11. veebruar 2009. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-7225
Tsiviilasi
OÜ M hagiavaldus N Mvastu võlgnevuse 846 659 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ M (reg kood xxx asuk xxx) sead esindaja T L (IK xxx eluk ), esindaja volik alusel P Sepper (IKxxx OÜ Haldur Kotzebue xxx); Kostja: N M (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja esindaja: advokaat Aleksei Ratnikov (Advokaadibüroo Tiber ja Partnerid ).
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
21. jaanuar 2009. a
RESOLUTSIOON
1.Hagi mitte rahuldada. Menetluskulude jaotus
2.Menetluskulud jätta täies ulatuses OÜ M kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohtule 26.02.2008. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ M ja kostja N M 26.02.2002. a laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 119 000 krooni
tähtajaga 26.02.2004. a. 12.06.2002. a sõlmisid OÜ M ja kostja N M laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 47 000 krooni tähtajaga 12.06.2004. a. 21.08.2002. a sõlmisid OÜ M ja kostja N M laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 115 000 krooni tähtajaga 21.08.2004. a.
2.Saadud laenult kohustus kostja tasuma intresse 3 % kuus, viivist 1% päevas. Kostja ei täitnud oma lepingus sätestatud kohustusi. Seisuga 26.02.2008. võlgneb kostja hagejale 26.02.2002. a laenulepingu alusel põhisumma 119 000 krooni, intressid 76 321 krooni ja viivised 200 000 krooni. 12.06.2002. a laenulepingu alusel võlgneb kostja hagejale põhiosa 43 211 krooni, intressid 22 442 krooni ja viivised 60 000 krooni. 21.08.2002. a laenulepingu alusel võlgneb kostja 111 908 krooni, intressi 63 777 krooni ja viivise 150 000 krooni. 21.01.2009. a vähendab hageja intressinõuet. Kostja vastus
3.Kohtule 02.06.2008. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja seisukohalt on hagi esitatud pahatahtlikult ning hageja ei kontrollinud oma andmeid kohustuse täitmise osas. Kostja soovib rõhutada, et hagejal juhtusid vigu arvestamise metoodikas ka varem teiste laenulepingute osas. 26.02.2002.a. lepingu kohta selgitab kostja, et kostja täitis poolte suhetest tuleneva kohustuse, tasus intressi. Tulenevalt eeltoodust asus kostja põhjendatult seisukohale, et lepingust tulenev suhe on lõppenud. Kostja rõhutab, et ei ole hagejalt laenu saanud. Poolte tahteavaldused olid suunatud sõiduki reg. nr xxx müügitehingu teostamisele. Kostja tasus saadud sõiduki eest müügihinna. Kostja leiab, et hagiavalduses 26.02.2002.a. lepingu kohta toodud nõuded on vastuolus hea usu põhimõttega ning sellega rikutakse hea äritava printsiipi.
4.12.06.2002. a. lepingu kohta, märgib kostja, et kostja täitis poolte suhetest tuleneva kohustuse, tasus intressi. Tulenevalt eeltoodust asus kostja põhjendatult seisukohale, et lepingust tulenev suhe on lõppenud. Kostja rõhutab, et ei ole hagejalt laenu saanud. Poolte tahteavaldused olid suunatud sõiduki reg. nr xxxmüügitehingu teostamisele. Kostja tasus saadud sõiduki eest müügihinna. Kostja leiab, et hagiavalduses 12.06.2002.a. lepingu kohta toodud nõuded on vastuolus hea usu põhimõttega ning sellega rikutakse hea äritava printsiipi.
5.21.08.2002.a. lepingu kohta märgib kostja, et kostja täitis poolte suhetest tuleneva kohustuse, tasus intressi. Tulenevalt eeltoodust asus kostja põhjendatult seisukohale, et lepingust tulenev suhe on lõppenud. Kostja rõhutab, et ei ole hagejalt laenu saanud. Poolte tahteavaldused olid suunatud sõiduki reg.nr xxx müügitehingu teostamisele. Kostja tasus saadud sõiduki eest müügihinna. Kostja leiab, et hagiavalduses 21.08.2002.a. lepingu kohta toodud nõuded on vastuolus hea usu põhimõttega ning sellega rikutakse hea äritava printsiipi.
6.Samuti leiab kostja, et hageja soovib alusetult rikastuda kostja arvelt, mis on ebaseaduslik. Kostja on seisukohal, et alusetult arvestatud intress ja viivis on põhjendamatu liigkasumlikkuse tunnustega, mis on vastuolus heade kommete ja seadusega. Tulenevalt VÕS 162 lg.1 palub kostja kohtul mitte rahuldada hagi viivise ja intressi osas.
