10.veebruar 2009 kell 16.00 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasi
SAS hagi Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi kaudu vastu põhivõla 43 473,56 krooni ja viiviste saamiseks ning Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi kaudu vastuhagi SAS vastu kahju hüvitamiseks. Hagihind 43 473,56 krooni; vastuhagi hind 102 671,21 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastuhagi kostja: SAS (registrikood XXX); seaduslik esindaja juhatuse liige AL; Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Senny Pello (AB Concordia, Lennuki 22, Tallinn; e-post; [email protected]) Kostja/vastuhagi esitaja: Eesti Vabariik Kultuuriministeeriumi kaudu, volitatud esindaja TV (registrikood XXX, asukoht XXX) direktor TO Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Triin Raudsepp (AB Glimstedt Straus & Partnerid, Rävala pst 5, 10143 Tallinn, e-post: [email protected] )
Hgai läbi vaadatud kohtuistungil
02.detsembril 2008.a. ja 27.jaanuaril 2009.a.
Kohtuistungil osalesid
Hageja esindaja adv S. Pello, kostja esindajad adv T.Raudsepp ja T. O
RESOLUTSIOON
1.Jätta SAS hagi Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi kaudu vastu põhivõla 43 473,56 krooni ja viiviste saamiseks rahuldamata.
2.Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi kaudu vastuhagi rahuldada osaliselt ja mõista SAS(registrikood XXX) Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi kaudu kasuks välja 71 374,70 krooni (seitsekümmend üks tuhat kolmsada seitsekümmend neli krooni ja 70 senti).
3.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
26.07.2006 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Kultuuriministeeriumi haldusalas asuv TV (edaspidi kostja) 20.06.2005.a. mehitatud valve lepingu nr 250 M (edaspidi leping). Vastavalt lepingule hageja esitas teatrile arve ning teatril oli kohustus tasuda arve 5 kalendripäeva jooksul. Teater on arve kätte saanud, kuid ei ole seda siiani tasunud. 24.01.2006 kirjaga nr S-4/98 hageja andis teatrile võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja 31.01.2006, kuid hagi esitamise seisuga ei ole kostja võlgnevust tasunud. Lepingus on pooled kokku leppinud, et tasumisega viivitamisel maksab kostja hagejale viivist 0,10 % võlgnevuselt iga viivitatud päeva eest. 06.12.2006 vastuses kostja vastusele hageja leiab, et täitis lepingust tulenevaid kohustusi vajalikku hoolsust järgides. Hagejale teadaolevalt viidi väidetavalt varastatud heli- ja valgustehnika valveobjektilt ära parandusse kostja töötajate poolt seetõttu, et tehnikat ei koondatud varikatuse alla, vaid jäeti valveobjektile laiali ning see jäi vihma kätte. Tehnika viisid ära hagejale teadaolevalt kostja volitatud töötajad, kelle volituste kontrollimine ei olnud hageja lepinguline ülesanne. Kuna kostja kahju hüvitamise nõue ei ole sissenõutav, puudub kostjal alus nõuda hagejalt kahju hüvitamist ning sellest tulenevalt ka õigus tasaarvestuseks. Samuti hageja on seisukohal, et VÕS § 105 alusel on hagejal õigus nõuda viivist sõltumata sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest. 20.05.2008 täiendavates seisukohtades hageja taotles kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 43 473,56 krooni, 20.05.2008 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 43 386,60 krooni ning alates 21.05.2008 viivised 0,1 % põhivõlgnevuselt iga viivitatud päeva eest kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Samuti hageja taotleb jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
Kostja 09.11.2006 kirjalikus vastuses vaidleb hagile vastu. Kostja kinnitab, et poolte vahel oli sõlmitud mehitatud valve leping. Hageja kohustus osutama kostjale valveteenust, mis seisnes vallas- ja kinnisvara valves ja kaitses ning avaliku korra tagamises valveobjektil Tallinn, XXX, Lastebasseinide juures, XXX poolt korraldatud etendusel „Seitse samuraid“. Ajavahemikul 15.08.2005 kell 15.00 kuni 18.08.2005 kell 14.00 pandi hageja poolt valvataval territooriumil toime vargus, mille tulemusel kostja jäi ilma heli- ja valgustehnikast koguväärtuses 102 671,21 krooni. Nimetatud ajavahemikul oli hageja vastavalt lepingule kohustatud tagama valvataval objektil ööpäevaringse mehitatud valve. Kostja informeeris vargusest koheselt hagejat ja politseid., palus hagejal esitada toimunu kohta ametlik selgitus ning tegi hagejale ettepaneku hüvitada tekitatud kahju. Kostja leiab, et hageja rikkus lepingust tulenevat kohustust tagada valveobjekti ohutus ja puutumatus ning ära hoida valveobjekti vastu toimepandav või valveobjekti ohustav õiguserikkumine. Kostja leiab, et hageja on lepingut rikkunud süüliselt hooletuse vormis, kuna piiratud territooriumit valvanud erikoolituse läbinud turvamees ei olnud võimeline ära hoidma piiratud territooriumi ühte ossa koondatud heli- ja valgustehnika vargust. Kostja on saanud kätte saanud hageja poolt esitatud arved nr 156948 ja 160485, kuid teatas hagejale, et kuni varguse uurimise tulemuste selgumiseni peatanud arvete tasumise ning palus mitte arvestada tasumata arvetelt viivist. Hageja ei ole kostjale teatanud, et keeldub kahju hüvitamisest, vaid on üksnes soovitanud oodata ära varguse uurimiseks algatatud kriminaalasja tulemused.
