2-08-18775/11 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

2-08-18775 sunnitud võlgnevuse sissenõudmiseks pöörduma kostja ja käendajate vastu kohtusse. 21.01.2008.a. sai Käendaja 2 teatise kätte, kuid võlgnevuse teatises märgitud tähtajaks võlgnevust ei tasunud. Kuna kostjad ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust vastavalt hageja poolt saadetud kirjadele, lõpetas hageja 10.03.2005. a. ennetähtaegselt AS Hansapank ja OÜ Fastbalt vahel sõlmitud laenulepingu. 11.03.2008.a. saatis hageja kostjatele võlgnevuse teatise koos viivitamatu tasumise nõudega. Hageja teavitas kostjaid, et võlgnevuse tasumata jätmisel, hiljemalt 27. märtsiks 2008.a., on hageja sunnitud alustama koheselt võlgnevuse väljanõudmist, kasutades selleks kõiki võlausaldajatele võimaldatud meetmeid, sealhulgas kohtumenetluse korras. Ühtlasi teavitas hageja kostjaid, et vastavalt Lepingu punkti 7, alapunkti 7.3. kohaselt on hagejal õigus nõuda trahvi summas 1000 Eesti krooni, kui kostja on viivitanud intressi graafikujärgsete maksetega rohkem kui kolmkümmend kalendripäeva (alates 30.10.2007.a.) ning Lepingu punkti 10.1 kohaselt, nõuda kuni trahvi tasumiseni viivist 0,15 % päevas. Seisuga 12.05.2008. a. moodustab kostjate Lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 68 293,32 Eesti krooni, millest põhiosa on 56 542,87 Eesti krooni, intress 4 113,11 Eesti krooni, viivis 6 545,84 Eesti krooni, leppetrahv 1 000,00 Eesti krooni ning leppetrahvile lisandunud viivis 63,00 Eesti krooni (Lisa 5). Viiviseid arvestas hageja Lepingu punkti 10.1. alusel, mis sätestab, et kui kostja arvelduskontol ei ole varaliste kohustuste (v.a intress) täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, on hagejal õigus alustada , viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates, Lepingu põhitingimustes fikseeritud määra alusel (0,15% päevas). Viivise arvestamine lõpeb tasumisele kuuluvate maksete täieliku tasumise päeval. Hageja arvestas viivist alates 09.10.2007. a. kuni 12.05.2008.

1.4.Haginõude õiguslik põhistus VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostjad ei ole tasunud kokkulepitud summasid kohaselt s.t kostja ei ole taganud nõutud summade olemasolu oma arvelduskontol, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 sätestab, et Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja öelda lepingu üles. VÕS 101 lg 1 p 6 annavad võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,