AS Hansapank hagi OÜ FastBalt, R S ja K L vastu rahalise kohustuse täitmise nõudes
Tsiviilasja hind maakohtus
56 542.87 krooni
Menetlusosalised ja nende
Kohtuistungil osalesid Hageja AS Hansapank (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8 Tallinn) esindaja volikirja alusel Merike Koppel Kostja I OÜ FastBalt (registrikood 11251857, asukoht Metsa 13 Lihula Lihula vald) seaduslik esindaja juhatuse liige R S Kostja II R S ( ) Kostja III K L ( Kostja III K L nõustaja Aare Nahk
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
11.veebruar 2009.a.
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt FastBalt, R S ́elt ja K L ́ilt solidaarselt AS-i Hansapank kasuks võlgnevus kokku summas 68 293.32 krooni. kasuks
3.Välja mõista OÜ-lt FastBalt, Rain S ́elt ja K L ́ilt AS-i Hansapank solidaarselt viivis protsendina põhinõudest (so 56 542.87 krooni) hagi esitamisest alates so alates 13.05.2008.a. kuni põhinõude täitmiseni määraga 0,15 % päevas. Kostjad R S ja K L vastutavad käendajatena võlgnetava summa tasumise eest mitte rohkem kui 96 900 krooni ulatuses. Kohtukulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
1.Välja mõista kostjatelt OÜ-lt FastBalt, Rain S ́elt ja K L ́ilt solidaarselt AS-i Hansapank kasuks menetluskulud summas 1625 krooni (so 50% hageja poolt hagi esitamisel tasutud 3250 kroonisest riigilõivust).
2-08-18775
2.Tagastada TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel hageja AS-ile Hansapank pool menetlusest tasutud 3250 kroonisest riigilõivust so summas 1625 krooni AS Hansapank kontole nr 22 700 000 0016 AS-is Hansapank (Swedbank). Riigilõiv summas 3250 kr on tasutud AS Hansapank poolt 05.05.2008.a. Rahandusministeeriumi kontole 22 102 377 8606, viitenr 2900072123.
3.Saata käesoleva otsuse ärakiri peale jõustumist riigilõivu tagastamiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele täitmiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale esi saa esitada apellatsioonkaebust, kuna pooled on kohtuistungil enne maakohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 630 lg 2). Otsus jõustub selle kättetoimetamisega pooltele.
HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS
1.13.05.2008.a. esitatud hagis palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse 68 293.32 krooni, viivise ja menetluskulud. Hagiavalduse asjaolude kohaselt:
1.1.03.08.2006. a. sõlmisid AS Hansapank (edaspidi hageja) ja OÜ Fastbalt (edaspidi kostja) laenulepingu nr 06-125717-JI (edaspidi Leping; Lisa 1), mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 85 000.- Eesti krooni. Lepingu punkti 7.1. järgi kohustus kostja hagejale tasuma igakuiselt intressi lepingu põhitingimustes fikseeritud intressimäära alusel. Vastavalt lepingule on intressimäär 16% aastas. Vastavalt Lepingu punktile 7.3. kohustus kostja õigeaegselt omama oma arvelduskontol intressi tasumiseks piisavat summat. Lepingu punkti 6.1. kohaselt kohustus kostja tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid. Lepingu kohaselt kohustus kostja laenusumma tagastama osade kaupa iga kuu 30. kuupäeval. Tagastamise lõpptähtpäevaks märgiti lepingus 30.07.2009. a.
1.2.03.08.2006. a. sõlmisid hageja ja R S (edaspidi käendaja 1) Lepingust tuleneva rahalise kohustuse tagamiseks käenduslepingu nr 06-125717-KÄ1 (edaspidi Käendusleping; Lisa 2), mille kohaselt kohustus käendaja 1 tagama hageja kõiki Lepingust ja selle lisadest (ka tulevikus sõlmitavatest) tulenevaid nõudeid kostja vastu. Käendaja 1 vastutab solidaarselt kostjaga võlgnetava rahalise kohustuse, kuid mitte rohkem kui 96 900.- Eesti krooni tasumise eest (p1). 1.3.03.08.2006. a. sõlmisid hageja ja K L (edaspidi käendaja 2) Lepingust tuleneva rahalise kohustuse tagamiseks käenduslepingu nr 06-125717-KÄ2 (edaspidi Käendusleping; Lisa 3), mille kohaselt kohustus käendaja 2 tagama hageja kõiki Lepingust ja selle lisadest (ka tulevikus sõlmitavatest) tulenevaid nõudeid kostja vastu. Käendaja 2 vastutab solidaarselt kostjaga võlgnetava rahalise kohustuse, kuid mitte rohkem kui 96 900.- Eesti krooni tasumise eest (pl). Hageja ja käendajad leppisid Käenduslepingute sõlmimisel kokku, et käendatava kohustuse täitmise tähtpäevaks on Lepingu järgse iga makse tasumise tähtpäev. Lepingu ülesütlemisel on kohustuse täitmise tähtpäevaks päev, milliseks kostja kohustub ennetähtaegselt tasuma kõik Lepingu alusel võlgnetavad summad (p 4). 11.01.2008. a. saatis hageja teatised (Lisa 4) kostjale ning käendajatele, milles hageja teavitas kostjat ja käendajaid kostja võlgnevusest ning sellest, et kostja oma Lepingust tulenevaid kohustusi ei täida. Hageja teatas käendajatele, et juhul kui kostja Lepingust tulenevat rahalist kohustust hiljemalt 26.01.2008. a. ei täida, nõuab hageja Lepingust tulenevate võlgnevuste tasumist käendajatelt. 17.01.2008. a. saatis hageja käendajale 2 uue kirja (Lisa 4), milles hageja palus käendajal tasuda Lepingust tulenev võlgnevus hiljemalt 30.01.2006. a. Hageja hoiatas käendajat 2, et Lepingust tuleneva võlgnevuse tasumata jätmise korral on hageja