Kostja esitas vastuväitena hagile protsessuaalse tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestab oma kahjunõude summas 102 671,21 krooni hageja lepingujärgse teenustasu nõudega 43 473,56 krooni. 25.04.2007 vastuse täpsustuses kostja märgib, et tema kahju hüvitamise nõue muutus sissenõutavaks alates hetkest, mil kostja sai teada tekkinud kahjust. Hageja viivisenõuet peab kostja põhjendamatuks. Kuna hageja rikkus oma lepingujärgseid kohustusi, on kostja õigustatult keeldunud omapoolsete kohustuste täitmisest ning hagejal ei ole õigust arvestada kostja poolt tasumata arvetelt viivist. 03.07.2008 kostja esitas hagejale vastuväitena hagile hinna alandamise avalduse. Kostja leiab, et kohase täitmise väärtus oleks vastavalt lepingule olnud 43 473,56 krooni. Hageja poolt lepingu rikkumise tõttu on hageja mittekohase täitmise väärtus 0 krooni. Kostja leiab, et hageja teenuse alandatud hind on 0 krooni. Kostja leiab, et juhul, kui kohus leiab, et hagejal on nõue kostja vastu, on see vastavalt VÕS § 197 lg-le 2 lõppenud. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOSTJA VASTUHAGI
03.07.2008 Eesti Vabariik Kultuuriministeeriumi kaudu esitas vastuhagi SAS vastu kahjuhüvitise 102 671,21 krooni ja viiviste väljamõistmiseks. Vastuhagi kohaselt kostja osutas hagejale pooltevahelise lepingu alusel aiaga piiratud territooriumi mehitatud valvet. Ajavahemikul 15.08.2005 kell 15.00 – 18.08.2005 kell 14.00 valvataval territooriumil toime pandud varguse tulemusel jäi hageja ilma heli- ja valgustehnikast koguväärtuses 102 671, 21 krooni. Varguse toimumise ajal kostja oli kohustatud tagama valvataval objektil ööpäevaringse mehitatud valve. Kostja suutmatus täita lepingu punktis 3.1. võetud kohustusi on otseses põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga. Varguse toimepanemise fakt on kindlaks tehtud kriminaalmenetlusega. Lisaks varastatud tehnikale tekkis hagejale kahju ka etenduse „Seitse samuraid“ jaoks asendustehnika rentimisega, kuid vastavat hüvitisnõuet vastuhagis ei esitatud. Hageja taotleb kostjalt välja mõista tekkinud kahju 102 671, 21 krooni. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et hagejal ei ole õigust alandada valveteenuse hinda, taotleb hageja arvestada põhihagi vastuväitena esitatud tasaarvestuse avaldust. Peale tasaarvestust on hagejal kostja vastu varastatud tehnika väärtusest tulenev kahjuhüvitusnõue summas 59 197,65 krooni. Samuti taotleb hageja kostjalt välja mõista ka viivised perioodi 19.08.2005 – 01.07.2008 eest summas 29 719,21 krooni ning alates 02.07.2008 protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavas intressimääras, millele lisatakse 7 % aastas. Hageja taotleb vastuhagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUS VASTUHAGILE
Kostja (põhihagi hageja) vaidleb vastuhagile vastu. Kostja esmalt märgib, et vastuhagis loetletud seadmete koguväärtus ei ole 102 671,21 krooni, vaid 98 340 ,21 krooni. Samuti kostja leiab, et hageja poolt esitatud tõendid ei tõenda, et nimetatud tehnika oli valveobjektil. Hageja ei ole samuti tõendanud, et kostja oma lepingulisi kohustusi oleks rikkunud, veelgi enam, et kostja rikkus oma kohustusi süüliselt. Varguse toimumise fakt iseenesest ei tähenda, et kostja oleks oma kohustusi rikkunud. Väidetavalt varikatuse alla 3 meetri kõrgusele koondatud tehnikat ei olnud valvamiseks kostjale aktiga üle antud. Kostjal ei olnud lepingu sõlmimisel võimalik sellise kahju tekkimist ette nähta, sest kostja turvatöötaja poolt oma kohustuste täielikul ja kohasel täitmisel ning igal ringkäigul varikatuse alla ronides ei oleks kostjal olnud võimalik kontrollida, kas kõik kostja poolt varikatuse alla paigaldatud esemed on alles. Kostjal puudus kohustus
kontrollida, kes valveobjektile sisenevad ja väljuvad ning mida nad endaga kaasa viivad. Lepingu sõlmimisel ei saanud kostja ette näha, et lepingu rikkumise korral vastutab kostja hageja esemete vargusest tuleneva kahju eest, kuivõrd kostja ei olnud lepingu sõlmimisel valmis võtma üle kahju tekkimise riski „n“ arvu esemete üle, mille valveobjektil asetsemise või mitteasetsemise osas omas täielikku kontrolli üksnes hageja. Hageja on alandanud valveteenuse hinda 0 kroonini, kuid on jätnud hinna alandamise avalduse esitamata ja tõendamata selle, milles seisnes mittekohane täitmine ning kohase ja mittekohase täitmise väärtuse, mistõttu tuleb hinna alandamine jätta rahuldamata. Arvestades asjaolu, et väidetavalt varastatud vara oli soetatud enne 2000 aastat, tuleb juhul, kui kohus rahuldab kahju hüvitamise nõude, arvestada kahjuhüvitise määramisel vara väärtuse vähenemist, millest tulenevalt ei ole kahjuhüvitis vastuhagis märgitud suuruses põhjendatud. Kuna kahjuhüvituse nõue ei ole sissenõutavaks muutunud, puudub alus nõuda viiviseid. Kui kohus peab viivisenõuet põhjendatuks, taotleb kostja alternatiivselt viiviste vähendamist. Kostja taotleb jätta vastuhagi rahuldamata.
KOHTUISTUNG
02.12.2008 kohtuistungil hageja jäi seisukohale, et on oma lepingulisi kohustusi täitnud nõuetekohaselt, mingit vallasvara kostja hagejale valvamiseks üle ei andnud, varguse toimumise fakt ja sellega kostjale kahju tekkimine ei ole tõendatud ning puudub põhjuslik seos hageja tegevuse ja kostjal kahju tekkimise vahel. Kostja inventuuriaktis näidatud väidetavalt varastatud tehnika hindadele hageja vastu ei vaielnud. Kostja leidis, et hageja on süüliselt hooletuse vormis rikkunud oma lepingulisi kohustusi, selle tõttu sai valvataval territooriumil võimalikuks varguse toimepanek, millega kostjale tekkis kahju 102 671,21 krooni.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Hageja on kohtule esitanud hagi osutatud teenuse eest võlgnetava tasu väljamõistmiseks ning kostja on esitanud vastuhagi lepingu hageja poolt mittenõuetekohase täitmise tõttu kostjale tekkinud kahju hüvitamiseks. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja rikkus oma lepingust tulenevaid kohustusi, kas hagejapoolne lepingurikkumine põhjustas kostjale kahju tekkimise ning kas kostjal oli õigus seetõttu hinda alandada. Vaidluse lahendamiseks kohus esmalt analüüsib lepingust tulenevate hageja kohustuste ulatust, annab hinnangu hageja poolt lepinguliste kohustuste täitmise kohasusele ning kostja poolt hinna alandamisele. Kui hagejapoolne lepingurikkumine leiab tuvastamist, tuleb analüüsida kahju hüvitamise eelduste (kostjal kahju tekkimine, põhjusliku seose olemasolu lepingurikkumise ja kahju tekkimise vahel, hageja lepingurikkumise vabandatavus, hageja süü) olemasolu.
