jao sätete alusel võib kinnisasja lugeda abikaasade ühisvaraks ja selle omanikuna on kinnistusraamatusse kantud üks abikaasa, kantakse teine abikaasa ühisomanikuna kinnistusraamatusse abikaasade ühise notariaalselt tõestatud avalduse alusel. Kui kinnistusraamatusse omanikuna kantud abikaasa keeldub ühise avalduse esitamisest, võib teine abikaasa kohtu korras nõuda enda ühisomanikuks tunnistamist ja kinnistusraamatu kande muutmist. Kohtu poolt on tuvastatud, et pooled olid abielus alates 09.09.1994.a. 17.04.1997.a omandas kostja korteri vallasasjana. 26.02.1999.a Narva Linnakohtu kohtuotsusega poolte abielu oli lahutatud. Seega korter vallasjana oli omandatud abielu kestel. Kinnistusraamatu väljatrüki kohaselt on 27.02.2002 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 13.03.2003.a XXX korteriomandi, registriosa nr 13009, omanikuna A N. Riigikohus on 21. märtsi 2005. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-16-05 (RT III 2005, 11, 110) leidnud, et vallasasjaks olnud korteri kinnistamisel kantakse kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna EES § 211 ja § 214 lg 5 järgi isik, kes on vallasasjast korteri omanik. Sama seisukoha korratakse Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. aprilli 2006.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-164-05, et korteriomandi seadmisel saavad selle omanikuks isik(ud), kes olid korteri kui vallasasja omanikud. Seega, kui korter vallasasjana oli abikaasade ühisvara, siis on ka korteriomand ühisvara vaatamata sellele, et korteriomand seati ühe abikaasa nimele pärast abielusuhete lõppu. Mõeldamatu oleks olukord, kus korteriomandi omanikuks saamine sõltuks just korteri kinnistamisest.
Kuna kostjalt vastava nõusoleku saamine ei olnud hageja väidete kohaselt võimalik, siis on hagejal PKS § 17 lg 5 ls 2 tulenev õigus esitada nõuet kinnistusraamatu kande muutmiseks. Kuna kohtu poolt on tuvastatud, et korter vallasasjana oli poolte ühisvara, siis korteriomand kuulub poolte ühisvara hulka. Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, et tuleb muuta kanne kinnistusraamatus, registrinumbri 1300909 all teises osas ning märkida teise kinnistuomanikuna E N, isikukood XXX. Menetluskulude jaotus Hageja taotleb kostjalt kohtukulude summas 4500 krooni väljamõistmist (juriidilised teenused). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja esitas kohtuistungil arve-kviitungi nr:611206 õigusabi eest 4500 kroonile. Hageja ei tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu. Vastavalt kuni 01.01.2006 kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 64 lg 1 kohaselt mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Seega tuleb kostjalt mõista välja riigilõivu 200 krooni riigituludesse. TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Kohus leiab, et ei kuulu rahuldamisele hageja taotlus, kuna ei või olla Olga Närgi esindajaks vastava hariduse puudumise tõttu (TsMS § 85 lg 1 p 7). Otsus on tehtud eeltoodud põhjenduste alusel ja juhindudes perekonnaseaduse § 15 lg 1, § 17 lg 1, 5, eluruumide erastamise seaduse § 21-1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 438, § 441, § 442, § 661 lg 2.
Natalja Losevtsova Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.