2-06-9923
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunikuabi
Liivi Suursoo
Määruse tegemise aeg ja koht
17.02.2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-9923
Tsiviilasi, avaldaja nõue
A S avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A S (AS, isikukood xxx, elukoht xxxx) Hageja esindaja: M Pärn (Advokaadibüroo Nielson & Pärn OÜ, aadress xxx) Kostja: E S (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek, Kostja esindaja: J Tuštšenko (Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid Osaühing, aadress xxx) E S pankrotihaldur: O Ennok, Cavere Õigusbüroo OÜ, aadress xxx
Menetlustoiming
menetluskulude kindlaksmääramine
Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused Tsiviilasjas nr 2-06-9923 10.05.2007 tehtud ja 12.06.2007 jõustunud kohtuotsusega jättis Harju Maakohus A S hagis S M vastu E S 13.04.2006 võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks
2-06-9923 tunnistamise nõudes hagi S M vastu rahuldamata, rahuldas hagi E S võlausaldajate üldkoosoleku vastu ja tunnistas kehtetuks E S 13.04.2006 võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, millega valiti pankrotitoimkonna liikmeteks IP, A T ja S M. Sama kohtuotsusega on jäetud kohtukulud kostja kanda. 05.07.2007 esitas A S esindaja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Avalduses on hageja menetluskuluna näidatud on riigilõiv summas 80 krooni ja esindaja tasu summas 11 800 krooni. Hageja esindaja on avalduses märkinud, et üldkoosolekult ei ole võimalik menetluskulu reaalselt sisse nõuda, sest tegu ei ole isikuga. Hageja esindaja on avalduses märkinud, et seega tuleb menetluskulu jätta võlgniku E S (pankrotis) kanda, kes omakorda saab esitada nõude talle kahju tekitanud isiku vastu. Ka on hageja esindaja avalduses märkinud, et menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses ja et kohus märgiks seda ka menetluskulude kindlaksmääramise määruses. 06.09.2007 on tehtud kohtumäärus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse edastamise kohta. 02.11.2007 esitas kostja vastuse hageja avaldusele menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Kostja ei pea põhjendatuks hageja avaldust kohtuväliste kulude osas ja vaidleb sellele vastu järgmises osas: hageja on jätnud tähelepanuta, et TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud ning vastavalt TsMS § 144 punktile 1 kohtuvälisteks kuludeks on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Menetluskulusid saab rahaliselt kindlaks määrata kohtuotsuses sisalduva kulude jaotuse alusel. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud lahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 03.07.2007 avalduses palub hageja kindlaks teha, et hüvitamisele kuulub hageja poolt kantud esindajatasu summas 11 800 krooni ning riigilõiv summas 80 krooni. Jõustunud Harju Maakohtu otsuse resolutsiooniga on jäetud kostja kanda kohtukulud, so riigilõiv TsMS § 138 lg 1 järgi. Kohtuotsuses ei ole esitatud menetluskulude jaotust kohtuväliste kulude osas. Kostja esindaja on seisukohal, et kohtuväliste kulude osas summas 11 800 krooni ei kuulu hageja taotlus rahuldamisele. TsMS § 221 lg 1 ja § 174 lg 8 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse teha ka kohtunikuabi. Kohtunikuabi seisukoht TsMS § 138 lõige 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 punkt 1 kohaselt on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud kohtuvälised kulud. TsMS § 174 lõige 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 10.05.2007 kohtumäärusega on kostja kanda jäetud kohtukulud. Hageja esindaja poolt taotletud õigusabikulu (summas 11 800 krooni) ei ole kohtukulu, vaid kohtuväline kulu. Eeltoodut arvestades kuulub kostjalt hagejale väljamõistmisele kohtukulu (riigilõiv) summas 80 krooni. Kohtunikuabi nõustub hageja esindaja seisukohaga, et väljamõistetud kohtukulu tuleb jätta E S (pankrotis) kanda.
TsMS § 177 lõige 1 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis,
2-06-9923 et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne
Liivi Suursoo kohtunikuabi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.