2-08-18775 sunnitud võlgnevuse sissenõudmiseks pöörduma kostja ja käendajate vastu kohtusse. 21.01.2008.a. sai Käendaja 2 teatise kätte, kuid võlgnevuse teatises märgitud tähtajaks võlgnevust ei tasunud. Kuna kostjad ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust vastavalt hageja poolt saadetud kirjadele, lõpetas hageja 10.03.2005. a. ennetähtaegselt AS Hansapank ja OÜ Fastbalt vahel sõlmitud laenulepingu. 11.03.2008.a. saatis hageja kostjatele võlgnevuse teatise koos viivitamatu tasumise nõudega. Hageja teavitas kostjaid, et võlgnevuse tasumata jätmisel, hiljemalt 27. märtsiks 2008.a., on hageja sunnitud alustama koheselt võlgnevuse väljanõudmist, kasutades selleks kõiki võlausaldajatele võimaldatud meetmeid, sealhulgas kohtumenetluse korras. Ühtlasi teavitas hageja kostjaid, et vastavalt Lepingu punkti 7, alapunkti 7.3. kohaselt on hagejal õigus nõuda trahvi summas 1000 Eesti krooni, kui kostja on viivitanud intressi graafikujärgsete maksetega rohkem kui kolmkümmend kalendripäeva (alates 30.10.2007.a.) ning Lepingu punkti 10.1 kohaselt, nõuda kuni trahvi tasumiseni viivist 0,15 % päevas. Seisuga 12.05.2008. a. moodustab kostjate Lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 68 293,32 Eesti krooni, millest põhiosa on 56 542,87 Eesti krooni, intress 4 113,11 Eesti krooni, viivis 6 545,84 Eesti krooni, leppetrahv 1 000,00 Eesti krooni ning leppetrahvile lisandunud viivis 63,00 Eesti krooni (Lisa 5). Viiviseid arvestas hageja Lepingu punkti 10.1. alusel, mis sätestab, et kui kostja arvelduskontol ei ole varaliste kohustuste (v.a intress) täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, on hagejal õigus alustada , viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates, Lepingu põhitingimustes fikseeritud määra alusel (0,15% päevas). Viivise arvestamine lõpeb tasumisele kuuluvate maksete täieliku tasumise päeval. Hageja arvestas viivist alates 09.10.2007. a. kuni 12.05.2008.
1.4.Haginõude õiguslik põhistus VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostjad ei ole tasunud kokkulepitud summasid kohaselt s.t kostja ei ole taganud nõutud summade olemasolu oma arvelduskontol, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 sätestab, et Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja öelda lepingu üles. VÕS 101 lg 1 p 6 annavad võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,
2-08-18775 millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär Juhindudes ülaltoodust hageja palub:
1.mõista Fastbalt OÜ'lt, R S ́elt ja K L ́ilt solidaarselt AS-i Hansapank kasuks välja võlgnevus kokku summas 68 293,32 Eesti krooni;
2.mõista Fastbalt OÜ'lt, Rain S ́elt ja K L ́ilt AS-i Hansapank kasuks solidaarselt välja viivis protsendina põhinõudest (56 542,87 Eesti krooni) hagi esitamisest alates kuni põhinõude täitmiseni määraga 0,15% päevas;
3.kõik menetluskulud (sh tasutud riigilõiv 3 250.- Eesti krooni) jätta solidaarselt Fastbalt OÜ, R S ́e ja K L ́i kanda; Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde.
KOSTJATE SEISUKOHT
2.Kostjad võtsid kohtuistungil hageja nõude õigeks ega vaielnud sellele vastu /kohtuistungi protokoll t.l. 89-90/.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
4.TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuivõrd antud asjas kostjad võtsid kohtuistungil hageja nõude täielikult õigeks, siis rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtmise kinnituseks andsid kostjad allkirja protokolli. Pooled loobusid kohtuistungil enne maakohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, kinnitades seda oma allkirjaga kohtuistungi protokollil (TsMS § 630 lg 2).
5.Kohtuistungil palus hageja tagastada talle TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel hageja AS-ile Hansapank pool menetlusest tasutud 3250 kroonisest riigilõivust so summas 1625 krooni ja ülejäänud pool summas 1625 välja mõista solidaarselt hageja kasuks kostjatelt. Muud kohtukulude nõuet hagejal ei olnud. Kostjad olid nõus hüvitama hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust summas 1625 krooni. Seoses hagi õigeksvõtuga palusid pooled menetluskulude küsimuse lahendada kohtul antud otsusega. TsMS § 1741 lg 1 alusel määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et seoses asjaoluga, et pooled loobusid kohtuistungil enne maakohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, tuleb TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel hagejale tagastada pool menetlusest tasutud riigilõivust ja ülejäänud pool kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele.
R.Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.