2.Poolte vahel oli sõlmitud valveteenuse osutamise leping, millega hageja kohustus teostama mehitatud valve teenust, mis seisneb vallas- ja kinnisvara valves ja kaitses ning avaliku korra tagamises, valveobjektil Tallinn (Kadriorg), XXX, Lastebasseinide juures, XXXpoolt korraldatud etendusel „Seitse samuraid“. Valveteenuse osutamise leping vastab käsunduslepingu ja töövõtulepingu tunnustele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 järgi käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandjale) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu (VÕS § 635 lg 1). Pooltevahelises mehitatud valve lepingus sätestatud hageja kohustused
valveteenuse osutamisel on sätestatud viitega turvaseaduse § -dele 14 ja 32 ning kattuvad nendes paragrahvides loetletud turvateenuse osutaja kohustuste ja õigustega. Lepingu punktist 1 nähtuvalt seisnes mehitatud valve teenus vallas- ja kinnisvara kaitses ning avaliku korra tagamises valveobjektil. Seega oli valveteenuse lepingust tulenevaks hageja põhikohustuseks valveteenuse osutamise kaudu tagada avalik kord valvataval objektil ning objekti ja sellel asuva kostja vara puutumatus; kostja põhikohustus oli osutatud teenuse eest tasuda. Kostja leiab, et kuna hageja vallasvara säilimist ei taganud, on osutatud teenuse väärtus kostja jaoks null ning kostja on hinda alandanud 0 kroonini. Hageja leiab, et tal ei olnud kohustust varastatud vallasvara valvata, kuna kostja ei olnud seda valvamiseks üle andnud.
3.Lepingu kohaselt pidi valveteenust osutama korraga 1 turvatöötaja. Kokku lepiti valveteenuse osutamise ajavahemikud: perioodil 19.07. – 24.07.2005 pidi hageja osutama mehitatud valve teenust ajavahemikul kella 21:00 – 09:00; 25.07. – 10.08.2005 kella 22:00 – 10:00 ja 11.08. – 28.08.2005 kella 10:00 – 10:00. Seega varguse toimumise ajal pidi hageja osutama valveteenust ööpäevaringselt.
4.Lepingu punkti 3.1. kohaselt oli turvaettevõte teenuse osutamiseks kokkulepitud ajavahemikel kohustatud tagama valveobjekti ohutuse ja puutumatuse ja ära hoidma või tõkestama valveobjekti vastu toimepandava või valveobjekti ohustava õiguserikkumise, et tagada valveobjekti puutumatus. Tulenevalt lepingu punktidest 3.2. – 3.5 oli turvatöötaja kohustatud tõkestama valvatavale objektile pääsu isikutele, kellel puudub selleks luba või seaduslik alus, kinni pidada süüteos kahtlustatavaid isikuid ning isikuid, kes loata on valvatavale objektile tunginud, viibivad seal asjakohase loa või muu seadusliku aluseta. Kohus leiab, et selle kohustuse täitmine ei ole võimalik muul viisil, kui kontrollides valvatavale objektile sisenevaid, seal viibivaid ja objektilt väljuvaid isikuid. Seega on alusetu ja põhjendamata hageja hagiavalduses ja täiendavates kirjalikes seisukohtades avaldatud seisukoht, et hagejal puudus kohustus kontrollida, kes valveobjektile sisenevad, sealt väljuvad ja mida nad endaga kaasa viivad.
5.Hageja sellised väited on ümber lükatud ka tunnistajate ütlustega. Kohus kuulas tunnistajana üle AR, kes 2005.a. töötas hageja juures ja vastutas mehitatud valve töö korraldamise ja kontrollimise eest, temale allus turvajuht J V . Tunnistaja kinnitas, et turvatöötaja põhiline ülesanne on tagada kliendi vara säilimine. Turvatöötaja pidi konkreetsel kostja objektil tagama, et peale etenduse lõppu ei viibiks objektil kõrvalisi isikuid. Näitlejatele, tehnikutele ja teistele etendusega seotud isikutele piiranguid ei tehtud. Tunnistaja R kinnitas samuti, et turvatöötaja üldine ülesanne on väljumisel kontrollida isikut. Tunnistaja R seletuse kohaselt vaidlusaluses asjas turvatöötaja oma mälu järgi lubas objektil viibida isikutel, keda talle oli näidatud. Tunnistaja sõnul nimekirja isikutest, kellel oli lubatud XXX territooriumil viibida, tema ei ole näinud, kuid tavaliselt hageja soovib sellise nimekirja esitamist. Samas tunnistaja seletas, et ei ole teadlik, millistel tingimustel valveteenuse osutamises kokku lepiti ning otseselt vastutas valve korraldamise eest turvajuht. Samuti kinnitas tunnistajana üle kuulatud hageja turvajuht J V , et turvatöötaja tööülesanne oli jälgida läbipääsurežiimi, sissepääs objektile toimus nimekirja või töötõendi alusel. Tunnistaja V sõnul oli nimekiri territooriumile lubatavatest isikutest olemas, kuid kõiki isikuid nimekirja kantud ei olnud ja territooriumile pääses ka töötõendi alusel. Tunnistaja V kinnitas samuti, et turvatöötajal oli kohustus territooriumile sisenevat isikut kontrollida. Esemete sissetoomisel kontrollimise kohustust ei olnud, kuid esemete väljaviimisel turvatöötaja kontrollis ja fikseeris väljaviidava eseme nimetuse; tunnistaja ei mäleta, kas esemed ka tegelikult fikseeriti. Tunnistaja sõnul turvatöötaja ei kontrollinud, kas isikul oli õigus viia välja esemeid, sest territooriumile pääsesid ainult volitatud isikud. Tunnistaja V seletas, et turvatöötaja põhiline paiknemise koht oli värava juures, kuid sealt ei olnud ülevaadet kogu territooriumile; kord tunnis oli turvatöötaja kohustatud tegema objektil ringkäigu. Konkreetset ülesannet mingite objektil asuvate punktide kontrollimiseks turvatöötajale ei olnud antud, tegi üldist ringkäiku. Tunnistaja V samuti
kinnitas, et kostjal oli valveteenuse osutamise kohta pretensioone, need esitati tunnistajale suuliselt ja lahendati jooksvalt. Samuti kinnitasid kostja töötajatest tunnistajad A K , S T ja A M , et territooriumile pääses nimekirja või pildiga kaelakaardi alusel. Seega on kogutud tõenditega leidnud tõendamist, et hagejal oli lepingust tulenevalt kohustus kontrollida territooriumile sisenevaid, seal viibivaid ja väljuvaid isikuid. Võimalik asjaolu, et tegelikkuses turvatöötaja sisenevaid-väljuvaid isikuid ei kontrollinud, sest tundis teatri töötajaid nägupidi, ei tähenda, et kontrollimise kohustust ei olnud.
