Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtuniku nimi
Ene Tsefels
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
11.02.2009 a., Tallinnas, Kentmanni kohtumaja kohtukantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-07-42801
Tsiviilasi
TM`i hagi S K vastu OÜ A osa müügilepingute tühistamiseks. Hagi hind 10 000 krooni. Hageja TM (isikukood xxx, elukoht xxx); hageja esindaja Nikolai P (OÜ Pozdnjakov ja Šašolin Õigusbüroo );
Menetlusosalised ja nende esindajad
kostja S K (isikukood xxx asuk xxx); kostja esindaja vandeadvokaat Sven S (Advokaadibüroo Sven Sillar ). Viimase kohtuistungi toimumise aeg
20.01.2009
Istungil osalenud menetlusosalised ja nende esindajad, tunnistajad
Hageja TM hageja esindaja Nikolai P kostja S K kostja esindaja vandeadvokaat Sven S Tunnistaja JG(sündinud XXX a.) Tunnistaja S I (sündinud XXX.a.)
Kohtuotsuse resolutsioon • •
Jätta TMi hagi S K vastu 04.03.2005.a. ja 11.05.2005.a. sõlmitud OÜ A osa müügilepingute tühistamiseks, aegumise tõttu rahuldamata. Menetluskulu jätta kogu ulatuses hageja kanda. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada 15.10.2007.a. Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 207-42801 seatud hagi tagamine, mille kohaselt keelati S Kl tehingute ja toimingute tegemine OÜ A osaga.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja asjaolud
nimiväärusega 21 000 krooni, mis moodustas 52,5% osaühingu osakapitalist. 11.05.2005.a. sõlmisid pooled hagejale kuuluva OÜ A osa, nimiväärtusega 19 000 kr, mis moodustas 47,5 % osaühingu osakapitalist müügilepingu.
et 6 kuune tähtaeg hakkab kulgema sellest ajast, mil väidetav petetu suvatseb minna juristi konsultatsioonile, ei ole kooskõlas seadusandja tahtega. Kohtu põhjendused
liige ja seega TsÜS § 34 lg 1 järgi juriidilise isiku seaduslik esindaja, kes pidi oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 1). Eelnevat arvestades tuleb eeldada, et hagejal kui osa omanikul ja juhatuse liikmel pidi olema ettekujutus õigusliku tagajärje saabumisest tehes vaidlusalused tehingud kostjaga. Eeltoodu annab alust järelduseks, et kostja ei saanuks hagejat eksimusse viia ega eksimuses hoida st petta kõnealusel viisil. Kohus on seisukohal, et hageja ei saanud endapoolse tahte kujundamisel jätta arvestamata oma teadmisi (teadma pidamisi) osa omanikuna ja juhatuse liikmena. Hageja pidi olema teadlik oma seadusest tulenevatest õigustest ja kohustustest, äriühingu tegevust ja juhtimist reguleerivatest õigusaktidest. Eelnevat arvestades asub kohus seisukohale, et tehingute näol, millised hageja kostja vahel 04.03.2005.a. ja 11.05.2005.a. sõlmiti, ei ole tegemist hageja eksimusega asjaoludes vaid on tegelikkuses seaduse mittetundmine ja ebaõige ettekujutus õigusliku tagajärje saabumises. Hageja pidi teadma, et OÜ A asja saaks kostja ajada ka ilma OÜ A osa omanik olemata, näiteks üksnes ühe juhatuse liikmena (juhatuse liikmeid võib olla mitu). Hageja vaidlusaluseid tehinguid tehes oli välja läinud teadlikule riskile ja peab sellest tulenevalt tagajärgi ka kandma.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.