Tsiviilasja number
2-06-31906
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Ulvi Loonurm ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.02.2009 Tallinnas
Tsiviilasi
OÜ Sada Sanga hagi Martin Kruppi vastu 10 000 kr. ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.05.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Sada Sanga apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
20.01.2009, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Sada Sanga (reg.kood 10246676, asukoht Posti 1, Võsu alevik, 45501 Vihula vald, Lääne-Viru maakond), esindaja Killu Kool Kostja Martin Krupp, postiaadress xxxxxx xxxxxxxxxx xx, xxxxxxx xx xxxxxxx), esindaja Kerli Kase
Jätta Harju Maakohtu 09.05.2008 otsus tsiviilasjas nr. 2-06-31906 muutmata, apellatsioonkaebus rahuldamata ja apellatsiooni menetluskulu OÜ Sada Sanga kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusabi taotlust ja vastuseid võib kassatsioonimenetluses esitada vandeadvokaadi vahenduseta.
Asjaolud 31.10.2006 esitatud hagis palus hageja OÜ E.K. Demma likvideerijalt Martin Krupilt 10 000 kr. ja viiviste väljamõistmist. Hagi põhjenduste kohaselt ilmus 18.04.2002 Ametlikes Teadaannetes enampakkumisteade, milles E.K.Demma (likvideerimisel) likvideerija müüb kirjalikul enampakkumisel hoone aadressil Vihula vald, Võsu alevik, Posti 1 (Õllerestoran Sada Sanga). Kirjalik ostupakkumine tuli esitada 10 päeva jooksul ning tagatisraha 10% pakutavast summast tasuda OÜ E.K.Demma (likvideerimisel) arveldusarvele. Sobivate
pakkumiste puudumisel jättis likvideerija endale õiguse lugeda enampakkumine nurjunuks. Hageja saatis ostupakkumise ning 27.04.2002 tasus 10% pakkumise hinnast, s.o 10 000 kr OÜ E.K.Demma (likvideerimisel) arveldusarvele. 18.04.2002 väljakuulutatud enampakkumine nurjus. OÜ E.K.Demma (likvideerimisel) likvideerija Martin Krupp ei tagastanud hageja poolt 27.04.2002 tasutud tagatisraha. 31.10.2003 väljastas OÜ E.K.Demma (likvideerimisel) likvideerija Martin Krupp teate, et ehitis asukohaga Posti 1, Võsu alevik, Vihula vald, Lääne-Virumaa on avalikul enampakkumisel võõrandatud; ehitise müügileping sõlmiti 25.09.2003. Hageja on 06.12.2003 ja 24.10.2006 edastanud kostjale kirjalikud teated tagatisraha tagastamiseks, millele kostja ei ole reageerinud. Hageja palus 31.10.2006 esitatud hagis OÜ E.K. Demma likvideerijalt Martin Krupilt kui välja mõista 10 000 kr ja viivise 8254 kr. TMS § 64 lg., VÕS § 94 lg.1, TsÜS § 35, 37 lg.4, § 41 lg. 3 ning ÄS 187 lg..1ja § 220 alusel. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see läbi vaatamata. Hagi on esitatud vale isiku vastu. Enampakkumise korraldas OÜ E.K.Demma (likvideerimisel) ning sellest osavõtmiseks tasutud tagatisraha tasuti samuti OÜ E.K.Demma (likvideerimisel) pangakontole. Hageja ja kostja vahel puudub võlaõiguslik suhe. Tagatisraha on tagastamata põhjusel, et OÜ E.K.Demma (likvideerimisel) ja hageja vahel on 28.12.1999 sõlmitud rendileping, mille järgi rentis hageja hooneid ja kogu hoonete sisustust. Hageja ei tasunud OÜ-le E.K.Demma (likvideerimisel) renti, vaid kohustus tegema remonti köögis ja katusel. Hageja ei ole kohustust täitnud, millega seoses on OÜle E.K.Demma (likvideerimisel) tekkinud kahju. Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohus leidis, et ÄS § 209 lg 1 alusel ei saa kostjana märgitud Martin Krupp vastutada tagatisraha tagastamise eest. Hageja ja kostja vahel puudub tsiviilõiguslik suhe, mis tekitaks pooltele tsiviilõigusi ja -kohustusi. Tagatisraha 10 000 kr. on tasutud OÜ E.K.Demma (likvideerimisel) arveldusarvele ning õigeks kostjaks on osaühing. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega hagi rahuldada. Menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme ja oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ning hinnanud vääralt tõendeid. Kohus on otsuse tegemisel jätnud tähelepanuta, et ÄS § 209 lg 1 esimesel lausel on ka teine pool. Esimese lause teine pool sätestab, et likvideerija õigused ja kohustused ei tohi olla vastuolus likvideerimise olemusega. Kohtupoolne seaduse tõlgendus ÄS § 209 lg-le 1 jätab arvestamata likvideerimise olemuse. Likvideerimise olemus on lahti kirjutatud ÄS § 209 lg-s 2, mille kohaselt lõpetavad likvideerijad osaühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. 2(4)
TMS § 64 lg 4 kohaselt ostja poolt sissemakstud tagatisraha arvestatakse ostuhinna sisse, teistele enampakkumisest osavõtnutele tagastatakse tagatisraha laekumise päevale järgneval päeval. Tagatisraha tagasimaksmata jätmine Martin Krupp poolt ei ole kooskõlas likvideerimise olemusega ja eesmärgiga. Likvideerimise eesmärgiks ei ole likvideeritavale osaühingule uute nõuete tekitamine, seega ei ole ka likvideerijal õigus oma kohustuste täitmisel tekitada uusi nõudeid likvideeritavale osaühingule. ÄS § 209 lg 3 kohaselt võivad likvideerijad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud osaühingu likvideerimiseks. Tagatisraha tagastamata jätmine ei ole vajalik tehing osaühingu likvideerimiseks. Kohus on jätnud põhjendamata, miks otsuse tegemisel ei ole arvestatud hagis toodud õigusnormidega. Kohus oleks pidanud lähtuma ÄS § 187 lg-st 1 ja §-st 220, kuna likvideerija on tekitanud kahju likvideeritavale osaühingule, tekitades juurde võlausaldaja ja on tekitanud oma õigusvastase tegevusega kahju hagejale, jättes tagastamata tagatisraha. Kuna Martin Krupp ei ole tõendanud, et täitis oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, siis sellest tulenevalt ei saa teda ka vastutusest vabastada. Kuna likvideerija tagatisraha ei tagastanud peale viimast korraldatud enampakkumist, mis toimus 20.08.2003, siis tuleb arvestada, et kahju on tekkinud pärast 01.07.2002. Martin Krupp on likvideerija kohustusi täitnud õigusvastaselt ja selle tagajärjel tekitanud kahju hagejale, seega ei pea esitama kahju hüvitamise nõuet mitte likvideeritava osaühingu vastu, vaid just Martin Kruppi vastu, kes tegutses likvideerijana. Kohus on omavoliliselt jätnud uurimata OÜ E.K.Demma (likvideerimisel) Ühispangas olev pangakonto väljavõtte ning ei andnud istungil hagejale võimalust täiendavate selgituste eitamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Hageja ei saanud 25.03.2008 toimunud kohtuistungi ajaks tutvuda toimikuga. Hageja seaduslik esindaja Killu Kool ostis OÜ Sada Sanga osa 07.03.2008 ja samal päeval toimus ka OÜ Sada Sanga osanike koosolek, kus otsustati juhatuse liikme vahetus. Juhatuse liikmeks valiti Killu Kool. Dokumendid esitati Viru Maakohtu registriosakonnale, kuid kohtuistungi ajaks ei olnud jõutud veel teha juhatuse