Tsiviilasja number
2-07-14977
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja Imbi Sidok
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.veebruaril 2009, Tallinn
Tsiviilasi
Vaidlustatud kohtulahend
Tasmo Ärigrupi AS hagi OÜ Grosberg Saveko Grupp vastu 750 000 krooni ja viivise väljamõistmiseks Harju Maakohtu 02.06.2008 otsus
Hagihind
750 000 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Grosberg Saveko Grupp apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
26.01.2009
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Tasmo Ärigrupi AS (registrikood 10057432, asukoht Punane 16, 13619 Tallinn), seaduslik esindaja juhatuse liige Deniss Västrik, lepinguline esindaja adv. Heikki Ojamaa Kostja OÜ Grosberg Saveko Grupp (registrikood 10997610, asukoht Weizenbergi 10-2, 10150 Tallinn), seaduslik esindaja juhatuse liige Sergei Saveljev
Jätta Harju Maakohtu 02.06.2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu
tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 20.04.2007 esitas Tasmo Ärigrupp AS kohtusse hagi, milles palus OÜ-lt Grosberg Saveko Grupp välja mõista 750 000 krooni ja viivise kuni kohustuse täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 02.08.2006 vara ostmise broneerimislepingu, milles hageja väljendas nõusolekut osta Tallinnas Xxxxx xx xx asuv kinnistu koos sellel asuvate hoonetega ja sellele koostatava detailplaneeringuga hinnaga 27 750 000 krooni, millest 27 000 000 krooni tasutakse OÜ-le Svest Vara ja 750 000 krooni kostjale kui vahendajale maakleriteenuste osutamise eest. Hageja tasus kostjale maakleritasu 02.08.2006 summas 200 000 krooni ja 21.08.2006 550 000 krooni. Lepingu punktis 3.7.2. sätestati tingimused, millede täitmisel pidi sõlmitama kinnistu asjaõiguslik müügileping. Lepingu punkti 3.7.3. kohaselt teatud tingimustel asjaõigusliku müügilepingu sõlmimise mittetäitmisel kuni 01.01.2007 oli ostjal õigus ühepoolselt lõpetada võlaõiguslik müügileping (taganeda lepingust) ja vara ostmisest keelduda. Sel juhul olid omanik ja vahendaja (kostja) kohustatud 7 päeva jooksul tagastama hagejale kõik neile ostja poolt tasutud summad, ilma mingite sanktsioonideta poolte poolt. Lepingu punkt 3.4 sätestas, et ettemaks ja maakleritasu tagastatakse täies ulatuses ostjale, kui ostja seda nõuab hiljemalt 5 tööpäeva jooksul pärast lepingu lõppemist või lõpetamist, v.a kui ostja ja müüja vahel on sõlmitud vara notariaalne asjaõiguslik ostu-müügileping või ostja ja müüja vahelise vara notariaalse asjaõigusliku ostumüügilepingu sõlmimine jäi ära ostja süü tõttu. Kinnistu võlaõiguslik müügileping sõlmiti OÜ Svest Vara kui kinnistu omaniku ja hageja vahel 21.08.2006. Müügilepingu punktis 2.1.7 sätestati detailplaneeringu sisu ja maht ning müügilepingu punktis 2.2.1 kinnitas hageja, et üheks kohustuslikuks tingimuseks kinnistu ostmiseks on punktis 2.1.7 nimetatud detailplaneeringu kehtestamine. Osapooled leppisid kokku, et kohustuvad sõlmima kinnistu asjaõiguslepingu hiljemalt 20 päeva jooksul arvates järgmiste tingimuste täitmisest, kuid mitte hiljem kui 01.02.2007, milledest punktis 6.1.1. sätestati tingimuseks eelnimetatud detailplaneeringu kehtestamine Tallinna Linnavalitsuse poolt. Müüjal oli õigus lepingust taganeda, kui nimetatud detailplaneeringut ei ole kinnitatud 01.02.2007 ja ostja ei ole soovinud asjaõiguslepingu sõlmimist vastavalt lepingu punktile 6.2. Ostjal oli õigus lepingust taganeda, kui müüja poolt