7.Kostja rõhutab, et tema ei ole kunagi hagejalt raha kätte saanud ning tegelikult poolte vahel oli sõlmitud müügilepingu tunnustega tehingud ning poolte vastastikune tahe oli suunatud sellele, et kostja omandaks eelpool märgitud sõidukid, s.o. Mercedes Benz 200 D registrimärgiga xxx, Mercedes Benz 230 TE registrimärgiga xxx, Mercedes Benz registrimärgiga xxx. Kohustuse täitmisel lähtus kostja hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat, s.t. tegutses kooskõlas VÕS § 76 lg.2. VÕS § 77 lg.1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Antud juhul kostja täitis oma kohustused
nõuetekohaselt ning peale kohustuste täitmist ei ole hageja teatanud kostjale nõuete ja trahvide olemasolust ja soovist neid esitada. Samas leiab kostja, et hageja poolt toodud arvestus ei ole õige ega kajasta usaldusväärselt poolte vahel olnud õigussuhteid. Kohtuistung
8.Kohtuistungil 21.01.2009. a hageja esindaja jääb kirjalike seisukohtade juurde. Hageja vähendab intressi nõuet ja nõuab kostjalt graafikujärgset intressi, mis on märgitud tulbas F, summas 49 304,48 krooni. Kõikide lepingute puhul tuleb vaadata tulpa F. Kostja esindaja: toimiku lk 146, kostja esitas hagejale taotluse, et teada saada kui palju ta võlgu on. Tulenevalt sellest kostja läks panka ning maksis kõik need summad ära, mis sellistes väljavõtetes ära märgitud oli. Seda on maksekorraldustest näha. Hageja on ise esitanud väljavõtted, millega ta kinnitab, et enam võlgnevusi ei ole. Hageja tunnistas 2004.a, et kostja võlg on lõplik. Hageja on kohut eksitanud, tegemist on alusetu rikastumisega. Peale novembrit 2004.a kostja ei ole teinud mingeid makseid hagejale. Hageja ei ole esitanud ka ühtegi tõendit nende kohta. Hageja püüab jätta muljet, et viimane makse on tehtud 2005.a mais. Graafikud kõigi kolme lepingu kohta on valed. Lepingu p 5.5 kohaselt ühtegi pretensiooni hageja esitanud ei ole. Raamatupidamise seaduse põhimõtted kehtivad iga juriidilise isiku kohta. Hageja ei ole tõendanud, et laenu oleks antud, üksnes lepingu olemasolu ei tähenda laenu andmist. Menetlus tuleb lõpetada aegumise tõttu. Nõue on aegunud hagi esitamise ajaks, iga makse aegub eraldi. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tunnistaja, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
9.Kohus on tuvastanud, et OÜ M ja kostja N M sõlmisid 26.02.2002. a laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 119 000 krooni tähtajaga 26.02.2004. a (tl 9). 26.02.2002. a sõlmisid OÜ M ja kostja sõiduki ostu-müügilepingu nr 02004, mille p 1.1. järgi kosta ostis sõiduauto Mercedes Benz 200D riikliku registreerimis märgiga xxx (tl 10). 12.06.2002. a sõlmisid OÜ M ja kostja N M laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 47 000 krooni tähtajaga 12.06.2004. a (tl 17). 12.06.2002. a sõlmisid OÜ M ja N M sõiduki ostu-müügi lepingu nr 02011 (tl 20), mille punkt 1.1. järgi kosta ostis sõiduauto Mercedes Benz 200D riikliku registreerimis märgiga xxx. 21.08.2002. a sõlmisid OÜ M ja kostja N M laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 115 000 krooni tähtajaga 21.08.2004. a (tl 13). 21.08.2002. a sõlmisid OÜ M ja N M sõiduki ostu-müügi lepingu nr 02017 (tl 15), mille punkt 1.1. järgi kosta ostis sõiduauto Mercedes Benz 200D riikliku registreerimis märgiga xxx.