6.Kohus leiab, et kogutud tõenditega on samuti leidnud tõendamist, et lepingust tulenevalt oli hagejal kohustus valvata objektil asuvat vallasvara. Hageja väide, et konkreetset vara valvamiseks hagejale üle ei antud ja seetõttu vallasvara valvamise kohustust ei olnud, on paljasõnaline. Mehitatud valve lepingu järgi seisnes valveteenus muu hulgas vallas- ja kinnisvara valves. Lepingus ei ole sätestatud täpsemat korda, kuidas konkreetselt valvatava vallasvara koosseis kindlaks määratakse ja vara valvamiseks üle antakse. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et valvatava vara koosseis, asukoht ja valvamise vajadus tehti hagejale teatavaks suuliselt ning objekti valve alla andmisega anti valve alla ka objektil asunud vallasvara. Tunnistaja R sõnul turvatöötaja asi oli jälgida, et objektilt vara välja ei viida ja objektil ei viibiks kõrvalisi isikuid. Kliendiga oli kokkulepe, et kui mingit tehnikat tuuakse, siis turvatöötaja valvab konkreetset asja, see info edastati turvatöötajale. Mingit konkreetset nimekirja valvatavatest asjadest ei olnud. Tunnistaja V seletuse kohaselt valveobjektil asuva vallasvara valvamise kohta kokkulepet ei olnud; Kui oleks midagi valve all jäetud, pidanuks turvatöötaja kandma žurnaali, mida valvata. Valvežurnaali kannab turvatöötaja sündmused ja üleantavad esemed. Tunnistaja V ei teadnud, kas turvatöötajale oli eraldi midagi heli- või valgustehnikast üle antud valvamiseks, kuid hilisematest turvatöötajate seletuskirjadest tunnistaja teab, et mingi heli- ja valgustehnika territooriumil oli. Tunnistaja ei mäleta ka, kas turvatöötajate tähelepanu juhiti objektil paiknevale konkreetsele vallasvarale ja selle valvamise vajadusele. Kohus leiab, et tunnistaja V ütlused, mille kohaselt valvatav vara tulnuks fikseerida žurnaalis ning et tegelikult midagi valvamiseks üle ei antud, ei ole usaldusväärsed. Need ütlused on vastuolus teiste tunnistajate ütlustega. Valvežurnaali kohtule ei ole esitatud, mistõttu ei ole kohtul võimalik kontrollida tunnistaja ütlusi selle kohta, et kandeid vara valve alla andmise kohta žurnaali ei tehtud. Hageja töötajate vormistatud valvežurnaali saanuks esitada üksnes hageja. Võttes arvesse, et tunnistaja näol on tegemist isikuga, kes otseselt vastutas valve korraldamise eest, võivad tema ütlused olla mõjutatud soovist välistada hageja kui tunnistaja tööandja hilisemaid võimalikke nõudeid tunnistaja vastu. Eeltoodu alusel kohus jätab tunnistaja V ütlused vallasvara valvamiseks üleandmist puudutavas osas arvestamata. Tunnistaja ST kinnitas, et tema ise näitas hageja turvajuhile, et varikatuse all asuvad kõige väärtuslikumad ja kõige lihtsamini varastatavad asjad. Teatri ja turvajuhi vahel oli jutuajamine, kus lepiti kokku strateegilised punktid, mida valvata. Mingit nimekirja valvatavatest asjadest üle ei antud. Need ütlused on kooskõlas tunnistaja R ütlustega ja kohus loeb need usaldusväärseks. Tunnistaja T kinnitusel oli kogu teatri tehnika tema vastutusel. Kui kogu vajalik tehnika oli viidud etenduseplatsile, koostati seal olevast tehnikast nimekiri, selle alusel hiljem tehti kindlaks varastatud tehnika. Tunnistaja sõnul oleks objektilt valgus- ja helitehnikat legaalselt saadud ära viia üksnes tunnistaja T või kostja teise töötaja E. Satsi teadmisel. Tunnistaja K seletas, et tavaliselt on see nii olnud, et turvatöötajale näidatakse ära kohad, mida tuleks valvata. Kohtul ei ole alust tunnistajate T ja K ütlustes kahelda, need on kooskõlas kirjalike tõenditega ning valve korraldamise osas ka tunnistajate R ja V ütlustega. Varguse fakti kohta algatatud kriminaalmenetluse käigus ei leidnud tõendamist hageja väide, et kostja töötajad viisid osa väidetavalt varastatud tehnikast enne varguse toimumist remonti. Eeltooduga leiab kohus olevat tõendatud, et lepingust tulenevalt oli hagejal muu hulgas kohustus kontrollida valveobjektile sisenejaid ja väljujaid ning valvata objektile toodud vallasvara, s.h.
varastatud valgus- ja helitehnikat, ning valvatava vara paiknemine oli hagejale objektil teatavaks tehtud.
7.VÕS § 20 lg-te 1 ja 2 sätetest tuleneb käsundisaaja kohustus tegutseda käsundi täitmisel käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega, täita käsund vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja osutas valveteenust oma majandus- ja kutsetegevuse raames ning pidi ülesande täitma oma erialastele teadmistele ja oskustele tuginedes. Tulenevalt VÕS § 621 lg 1 sätetest ei või käsundiandja sellisel juhul anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes. Hageja näol on tegemist turvateenust osutava tuntud ettevõttega. Kohus leiab, et kostja oli õigustatud eeldama, et hageja osutab teenust professionaalselt ning tal on selleks vajalike oskuste ja kogemustega töötajad. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja on võtnud endale kohustuse valvata muu hulgas kostja vallasvara, pidanuks hageja professionaalse teenuse osutajana vajadusel juhtima kostja tähelepanu sellele, et konkreetset vara üle andmata ja valvatava vara koosseisu fikseerimata ei ole võimalik vallasvara valvamise teenust osutada. Hageja seda ei teinud. Seega isegi juhul, kui leidnuks tõendamist, et hagejale valvatava vara asukohta ja koosseisu üldse teatavaks ei tehtud, oleks hageja rikkunud VÕS §-st 102 ja § 624 lg-st 1 tulenevat teatamiskohustust. Sellest tulenevalt on hageja tuginemine sellele, et valvatava vara üleandmata jätmise tõttu ei saanud hageja vallasvara valvata, vastuolus ka VÕS § 6 lg-s 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-s 1 sätestatud hea usu põhimõttega.