ei ole täidetud enne 01.02.2007 vähemalt üks lepingu punktides 6.1.1. (detailplaneeringu kehtestamine) ja 6.1.2. nimetatud tingimustest ja kui punktis 2.1.7. nimetatud detailplaneeringuga kehtestatud ehitusõigus on äripinna ja elamispinna osas maapealse brutopinnana kokku alla 3370 m2. Kuna müügilepingus nimetatud tähtajaks ei olnud detailplaneering kehtestatud ja hageja ei olnud nõus ostma kinnistut ilma kehtestatud detailplaneeringuta, taganes hageja müügilepingust punkti 7.2.3 alusel ja punkti 7.1.3 alusel ka müüja ning esitasid nii lihtkirjalikud taganemisavaldused kui ka sõlmisid selle kohta 12.02.2007 notariaalse kokkuleppe ja eelmärke kustutamise kinnistamisavalduse. Hageja esitas 02.08.2006 kostjale nõude broneerimislepingujärgsete summade tagastamiseks seitsme päeva jooksul alates kirja kättesaamisest. Äriregistris märgitud aadressile saadetud tähitud kirjad tagastati postiasutuse poolt. Kostja juhatuse liikmele õnnestus kiri isiklikult üle anda alles 05.03.2007. Kostja tunnistas hagi osaliselt. Broneerimisleping reguleerib suhteid vaid käsiraha suhtes, milliseks on 200 000 krooni. Lepingusätete tõlgendamine kogu maakleritasu tagastamisena terves ulatuses, on ebaõige ja tühine. Kostja ei ole võlaõigusliku lepingu osapooleks ega kanna mingeid sellest tulenevaid kohustusi. 11.01.2005 sõlmitud maaklerilepingust tulenevad
2(4)
kohustused on kõik täidetud. Müügilepingus sätestatud tingimused on osapoolte poolt täidetud, maaüksuse detailplaneering on täielikult teostatud. Maakleri õigus hüvitise saamisele on sätestatud VÕS § 664 lg-s 1. Esimese astme kohtu otsus 02.06.2008 otsusega Harju Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 440 lg 1 seoses kostja hagi osalise õigeksvõtmisega rahuldas kohus hageja nõude 200 000 krooni tagastamiseks. Pooltel puudus vaidlus, et 02.08.2008 on hageja ja kostja sõlminud vara ostu broneerimise lepinguna pealkirjastatud lepingu, mille alusel kohustus kostja sisuliselt osutama hagejale maakleriteenust VÕS § 658 lg 1 tähenduses. Hageja kohustus kostjale tasuma maakleriteenuse osutamise eest kokku 750 000 krooni, millise oli hageja kostjale ettemaksuna tasunud. Samuti puudus pooltel vaidlus selle üle, et ülalnimetatud kinnisasja asjaõiguslik müügileping jäi hageja ja OÜ Svest Vara vahel sõlmimata. Pooled vaidlesid selle üle, kas kinnisasja müügilepingu vahendamise eest ettemaksuna tasutud 550 000 krooni kuulub hagejale tagastamisele. 02.08.2006 lepingu punktidest 3.4 ja 3.7.3 tulenevalt ei kuulu maaklertasu (ettemaks) hagejale tagastamisele üksnes asjaõigusliku müügilepingu sõlmimisel hageja ja kinnisasja omaniku vahel või kui asjaõigusliku müügilepingu sõlmimine jääb ära ostja süü tõttu. Sama tuleneb ka VÕS § 664 lg 2. Kuivõrd kinnistu asjaõiguslik müügileping hageja ja OÜ Svest Vara vahel jäi sõlmimata, ei ole kostjal õigust maakleritasule tekkinud ning ettemaksuna saadud maakleritasu tuleb kostja poolt hagejale täies ulatuses tagastada. Kostja ei ole tõendanud nagu oleks asjaõiguslik müügileping jäänud sõlmimata hagejast tulenevate asjaolude tõttu või hageja süül. Hinnates 02.08.2006 sõlmitud lepingut 11.01.2006 sõlmitud maaklerite koostöölepingut arvestades, oleks kostjal tekkinud õigus maaklertasule pärast asjaõigusliku müügilepingu sõlmimist ka 11.01.2006 sõlmitud maaklerite koostöölepingu järgi. Lisaks on maaklerite koostöölepingule tehtud parandusi, mis on ilmselt allkirjastatud üksnes kostja esindaja