10.Hageja väitel on hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingud. Kostja vastuväite kohaselt on tegemist müügilepingu tunnustega tehingutega. TsK 272 lg 1 kohaselt laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandusse (operatiivsesse haldusesse) raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. TsK § 242 lg 1 järgi ostu-müügi lepingu järgi kohustub müüja vara üle andma ostja omandusse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. Alates 01.07.2002. a kehtima hakanud VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või
müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
11.TsÜS § 61 lg 1 kohaselt tehingus on oluline isiku tahe, mis on väljendatud tahteavalduses. Kohus on seisukohal, et poolte tahe tehinguid tehes oli suunatud laenulepingu sõlmimisele. Müügileping on võlaõiguslik leping, ehk kohustustehing, millega luuakse lepingupoolte vahel müüdud asja ja selle omandi üleandmise ja vastuvõtmise kohustus. Müügilepingu täitmiseks vajaliku käsutustehingu tegemise kokkulepet aga pooltevahelistes laenulepingutes ei ole. Lepingute punktis 2.2 laenusaaja kinnitab laenusumma saamist (tl 9,13,17). Laenu väljamaksmise kohustus on laenuandja esmane kohustus. Väljamaksmise kohustus tuleb reeglina täita küll laenusaajale, kuid laenusaaja nõusolekul võib täitmine toimuda ka kolmandale isikule. VÕS § 79 lg 1 kohaselt kui kohustus on täidetud isikule, kes ei ole võlausaldaja, või isikule, kes ei ole võlausaldaja asemel õigustatud täitmist vastu võtma, loetakse kohustus täidetuks, kui kohustus sellele isikule täideti täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku nõusolekul või kui täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik kiitis sellele isikule täitmise hiljem heaks. Tunnistaja LLon kohtus ütlusi andnud selle kohta, et laenusumma võidi tegelikkuses välja maksta auto müüjale (tl 171). Tunnistaja A H andis kohtus ütlusi selle kohta, et tema ei ole kordagi näinud raha reaalset liikumist (tl 72). Isegi juhul kui tegelikkuses maksti laenulepingute järgsed summad välja OÜ-le M , OÜ-le Automarket või OÜ-le M ei muuda see kohtu hinnangul hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingute olemust, kuna kostja on sellise väljamakse viisi heaks kiitnud laenusummasid graafikute järgselt hagejale tagastades. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et poolte vahel oli sõlmitud laenulepingud.
12.TsMS § 230 lg 1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja peab seega tõendama, et on olemas alus nõuda kostjalt põhivõlgnevuse 274 119 krooni, intressi 116 997.25 krooni ja viiviste summas 410 000 krooni tasumist (tl 7, 192). Hageja on rajanud oma nõude asjaolule, et vastavalt laenulepingu punktile 5.6. tuleb kostja poolt tasutud rahasummad arvestada esmalt viivise ja intressinõude katteks, seega on endiselt tasumata laenu põhiosa, intress ja viivised. Nimetatud asjaolu tõendamiseks on hageja esitanud hageja poolt koostatud maksete arvestamise tabelid (tl 12, 14,18). Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja poolt toodud arvestus õige ega kajasta usaldusväärselt poolte vahel olnud õigussuhteid, kostjal ei ole hageja ees täitmata kohustust (tl 37,38).
13.Kohus nõustub kostjaga. Käesolevas menetluses ei ole hageja tõendanud, et kostjal on lepingujärgsete maksete tasumise kohustus täitmata. Lepingute punkt 4.1. kohaselt toimub laenu ja intresside tasumine lepingute lisas 1 kokkulepitud maksegraafiku alusel (tl 9, 11, 13, 16, 17, 19). Kostja on esitanud kohtule hageja juhatuse liikme J Ilvese poolt kostjale 22.10.2004. a väljastatud maksegraafikud, millelt nähtub, et kostja laenujääk oli 102 801 krooni (tl 130-146). Kostja tasus hagejale 05.11.2004 a 106 401 krooni (tl 147-151). Tunnistaja A H ütluste kohaselt loeti viimase makse tegemisega leping lõppenuks (tl 72). Tunnistaja A H ütluste kohaselt tegeles J I laenulepingutega ning võttis raha vastu ja kontrollis tabeleid (tl 73,75). Seega ei vasta tegelikkusele hageja väide selle kohta, et J Ilvesel puudus volitus kostjale laenujäägi kohta teate saatmiseks. 1. juulini 2002. a kehtinud TsÜS § 108 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ei ole õiguste teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Alates 01.07.2002. a kehtima hakanud TsÜS § 138 lg 1 ja VÕS § 6 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Kostja pöördus hageja poole 07.10.2004. a sooviga teada saada, kui palju peab kostja graafikute alusel hagejale tasuma selleks, et hageja vormistaks sõidukite omandiõiguse kostja nimele (tl 121-126). Hageja
poolt on kostjale vastuse koostanud hageja juhatuse liige J I (tl 127). Kohus on seisukohal, et kostja eeldas põhjendatult, et graafikutejärgse laenujäägi tasumisel loetakse hageja poolt kostja võlgnevus likvideerituks. Kohtu hinnangul on vastuolus hea usu põhimõttega, et neli aastat hiljem jõuab hageja veendumisele, et kostjal on siiski võlgnevus hageja ees (tl 192). Kohus leiab, et juba ainuüksi sel põhjusel on hageja oma nõudeõiguse kostja vastu kaotanud.