8.VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täimisega viivitamine. Valveteenuse lepingu sõlmimise eesmärgiks oli muu hulgas tagada etenduste toimumise kohas asuva vara säilimine. Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud varguse toimumise fakti ja varastatu koosseisu. Kohtul ei ole alust kahelda kostja väites, et akti kantud valgus- ja helitehnika varastati. Varguse toimumise fakti osas 18.08.2005 alustatud kriminaalmenetlus lõpetati 18.02.2008 seoses sellega, et eeluurimise käigus ei suudetud kindlaks teha isikut(uid), kes võis(id) selle kuriteo toime panna. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest ei nähtu, et eeluurimise käigus oleks tehtud kindlaks, et vargust ei ole toimunud. Muu hulgas on kriminaalmenetluses üle kuulatud tunnistajad andnud ütlusi selle kohta, et varastatud tehnikat ei varastatud, vaid viidi kostja töötajate poolt remonti. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest järelduvalt see väide ei leidnud kriminaalmenetluse käigus tõendamist. Samuti ei ole kohtul alust kahelda kostja esitatud 18.08.2005 inventuuri akti (tl 33) õigsuses. Kostja on kohtule esitanud tõendid akti kantud vara soetamise kohta (tl 130 – 134, 147 – 153, 156). Hageja vastuväitele, et osadel arvetel on kauba saajaks märgitud XXX, mitte TV, on kostja esitanud veenva ja üldiselt teadaoleva selgituse: XXXja TV on üks ja sama Kultuuriministeeriumi valitsemisalas tegutsev riigietendusasutus, alates 2005.a. tegutseb TV loomingulise nime XXXall. Kohus ei arvesta tõendina tunnistajate R ja V ütlusi selles osas, mis puudutavad valgus- ja helitehnika kostja töötajate poolt väidetavalt remonti viimist enne varguse toimumist, sest ütlused põhinevad turvatöötajate poolt pärast varguse toimumist hagejale antud seletuskirjadel. Tunnistaja R kinnitusel ta ise tehnika objektilt äraviimist näinud ei ole. Kohus leiab, et valvatavalt territooriumilt äraviidud tehnika näol võis tegemist olla raadiomikrofonidega, mis tunnistajate T ja K sõnade kohaselt peale etendust viidi objektilt ära, sest neid tuli peale iga etendust puhastada. Mikrofonid kinnitati enne etendust näitlejatele ja tulid objektile tagasi koos näitlejatega, neid mikrofone ei varastatud. Varastatud 2 raadiomikrofoni olid tagavara mikrofonid, mida etenduses ei kasutatud. Samuti kohus ei arvesta tõendina hageja poolt esitatud kriminaalmenetluses tunnistajate ülekuulamise protokolle. Tegemist ei ole teises kohtumenetluses ülekuulamise protokolliga,
millega kohus TsMS § 251 lg 2 alusel võib asendada tunnistaja ülekuulamise. Tunnistaja kriminaalmenetluses ülekuulamise protokoll ei ole käsitatav ka tunnistaja kirjalike ütlustena. Hageja ei taotlenud tunnistajate kohtuistungil ülekuulamist. Kohus peab seoses nimetatud protokollidega siiski vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et kriminaalmenetluses ülekuulatud tunnistaja H. Luige ütlused ei oleks tõendina ka usaldusväärsed, sest ei ole mingeid teisi andmeid, mis kinnitaksid tunnistaja väidet, et 2 kostja töötajat viisid 15.08.2005 kell 16.00 (s.o. sellel ajal, millal vargus pidi toime pandama) objektilt ära osa tehnikast. Hageja teised tunnistajad on turvatöötajate seletuskirjadele tuginedes väitnud, et osa tehnikast jäi vihma kätte ja viidi remonti juba enne varguse perioodi.
9.Kuna hageja ja kostja vahel oli sõlmitud valveteenuse osutamise leping, mille eesmärgiks muu hulgas oli kostjale kuuluva vallasvara säilimise tagamine, ning osa sellest varast läks objektilt kostja tahte vastaselt kaduma, ei ole saavutatud teenuse tellimisel ja lepingu sõlmimisel silmas peetud eesmärki. Seega vastavalt VÕS § 641 lg 2 p-le 2 hageja poolt osutatud teenus ei vastanud lepingutingimustele. Kuna osutatud valveteenuse parandamine või uue teenuse osutamine ei ole võimalik, tuleb VÕS § 647 lg 1 alusel lugeda, et hageja on lepingut oluliselt rikkunud.
10.Kostja alandas teenuse hinda 0 kroonini. Hageja leidis, et hinna alandamiseks peab kostja esmalt võtma vastu mittekohase täitmise. Hageja on samuti seisukohal, et kostja on jätnud esitamata hinna alandamise avalduse ning tõendamata, milles seisnes mittekohane täitmine, milline oli kohase ja milline mittekohase täitmise väärtus. Kostja esitas hinna alandamise avalduse kohtule samaaegselt vastuhagiga esitatud menetlusdokumendis. Menetlusdokument on hagejale kätte toimetatud. Riigikohus on oma lahendites väljendanud seisukohta, et hinna alandamine võib iseenesest toimuda ka sel teel, et hinna alandamisest teatatakse teisele poolele hagiavalduses (3-2-1-21-08). Hinna alandamise avalduse vormile üldisi nõudeid ette ei ole nähtud. Tuginedes TsÜS § 68 lg –le 1 ja § 69 lg- 1 kohus asub seisukohale, et hinna alandamise avalduse võib põhimõtteliselt esitada ka muus menetlusdokumendis, mis toimetatakse vastaspoolele kätte. Seega on kostja hinna alandamise formaalsed eeldused täidetud. Kohus leiab, et tulenevalt valveteenuse osutamise spetsiifikast on kostja mittekohase täitmise vastu võtnud. Hageja osutas kostjale teenust pikema perioodi jooksul, kuid osutatud teenus ei olnud lõppkokkuvõttes kvaliteetne, sest teenuse osutaja ei hoidnud ära valvatav vara kaotsiminekut. Seejuures on nii hageja kui kostja tunnistajad kinnitanud, et kostjal oli teenuse kvaliteedi osas pretensioone juba enne varguse toimumist. Õige ei ole hageja väide, et kostja ei ole näidanud kohase ja mittekohase täitmise väärtusi: kostja hinnangul on kohase täitmise väärtus lepingus kokkulepitud hind ning mittekohase täitmise väärtus on 0 krooni, kuna lepingus silmas peetud eesmärk jäi saavutamata. Kohus tuvastas, et hageja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ja ei osutanud teenust kvaliteetselt.
