Tsiviilasi nr 2-08-74660
Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Tartu Maakohus Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste 16. veebruar 2009. a Tartu 2-08-74660 Tartu kohtutäitur Reet Rosenthal’i taotlus eksperdi määramiseks täiteasjades nr 186/2007/105 ja nr 186/2007/111 Avalduse läbivaatamata jätmine avaldaja: - Tartu kohtutäitur Reet Rosenthal (büroo asukoht Õpetaja 9, 51003 Tartu); puudutatud isikud: - sissenõudja T.E. - sissenõudja E.V. - võlgnik A.V.
Tartu kohtutäitur Reet Rosenthal esitas kohtule avalduse, milles taotles kohtult eksperdi määramist täiteasjades nr 186/2007/105 ja nr 186/2007/111 seoses arestitud kinnisasjade hindamise vaidlustamisega.
toimunud (Täitemenetluse seadustik (TMS) § 74 lõige 9), mistõttu kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lõikele 2 vaatab kohus hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. TsMS § 477 lõike 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagi läbivaatamata jätmise alused on sätestatud TsMS 44. (§ 408, 409) ja 45. peatükis (§ 423). TsMS § 423 lõige 3 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. TMS § 74 lõike 9 kolmanda lause kohaselt hinna vaidlustanud isiku poolt kulude ette tasumata jätmisel loetakse, et ta ei ole hindamist vaidlustanud. Seega on täitemenetluse seadustikus toodud tagajärg samane TsMS § 426 lõikes 1 toodud hagi läbivaatamata jätmise tagajärjega (hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud). Eeltoodu tõttu on õige tõlgendada TMS § 74 lõike 9 kolmandas lauses toodud tagajärge tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt avalduse läbivaatamata jätmisena. Seega jätab kohus võlgniku poolt eksperdikulude tasumata jätmise tõttu Tartu kohtutäitur Reet Rosenthal’i avalduse eksperdi määramiseks täiteasjades nr 186/2007/105 ja nr 186/2007/111 läbi vaatamata. Tulenevalt TMS § 74 lõikest 9 tuleb õiguslikult asuda seisukohale, et võlgnik A.V. ei ole vaidlustanud kohtutäituri poolt määratud kinnisasjade hindu, mistõttu langeb kohtu jaoks ära käesoleva kohtumenetluse alus ja kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Kuna avaldus esitati kohtule 6. novembril 2008. a tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lõike 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldada menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele enne 1. jaanuari 2009. a kehtinud TsMS-s sätestatut. TsMS kuni 31. detsembrini 2008. a kehtinud redaktsiooni § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 174 lõikest 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 172 lõike 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse väite või tõendi. Kuivõrd A.V. ei täitnud eksperdikulu ettemaksmise kohustust ja seetõttu loetakse seadusest tulenevalt, et hinna määramist ei ole vaidlustatud, tuleb asuda seisukohale, et vastav isik oma käitumisega, s.o seadusest tuleneva kohustuse ja kohtu nõude täitmata jätmisega, lõi olukorra, kus käesoleva kohtumenetluse alus langes ära, mistõttu jätab kohus menetluskulud A.V. kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.