14.Kohus nõustub kostjaga ka selles, et hageja poolt esitatud maksete tabelitele ei saa tugineda seetõttu, et hageja on tabeleid (tl 12, 14, 18) ühepoolselt korduvalt muutnud. Tunnistaja A H ütlustega on hagejapoolne pidev maksegraafiku muutmine tõendamist leidnud. Tunnistaja ütluste kohaselt LL muutis pärast kostjaga erimeelsuste tekkimist graafikut selliselt, et hakkas arvestama viiviseid ja intresse, mida enne ei olnud arvestatud (tl 71). Lepingu punkt 12.1 kohaselt lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel. Lepingu ühepoolne muutmine ei vasta kohtu hinnangul ka VÕS § 6 lg 1 sätestatud kohustusele käituda võlasuhtes teineteise suhtes heas usus.
15.Kostja on esitanud hagiavaldusele aegumise vastuväite. TsÜS § 143 alusel kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS (red. kuni 01.07.2002) § 113 lg 1 kohaselt hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat. TsÜS § 116 kohaselt aegumistähtaja kulg algab päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. VÕSRakS § 9 lg 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002 ning lg 2 järgi kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002.
16.TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist. Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud, kuna aegumise tähtaeg oli katkenud alates 26.02.2005. a, mil kostja tasus viimase makse. Hageja hinnangul tõendab makse tegemist märge hageja poolt koostatud tabeli lahtris H (tl 178). Hageja leiab, et aegumise tähtaeg algas uuesti 27.02.2005. a. Kostja eitab maksete tegemist pärast 5.11.2004. a (tl 191). Kohtu hinnangul ei tõenda hageja koostatud tabelid (tl 12,14,18), et tegelikkuses kostja poolt pärast 5.11.2004. a veel hagejale makseid tehti. Tabelite näol on tegemist hageja arvuti väljatrükkidega, mida on võimalik igal ajal ühepoolselt muuta. Hageja esindaja on kohtuistungil kinnitanud, et pärast 05.11.2004. a maksete saamist ei pöördutud kostja poole nelja aasta jooksul, kuna hagejal on palju laenulepinguid ja võlgnetavate summade suurus selgus enne hagi esitamist 26.02.2008. a. Kohtu hinnangul ei olnud kostjal põhjust ka ühtegi lisamakset teha, kuna kostja 07.10.2004. a taotlusele vastuseks oli hageja kostjale graafikud saatnud. Lepingute p 5.5. kohaselt laenaja kohustub tasuma kõik lepingu alusel tasumisele kuuluvad trahvid 10 päeva jooksul laenu andja poolt pretensiooni esitamise päevast. Käesolevas menetluses on tõendamist leidnud, et hageja kostjale pärast 05.11.2004. a maksete saamist ühtegi pretensiooni esitanud ei ole.
17.Kuna 26.02.2002. laenulepingu järgi pidi laenusumma olema tasutud hiljemalt 26.02.2004. a, muutus kohustus nii VÕS § 82 lg 7 kui ka TsÜS § 147 lg 2 järgi sissenõutavaks alates 27.02.2004. Hageja nõue põhivõla tasumiseks aegus 27.02.2007. Koos põhivõlaga aegus TsÜS § 144 kohaselt ka kõrvalnõue. 12.06.2002. laenulepingu järgi pidi laenusumma olema tasutud hiljemalt 12.06.2004. a, kohustus muutus sissenõutavaks alates 13.06.2004. a. Hageja nõue
põhivõla tasumiseks aegus 13.06.2007. Koos põhivõlaga aegus ka kõrvalnõue. 21.08.2002. laenulepingu järgi pidi laenusumma olema tasutud hiljemalt 21.08.2004. a, kohustus muutus sissenõutavaks alates 22.08.2004. a. Hageja nõue põhivõla tasumiseks aegus seega 22.08.2007. Koos põhivõlaga aegus ka kõrvalnõue. Hageja esitas hagi 26.02.2008. a, seega kohtu hinnangul hilinenult. Eeltoodu põhjal jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud
18.TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub hagejalt väljamõistmisele kostja menetluskulu täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.