11.Kohus leiab aga, et hinna 0 kroonini alandamise avalduse esitamine 3 aasta möödumisel peale lepingu mittekohasest täitmisest teadasaamist on vastuolus hea usu põhimõttega. Hinna alandamine on ühepoolne kujundusõigus. Kuna tegemist on õigustmuutva tahteavaldusega, kohalduvad sellele tehingu tühisuse ja tühistamise sätted. TsÜS § 86 kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Hea usu põhimõttega vastuolus olev tehing on vastuolus heade kommetega ja seega tühine. Hagi on kohtu menetluses 2006.aastast. Kostja on kuni 03.07.2008 hinna alandamise avalduse esitamiseni sisuliselt tunnistanud teenuse eest tasumise kohustust ning on varem hageja tasunõude tasaarvestanud oma kahju hüvitamise nõudega. Kuigi hinna alandamise avalduse esitamiseks ei ole seaduses tähtaega määratud, tuleneb kohtu hinnangul VÕS § 6 ja 7 sätetest, et hea usu põhimõttega kooskõlas esitatakse hinna alandamise avaldus mõistliku aja jooksul lepingu rikkumisest teadasaamisest. Samuti saab analoogia korras kohaldada hinna alandamise avalduse lubatavuse hindamisel teise kujundusõiguse – lepingust taganemisõiguse lõppemisele kehtivat regulatsiooni: VÕS § 118 lg 1 järgi on taganemisavalduse tegemine samuti
seotud mõistliku ajaga. Kohus leiab, et kostja esitatud hinna alandamise avaldus ei ole esitatud mõistliku aja jooksul ning kostja on kaotanud õiguse hinna alandamisele. Kuna kohus leiab, et hinna alandamise avaldus on tühine, ei hinda kohus kohase ja mittekohase täitmise väärtuse määramisega seotud poolte väiteid. Kuna hinna alandamise avaldus on tühine, on kostjal kohustus tasuda valveteenuse eest vastavalt esitatud arvetele. Eeltoodu alusel tuleb SAS hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista 43 473,56 senti arvete tasumata jätmisest tekkinud võlgnevus.
12.VÕS § 103 lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Hageja ei ole esile toonud, et tema rikkumine on vabandatav. VÕS § 104 lg 1 järgi seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Pooltevahelise lepingu punkti 5 järgi turvaettevõte vastutab kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Tunnistajate V i, T , K ja M ütlustega tegi kohus kindlaks, et hageja ei täitnud valveteenuse lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. TsÜS § 132 lg 1 alusel vastutab hageja oma töötajate käitumise ja nendest tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tuleneva asjaolu eest. Tunnistajate V i, K , T ja M seletustest nähtub, et turvamees valve ajal viibis autovrakis, kus ei olnud ülevaadet kogu platsile. Autovrakki oli tunnistajate sõnul viidud madrats, millest kohtu hinnangul võib järeldada, et turvatöötaja valve ajal magas või pikutas. Tunnistajad T , K ja M tõendavad, et ühel korral on tööl olnud alkoholijoobes turvatöötaja, kes viidi patrullekipaaži poolt objektilt minema; sama töötaja on hageja hiljem uuesti tööle lubanud. Lepingus ei ole täpsustatud, milliseid konkreetseid toiminguid turvatöötaja valve teostamiseks pidi tegema. Tunnistajate V ja R ütlustest nähtuvalt oli turvatöötajal kohustus teha territooriumil ringkäik 1 kord tunnis. Seega otsustas turvateenuse osutamise viisi ja teenuse eesmärgi saavutamiseks vajalike konkreetsete toimingute ja nende sageduse üle hageja ise. See on kooskõlas ka VÕS § 621 lg-s1 sätestatuga. Hageja vastutab selle eest, et turvatöötajad neile antud ülesandeid vajaliku hoolega täidavad. Võttes arvesse, et korraga oligi valves ainult üks turvatöötaja, autovrakist ei olnud ülevaadet kogu valvatavast territooriumist, territooriumil oli väärtuslik tehnika, mida hageja oli kohustatud valvama, ei saa alkoholijoobes tööl viibimist ega valve ajal autovrakis lebamist lugeda käibes vajalikku hoolt järgivaks turvateenuse osutamiseks. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt oli kostjal hagejale pretensioone valveteenuse osutamise kvaliteedi osas juba enne varguse toimepanemist,. Tunnistajad seletasid, et algul territooriumile sisenejaid kontrolliti, hiljem turvatöötaja usaldas oma mälu, juhtus, et turvatöötaja ei reageerinud objektil viibinud võõrastele isikutele. Kohus tegi kindlaks, et hagejale näidati kolme meetri kõrgusel varikatuse all asub oluline vara. Hageja on oma 19.05.2008 täiendavates seisukohtades sisuliselt tunnistanud, et turvatöötaja oleks oma kohustuste täielikuks ja kohaseks täitmiseks pidanud igal ringkäigul ronima üles ja kontrollima varikatuse all vara olemasolu, kuid turvatöötajad seda ei teinud. Seejuures ei oma tähtsust, kas vara hagejale valvamiseks üleandmata jätmine takistas turvatöötajal kindlaks teha, kas kogu varikatuse alla paigaldatud vara on alles. Varikatuse alla ronides oleks turvatöötaja suure tõenäosusega oma nähtava kohalolekuga takistanud varguse toimepanemist. Kohus jääb otsuses eespool väljendatud seisukohale, et hageja oleks pidanud kostjale teatama, kui esines takistusi vallasvara valvamise kohustuse nõuetekohaseks täitmiseks. Hageja märgib, et ta ei olnud lepingu sõlmimisel valmis võtma vastutust n arvu vara eest. Samas ei ole hageja esile toonud, et ta vallasvara ei oleks üldse valvanud. Samuti järeldub lepingust, et kokkulepitud teenustasu hõlmas ka vallasvara valvamist, kuid hageja ei ole esile toonud, et vallasvara valvamiseks andmata jätmise tõttu oleks valveteenuse tasu vastavalt vähendatud. Sellest kohus järeldab, et hageja osutas kostjale siiski ka vallasvara valvamise teenust, s.t. hagejale tegelikult oli teada, millist vara ta valvama peab ning kohustuse täitmiseks ei olnud takistust. Asjaolu, et valvatavale objektile vara toomine/äraviimine ja vara objektil paiknemine oli kostja kontrolli all ning et vara valve alla andmist kirjalikult ei fikseeritud, on hageja enda kui professionaalse teenusepakkuja risk. Hagejal oli lepinguline kohustus valveobjektil asuvat
vallasvara valvata ning hagejal tulnuks astuda samme, et tal oleks reaalselt võimalik seda kohustust täita. Kohus leiab, et hageja professionaalse teenusepakkujana pidi hindama konkreetset objekti ja korraldama sellest lähtudes ning oma erialaseid teadmisi ja kogemusi kasutades valve vajalikul viisil. Kuna valvetöötaja kohalolekule vaatamata pandi objektil toime vallasvara vargus, asub kohus seisukohale, et hageja ei täitnud valveteenuse osutamise kohustust käibes vajaliku hoolsusega. Olukorras, kus kogu objekt ei olnud ühest vaatepunktist hõlmatav, valvatav vara oli kergesti teisaldatav ning asus erinevatel tasanditel ja territooriumil erinevates kohtades, ei olnud objektil üks üldringkäik tunnis vajaliku hoolsusega valve korraldamiseks ilmselgelt piisav. Eeltoodu alusel kohus leiab, et tõendatud on hagejapoolne oluline lepingurikkumine süüliselt vähemalt hooletuse vormis.