liikme kannet Äriregistri B-kaardile, seega kuni kohtuistungini ei olnud hageja esindajal õigust tutvuda toimikuga. Seda kinnitab ka kohtuistungi protokoll, kus on märgitud, et hageja esindaja esitas kohtuistungil osanike koosoleku protokolli, kuna äriregistri B-kaardile ei ole kannet jõutud teha. Kuna kohus lubas protsessi hageja uue seadusliku esindaja, oleks pidanud ta ka arvestama tema taotlusega tõendiga tutvumiseks. Pangaväljavõttest selgub, et tagatisraha on peale hageja maksnud veel Kaido Ehasoo, kuid temale on tagatisraha tagastatud. Arusaamatuks jääb asjaolu, miks likvideerija on ühte enampakkumisel osalejat eelistanud teisele tagastades talle tagatisraha, kuid teisele osalejale on jätnud tagatisraha tagastamata. Pangaväljavõttest selgub, et hageja 27.04.2002 tasutud tagatisraha on likvideerija kasutanud 13.01.2003 maamaksu tasumiseks ehk tasunud likvideerimisel oleva osaühingu kohustusi. Hageja poolt tasutud tagatisraha ei ole kunagi kuulunud OÜ E.K.Demma (likvideerimisel) vara hulka. Seda ei saa kajastada varana, mille arvelt tasutakse likvideeritava osaühingu kohustusi. Likvideerija, tasudes maamaksu ja tehes teisi tehinguid, on kasutanud võõrast vara ja sellega tekitanud õigusvastaselt kahju hagejale. Selline tegevus on likvideerimise eesmärgiga ja olemusega vastuolus.
3(4)
Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Antud hoone oli pandud enampakkumisele korduvalt ja hageja ostupakkumistest 09.08.2002 ja 29.03.2003 nähtub, et hageja võttis neist osa tagatisrahaga 10 000 kr., mis oli tema poolt tasutud esimesel enampakkumisel. Seega tuleb kohaldada võlaõigusseaduse sätteid ja alates 01.07.2002 kehtinud redaktsioonis äriseadustiku sätteid. ÄS § 209 lg.1 kohaselt on likvideerijatel juhatuse õigused ja kohustused. Seega tuleb tema vastutuse suhtes kohaldamisele ÄS § 187,lg.2 mille kohaselt võib osaühingu võlausaldaja nõuda osaühingu seaduslikult esindajalt kahju hüvitamist osaühingule, mitte endale. Kolleegiumi hinnangul on Riigikohtu kohtusja nr. 3-2-1-79-05 selgituse kohaselt osaühingu võlausaldajal õigus nõuda juhatuse liikmelt endale kahju hüvitamist lepinguvälise kahju tekitamisest tuleneva kohustusena (VÕS § 1045 lg.1 p.2 kaudu), kui juhatuse liige rikkus seadusest tulenevat kohustust osaühingu suhtes (näiteks ei esitanud pankrotiavaldus, kui oli selleks kohustatud) ja see tõi kaasa olukorra, kus võlausaldajal jäi seetõttu täitmata nõue äriühingu vastu (kahju), s.o. võlausaldaja ei saa nõuet osaühingu vastu maksma panna (näiteks vara puudumise tõttu). Antud asjas ei ole hageja aga väitnud ega tõendanud, et likvideerija Martin Krupp jättis täitmata oma seadusest tuleneva kohustuse likvideerimisel olnud osaühingu suhtes ja hageja minetas seetõttu võimalus maksma panna oma nõue likvideeritava osaühingu vastu. Seega on hagi jäetud õigesti rahuldamata. Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme. Kohtuistungil 25.03.2008 viibis hageja seaduslik esindaja, kes ei ole palunud asja arutamist edasi lükata, et ta saaks toimiku materjalidega põhjalikumalt tutvuda, ega ole märkinud, milliseid tõendeid ta soovib täiendavalt esitada. Kolleegium märgib ka, et vaidlus on pigem õiguslik, kui tõenduslik
Tiit Kollom
Ulvi Loonurm
Kaupo Paal
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.