poolt. Ei olnud üheselt selge, kas kõnealune leping kehtis ka 02.08.2006 lepingu sõlmimise ajal. VÕS § 667 lg 2 tulenevalt kui maakleri vahendamisel või osutamisel lepingut ei sõlmita, võib maakler siiski nõuda maaklerilepingu täitmisel tekkinud kulude hüvitamist, kui selles on eraldi kokku lepitud. Taolist kokkulepet kulude hüvitamiseks asja materjalidest nähtuvalt poolte vahel ei eksisteerinud. Kostja väiteid suuliste kokkulepete kohta hagejaga ei saa pidada tõendatuks. See kuidas kostja maaklertasu oma raamatupidamisdokumentides kajastab, ei oma tähtsust. Seega kuulus hagi rahuldamisele ka 550 000 krooni väljamõistmise osas. Hageja soovis viivise väljamõistmist kostjalt VÕS § 113 lg 1 alusel alates 13.03.2007. Võttes arvesse VÕS § 94 sätestatud intressimäära tuleb ühe päeva viivis hageja nõudelt 217,50 krooni. Viivisenõue kuni hagiavalduse esitamiseni 20.04.2007 moodustas 8482,50 krooni. Samuti mõistis kohus kosjalt välja viivise nõude alates 21.04.2007 kuni põhinõude täitmiseni. Kuivõrd kostja taotlus, OÜ Svest Vara kaasamiseks iseseisva nõudeta kolmanda isikuna, oli esitatud pärast selleks kohtu poolt määratud tähtaega, tagastas kohus taotluse. Lähtudes TsMS § 468 lg 1 p 1 tunnistas kohus kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks 200 000 krooni väljamõistmist puudutavas osas. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Apellant palub tühistada kohtuotsuse osaliselt. Apellant leiab, et kuivõrd osapoolte vahel ei ole sõlmitud laenulepingut, ei kuulu kohaldamisele VÕS § 113 lg 1.
3(4)
Apellant ei esitanud taotlust kolmanda isiku kaasamiseks, vaid kirjaliku avalduse. Kohus aga võrdsustas avalduse taotlusega ja lükkas selle tagasi, millega rikkus kostja õigusi. Pärast hageja ja müüja maatüki ostmiseks võlaõigusliku lepingu sõlmimist tagastas kostja hagejale osa maaklertasust summas 2000 krooni. Vastava tõendi alusel oleks kohus pidanud põhinõuet vähendama 2000 krooni võrra. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta kaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 02.06.2008 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ringkonnakohtu istungil kinnitas kostja, et ta tunnistab hagi põhinõude osas täies ulatuses ja selles osas kohtuotsust ei vaidlusta. Kostja vaidlustab vaid viiviste väljamõistmist. Kostja on kaebuses ekslikult leidnud, et VÕS § 113 lg 1 on kohaldatav vaid laenulepingu puhul. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega ei tulene nimetatud sättest, et see on kohaldatav vaid laenusuhte korral. Kostja tunnistab põhivõlga täies ulatuses, kuid vaatamata sellele ei ole seda hagejale tasunud. Maakohus on põhjendatult viivised VÕS §de 113 lg 1 ja 94 alusel välja mõistnud kostjalt. Maakohus on ka õigesti jätnud jõusse 2.05 2007 Harju Maakohtu määrusega seatud hagi tagamise abinõud. Kuna maakohus rahuldas hagi, siis puudus igasugune alus enne kohtuotsuse jõustumist ja selle täitmist hagi tagamise abinõu tühistamiseks. Kaebuses toodud sellekohased väited ei anna alust kohtuotsuse muutmiseks. Maakohus ei ole asja arutamisel rikkunud menetlusõiguse norme nagu väidetakse kaebuses. Kui kostja on mingi osa põhivõlast täitnud, siis arvestatakse sellega otsuse täitmise käigus. See ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Ülaltoodu alusel ei anna ükski kaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
R. Allikvere
U. Loonurm
I. Sidok
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.