13.VÕS § 127 lg 3 järgi peab lepingulist kohustust rikkunud pool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi lepingu rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus ei nõustu hageja väitega, et hageja ei vastuta kahju hüvitamise eest, sest lepingu sõlmimisel ei saanud hageja lepingurikkumise tagajärjena sellise kahju tekkimist ette näha. Valveteenuse lepingu eesmärgiks oli vara ja territooriumi valvamine ning lepingust tulenes hageja kohustus valvata vara viisil, mis tagab vara säilimise. Seega lepingu sõlmimisel oli hagejal võimalik ette näha, et vallasvara valvamise kohustuse rikkumise korral võib valvatav vara minna kaotsi ning hagejal võib tekkida varalise kahju hüvitamise kohustus. Asjaolu, et lepingu sõlmimisel ei määratud täpselt kindlaks valvatava vara koosseisu ja seetõttu ei olnud teada võimaliku kahju suurus, ei tähenda, et hagejal ei olnud rikkumise võimaliku tagajärjena võimalik ette näha või ta ei pidanud ette nägema valvatava vara väärtuse hüvitamise kohustuse tekkimist. Seega hageja vastutust välistavad asjaolud puuduvad.
14.VÕS § 127 lg 4 järgi isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kostjale tekkis varaline kahju seetõttu, et varguse toimepanemise tagajärjel kostja jäi ilma valgus- ja helitehnikast. Kohus otsuses tuvastas, et hageja oli valveteenuse osutamise lepingust tulenevalt kohustatud nimetatud vallasvara valvama. Hageja rikkus lepingut oluliselt, sest ei täitnud lepingut nõuetekohaselt ja ei toiminud teenuse osutamisel käibes tavapärase hoolsusega. Kohus leiab, et korrektse valveteenuse osutamise korral ei oleks varguse toimepanemine valvatavalt territooriumilt olnud võimalik ning kahju ei oleks tekkinud. Seega on kostjal kahju tekkimine põhjuslikus seoses hagejapoolse lepingurikkumisega.
15.Hageja 02.12.2008 kohtuistungil ei vaidlustanud kostja poolt koostatud inventuuri akti kantud vara väärtust. Kohus 12.01.2009 kohtumäärusega uuendas asjaarutamise, et täpsustada kostja vastuhagis kahjunõude suurust. 27.01.2009 kohtuistungil hageja samuti varastatud vara väärtust ei vaidlustanud. Hageja üksnes leidis, et kostja ei ole tõendanud varguse toimumise ja akti kantud esemete varastamise fakte. Kohus on otsuses eespool põhjendanud, miks ta hageja sellise seisukohaga ei nõustu. 18.08.2008 inventuuri akti (tl 33) kantud varastatud vara väärtus on kokku 102 671,21 krooni. Kostja selgitas 02.12.2008 kohtuistungil, et vara väärtus on määratud esemete bilansilise väärtuse järgi. Kuna hageja kohtuistungil inventuuri aktis näidatud kahjusummat ei vaidlustanud, jätab kohus analüüsimata hageja varasemad väited, milles hageja lähtus eeldusest, et kostja on kahjusumma arvestamisel lähtunud varastatud esemetele sarnaste uute esemete hindadest, ning kuna varastatu näol oli tegemist 1994 – 2000 ostetud esemetega, tuleb kahjuhüvitise määramisel arvestada esemete väärtuse vähenemist. Vastuhagi ja 19.01.2009 esitatud täpsustuse kohaselt tekkis kostjal kahju järgmiste esemete vargusega: dimmer Memopack MP15/63/D 18 947,50 krooni Neumann KM184 kondensaatormikrofon 7560,00 krooni
2 Sennheiser EW 552-C UHF true diversity taskusaatjaga raadiomikrofoni á 9600 krooni Sennheiser SKM500 UHF raadiomikrofoni süsteemi käsimikrofon Sennheiser CC1 raadiomikrofonide transportkohver 2 DPA4061-M miniatuurset clip-on mikrofoni MicroDot pistikuga, ihuvärvi, á 3990 kr Valguspult ADB Tango 48 DVD mängija Panasonic DVD-S27 130 patareid Duracell Procell, á 18 krooni 2 Sennheiser 978484 Antenna, á 135 kr ALFATEC maanduse isolaator 4 NEUTRIK 4-pin F Speakon, á 75 kr 4ADAMHALL Adapter XLR MalePlug (stereo), á 65 kr 2ADAMHALL Adapter XLR FemalePlug (stereo), á 65 kr Üleminekud (montaaži- ja installats.materjalid) Sennheiser HD433 stereo kõrvaklapid
19 200,00 krooni 4192,00 krooni 640,00 krooni 7980,00 krooni 35 023,00 krooni 1262,71 krooni 2340,00 krooni 270,00 krooni 235,00 krooni 300,00 krooni 260,00 krooni 130,00 krooni. 2000 krooni 371 krooni
Kostja möönab, et väärtuste liitmisel on inventuuri aktis tehtud aritmeetiline viga ning tegelikult on kostja varastatud vara väärtus kokku 100 711,21 krooni ilma käibemaksuta. VÕS § 127 lg 1, § 132 lg-te 1 ja 2 ning § 136 lg 1 alusel on kostja vastuhagi kahju hüvitise väljamõistmiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
16.Kostja on vastuhagis alternatiivselt palunud arvestada kostja protsessuaalset tasaarvestuse avaldust juhul, kui kohus leiab, et kostjal ei ole õigust hinda alandada. Sellisel juhul taotleb kostja hagejalt välja mõista kahju hüvitamiseks 59 197,65 krooni. Kohus leiab, et kostja on kehtivalt tasaarvestanud hageja nõude oma kahju hüvitamise nõudega kattuvas ulatuses, kuid tasaarvestamise hetkeks oli hageja sissenõutavaks muutunud nõue suurem, kui kostja poolt tasaarvestatud põhivõla summa 43 473,56 krooni ning tasaarvestuse tulemusel on hagejal tasumata kahju hüvitis summas 57 189,03 krooni. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolele on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kostja on tasaarvestuse avalduse esitanud protsessuaalse vastuväitena kohtule 09.11.2006 esitatud kirjalikus vastuses. Kostja vastus on 22.11.2006 hagejale kätte toimetatud. Seega on tasaarvestus VÕS § 198 kohaselt avalduse hagejale kättetoimetamisega toimunud.
