Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 11.02.2009 Rapla Tsiviilasja number 2-09-49 Tsiviilasi OÜ Tellimiskeskuse hagi Argo Väljari vastu 3587.- krooni ja viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 3587.- krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja OÜ Tellimiskeskus (reg.nr 1046378, Tallinn, Lühike jalg 5), hageja esindaja Martin Kirsipuu, kostja Argo Väljar ( isikukood 38005090302, xxxxxxxx xxxx,xxxxxxx xx-xx) Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon Välja mõista Argo Väljarilt 4025,46 krooni ja viivis alates 26.11.2008 0,25% tagastamata põhinõudelt päevas iga laenumaksmisega viivitatud päeva eest kuni põhinõude täieliku tasumiseni OÜ Eurex Finantsi kasuks. Menetluskulud jätta Argo Väljari kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Pooled sõlmisid OTTO kataloogist järelmaksuga ostu-müügilepingu. Kostja tellis hagejalt kokku 6853.- kr eest kaupu. Tänase päeva seisuga on kostja tellitud kauba kätte saanud, kuid kostja on jätnud täitmata oma kohustuse tasuda kaupade eest. Hagi esitamise seisuga on kõik järelmaksu summad muutunud sisenõutavaks. Hageja on esitanud kostjale pretensioonid, millega on palunud kostjal oma võlgnevus teatud tähtajaks likvideerida. Kostja ei täitnud ka pretensioonides nimetatud tähtajaks oma kohustust tasuda võlgnevus. Samuti on hagejal müügilepingu kohaselt tasumisega viivitamise korral õigus nõuda kostjalt viivist. Hagi esitamise seisuga on kostja viivise võlg hageja ees kokku summas 438,46 kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja M.Kirsipuu palub VÕS §-de 100; 101 lg 1 p 1; 108 lg 1 alusel kostjalt välja mõista: 1) 3587.- kr tagastamata põhinõue, 438,46 kr viivis. Kostja vastuväited Kostja kohustus kirjalikult vastama 26.01.2009. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 26.05.2007 ja 15.10.2007 sõlmitud OTTO kataloogist järelmaksuga ostu-müügilepingutega nr 9708 ja 11876 loeb kohus tuvastatuks, et kostja tellis hagejalt kaupu 6853.- kr eest. Kostja kohustus saadud kaupade eest tasuma järelmaksuga vastavalt maksegraafikutele. Kostja rikkus lepinguid, jättes täitmata lepingutes sätestatud kohustuse tasuda kauba eest järelmaksuga. Ka võlgnevuste tasumiseks antud täiendavateks tähtaegadeks kostja oma võlgnevusi ei tasunud. Seega leiab kohus, et hagejal on seaduslik alus nõuda kostjalt lepingute alusel tasumata summade väljamõistmist. Tagastamata põhisummaks on 3587.- kr, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Lepingute järgi on kostja kohustatud maksma hagejale viivist osamaksete mittetähtaegsel tasumisel tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest 15% aastas.