17.VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 võimaldavad rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlausaldajalt viivist. Hageja taotleb kostjalt välja mõista seisuga 20.05.2008 arvestatud viivised 998 päeva eest kokku summas 43 386,60 krooni ja edasi kuni kohustuse täitmiseni viivised 0,1 % põhivõlalt iga viivitatud päeva eest. Mehitatud valve lepingu nr 250 M punktis 8 leppisid pooled kokku, et maksete tasumisega viivitamise korral maksab tellija viivist 0,10 % võlgnevuselt iga viivitatud päeva eest. Hagi esitamise ajal ja kuni 15.07.2008 kehtinud TsMS § 367 redaktsioon sätestas võimaluse esitada viivisenõue koos põhinõudega hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
18.Kostja on oma kahjuhüvitamise nõudelt arvestanud viivist perioodil 19.08.2006 kuni 01.07.2008 kogusummas 29 151,85 krooni, mille taotleb hagejalt välja mõista. Samuti palub kostja hagejalt alates 02.07.2008 välja mõista viivised seaduses sätestatud määras protsendina
põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 ja § 94 järgi on kostjal õigus nõuda viivist Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavas intressimääras, millele lisandub 7 % aastas. VÕS § 113 lg 2 sätestatu kohaselt on hageja kohustatud kahjuhüvitise maksmisega viivitamise korral tasuma viivist alates ajahetkest, mil hageja sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama. Vaidlust ei ole asjas selle üle, et hageja sai varguse toimumisest ja sellega kahju tekkimisest teada vahetult varguse 18.08.2005 avastamise järel. 19.08.2005 avaldusega (tl 32) teatas kostja hagejale ka kirjalikult varguse toimumisest hageja poolt valvatud territooriumil ning kahju suurusest. Seega on kostja õigustatud kahjuhüvitise tasumisega viivitamise eest arvestama viiviseid alates 19.08.2005.a.
19.Kohus otsuses eespool tuvastas, et hagejal on kohustus hüvitada kostjale varguse toimepanemisega tekkinud kahju. Kahjuhüvitamise kohustus muutus sissenõutavaks 18.08.2005 kahju selgumisest. Selleks ajaks oli sissenõutavaks muutunud hageja põhinõue ja viivisenõue osaliselt: 31.07.2005 arve nr 156948 summas 4417,92 tasumise tähtpäev oli 07.08.2005.a. ning kahju hüvitamise kohustuse 18.08.2005 tekkimiseni oli kostja arve tasumisega viivituses 11 päeva. 0,1 % summast 4417,92 krooni on 4,42 krooni, seega tasaarvestamise õiguse 18.08.2005 tekkimise ajaks oli sissenõutavaks muutunud hageja põhinõue summas 4417,92 krooni ja viivisesumma 48,62 krooni, mida kostjal oli samuti õigus tasaarvestada. Kostjale 31.08.2005 esitatud arve nr 160485 summas 39 055,64 krooni muutus sissenõutavaks pärast tasaarvestuse õiguse tekkimist, mistõttu ei saanud kostja selle arve tasumisega viivituses olla. Arve nr 160485 tasumise kohustus oli kostjal võimalik tasaarvestada arve esitamisel 31.08.2005.a.
20.Eeltoodu alusel oli kostjal õigus oma kahju hüvitamise nõudega tasaarvestada hageja põhivõla ja viiviste nõue kokku summas 43 522,18 krooni. Seega lõppes hageja nõue kostja vastu VÕS § 186 p 2 alusel tasaarvestusega osaliselt 18.08.2005 ning osaliselt 31.08.2005. Pärast tasaarvestust ei olnud hagejal alust kostjale viiviseid arvestada. Kuna hageja nõue on tasaarvestusega lõppenud, tuleb põhihagi jätta rahuldamata. Hagejale jäi tasaarvestuse tulemusel kostja ees kahju hüvitamise kohustus summas 57 189,03 krooni, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
21.Kuna kostja tasaarvestas oma kahjuhüvitise nõude kattuvas ulatuses hageja nõudega, ei ole hageja viivitanud kogu kahjusumma tasumisega ning kostja poolt kogu kahjusummalt arvutatud viivisenõue ei ole põhjendatud. Tasaarvestuse tulemusel vähenes kostja kahjuhüvitise nõue hageja vastu kahel korral ning seda tuleb arvestada viiviste arvutamisel. 18.08.2005 kahju tekkimise hetkel oli hagejal kostja vastu nõue summas 4466,54 krooni (põhivõlg ja viivised arve nr 156948 järgi). Seega selle summa tasaarvestamise järel hageja oli kohustatud kostjale hüvitama kahju summas 96 244,67 krooni. Selle summa tasumisega oli hageja viivituses 18.08.2005 – 31.08.2005. 31.08.2005 hageja poolt teise arve esitamise järel kostjal tekkis õigus tasaarvestada hageja nõue summas 39 055,64 krooni ning hagejal jäi kostja ees kahjuhüvitise tasumise kohustus summas 57 189,03 krooni.
22.Vastavalt Eesti Panga poolt väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavatele intressimääradele on kostjal õigus kahju hüvitamisega viivitamise eest õigus nõuda hagejalt viiviseid järgmiselt: Summa 96 244,67 krooni viivitamise eest perioodil 19.08.2005 – 31.08.2005 viivisemääraga 9 % aastas ehk ümardatult 0,025 % päevas, so 24,06 krooni päevas, kokku 13 päeva x 24,06 kr = 312,80 krooni; Summa 57 189,03 krooni viivitamise eest: perioodil 01.09.2005 – 31.12.2005 viivisemääraga 9 % aastas, ehk ümardatult 0,025 % ehk 14,3 krooni päevas, kokku perioodil 123 päeva x 14,3 kr = 1758,9 krooni;
perioodil 01.01.2006 – 30.06.2006 viivisemääraga 9,5 % aastas ehk 0,026 % ehk 14,87 kr päevas, kokku perioodil 181 päeva x 14,87 kr = 2691,47 krooni; perioodil01.07.2006 – 31.12.2006 viivisemääraga 9,75 % aastas ehk ümardatult 0,027 % ehk 15,44 kr päevas, kokku perioodil 184 päeva x 15,44 kr = 2840,96 krooni; perioodil 01.01.2007 - 30.06.2007 viivisemääraga 10,5 % aastas ehk 0,029 % ehk 16,58 kr päevas, kokku perioodil 181 päeva x 16,58 kr = 300,98 krooni; perioodil 01.07.2007 – 01.07.2008 viivisemääraga 11 % aastas ehk 0,03 % ehk 17,16 kr päevas, kokku perioodil 366 päeva x 17,16 kr = 6280,56 krooni. Kokku perioodil 19.08.2005 – 01.07.2008 on arvestatud viivised seega 14 185,67 krooni, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
23.Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS õ§ 162 lg 4). Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Võttes arvesse hagi ja vastuhagi asjaolusid, eelkõige seda, et kohus jättis põhihagi rahuldamata tasaarvestuse tõttu ning rahuldas vastuhagi osaliselt, peab kohus õigeks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.