Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Rapla kohtumaja · 10.02.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
Kohtuasja number: 2-07-31530/5
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 10.02.2009
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1238

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Indrek Saar

Kohtuistungi sekretär

Aivi Meister

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.veebruar 2009.a. Rapla

Tsiviilasja number

2-07-31530

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi Rein Lättekivi vastu võla 9225,59 krooni ja viivise 6337,98 krooni väljamõistmiseks. Hageja Elisa Eesti AS (reg kood 10178070, asukoht Vilmsi 47 10126 Tallinn), esindaja Kristel Tähhe-Kaljulaid (Lindorff Eesti AS, asukoht Rävala pst 5 10143 Tallinn).

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kostja Rein Lättekivi (isikukood 37410280329, elukoht xxxxx xxx xxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eve Jundas. Kohtuistung

14.detsember 2007.a., edasine menetlus kirjalik

RESOLUTSIOON

Välja mõista Rein Lättekivilt Elisa Eesti AS-i kasuks 9225.59 krooni võlga ja 6337.98 krooni viivist. Toimetada kohtuotsus pooltele posti teel kätte. Kohtukulude jaotus Hageja poolt kantud menetluskulud jätta Rein Lättekivi kanda. Hageja võib 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, esitada kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse koopia menetlusosalisele kättetoimetamise päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Hageja nõue Hagist nähtub, et pooled on sõlminud 26.septembril 2002.a. ja 30.juunil 2005.a. vastavalt liitumislepingud nr 1040751 ja nr 1188796, millede alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Kostja on jätnud kasutatud teenuste eest 7330.59 krooni tasumata. Hageja on esitanud kostjale selle summa ulatuses arved.

06.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

jaanuaril 2005 ja 30. juunil 2005 sõlmiseid pooled samadele lepingutele lisad, millede alusel müüs hageja kostjale järelmaksuga mobiiltelefonid Nokia 6610i ja Nokia 2650. Hagi esitamise seisuga oli kostjal tasumata järelmaksu 1895 krooni. Lepingu lahutamatuks lisaks on Radiolinja Eesti AS-i üldtingimused (edaspidi tingimused), millede kohaselt kohustus kostja täitma lepingut. Tingimuste punkt 4.2.2 kohaselt kohustus kostja tasuma õigeaegselt teenuste arveid. Hageja esitas kostjale arved lepingus märgitud aadressil. Vastavalt tingimuste punktidele 4.2.4. ja 4.2.5 kohustus kostja koheselt hagejale teatama oma kontaktandmete muutumisest. Tingimuste punkt 6.7 kohaselt ei vabasta arvete mittesaamine kostjat tasumise kohustusest. Lepingu tingimuste kohaselt arvestas hageja tähtaegselt tasumata summadelt iga päeva kohta 0,15% viivist s.o 54% aastas. Hageja arvestuste kohaselt on kostja olnud võla tasumisega viivituses 19. maist 2006 kuni 27. augustini 2007 ja viivis moodustab 6337.98 krooni. Hageja meeldetuletustele võla tasumiseks ei ole kostja reageerinud. Neil põhjustel palub hageja kostjalt võlaõigusseaduse § 5, § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ning § 113 lg 1 alusel välja mõista 9225.59 krooni võlga ja 6337.98 krooni viivist. Kostja seisukoht Kostja tunnistab võlga osaliselt s.o. 01.veebruaril 2006.a. esitatud arve ulatuses summas 3330.59 krooni. Ülejäänud osas kostja hagi ei tunnista. Vastuväidetest nähtub, et ta teatas 2006. aasta algul hagejale mobiiltelefonide vargusest ja palus numbrid sulgeda, pärast seda ei ole ta hageja poolt osutatud teenuseid kasutanud ega hagejalt ühtegi arvet saanud, samuti ei ole ta saanud hagiavaldusele lisatud arveid; kuni 2006.a. veebruarikuuni s.o. telefonide varguseni on ta kõigi kasutatud teenuste eest hagejale tasunud, telefonid varastati Tallinnas 2006.a. veebruarikuu algul; kõnekaarte ta pärast telefonide vargust ei taastanud ja neid enam ei kasutanud, seepärast ei saanud tekkida ka uut võlga, pangakontol oli raha ja kõik oleks saanud ära maksta, lepingute ülesütlemise avaldusi ei ole ta saanud ja ta ei teadnud üldse oma võlast hageja ees; samuti ei tea kostja, kas ja millisel alusel on liitumislepingud lõpetatud; lepingute ülesütlemise avaldusi ei ole ta saanud ja ei teadnud üldse võla olemasolust, kõik summad on ta seni tasunud pangakontolt otsekorralduslepingu alusel; ta ei ole nõus hageja väitega, et viimane on proovinud temaga 16. juunist 2006 kuni 14. juulini 2007 telefoni teel kontakti saada; telefonide vargusest teatas ta hagejale infotelefonil ja soovis kõnekaartide sulgemist, seepärast pidi hageja olema teadlik, et kostja telefoninumbrid on suletud; kostja arvas, et uut võlga enam tekkida ei saa; telefonide vargusest ta politseisse ei teatanud, 2006.a. jaanuaris läks mitteametlikult Soome tööle, otsekorralduslepingut ta pangas ei lõpetanud; kirjalikku avaldust telefonide kadumise kohta ta hagejale ei teinud; 2006.a. juunis asus ta uuesti Eestis alalisele tööle. Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Kostja kinnitas küll esimeses vastuses hagile, et ta ei ole arvetes märgitud summade eest teenuseid kasutanud, kuid kohtuistungil tunnistas, et 2006.a. jaanuarikuus ta kasutas hagis nimetatud telefoninumbreid. Poolte vahel ei ole enam vaidlust 01.veebruaril 2006.a. esitatud arves märgitud teenustasude üle summas 3330.59 krooni. Hageja poolt esitatud arve alajaotuse (t.l. 39) kohaselt on kostja kasutanud 2006.a. jaanuarikuus ühe liitumislepingu alusel 2850.24 krooni eest ja teise liitumislepingu alusel 480.34 krooni eest. Enne 01.veebruari 2006.a. kostjal hageja ees võlga ei olnud. Kostja on kinnitanud, et 2006.a. veebruarikuu algul mõlemad telefonid varastati ja pärast seda ta enam hageja poolt osutatavaid teenuseid ei kasutanud. Hageja poolt esitatud arvete alajaotused (t.l. 37-38) kinnitavad, et 2006.a. veebruari - ja märtsikuus on mõlema nimetatud liitumislepingu alusel (mõlema telefoninumbriga) hageja poolt osutatud teenuseid kasutatud: lepingu nr. 1188796 alusel veebruarikuus 886.18 krooni eest ja lepingu nr. 1040751 alusel 113.82 krooni eest; märtsikuus vastavalt 196.20 ja 803.80 krooni eest. Veebruarikuus on helistatud ka välismaal olles ja seal kõnesid vastu võetud, samuti on välismaal vastu võetud ja seal saadetud tekstisõnumeid. Kostja on oma seletustes tunnistanud, et ta töötas 2006 jaanuarist kuni juunikuuni välismaal. Neil põhjustel ei saa kostja väiteid telefoniaparaatide varguse kohta lugeda usaldusväärseteks ja tuleb asuda seisukohale, et kostja poolt väidetud vargust ei ole toimunud ning hageja on mõlema liitumislepingu alusel kostjale teenuseid osutanud. Telefonide varguse väite usaldusväärsust vähendab ka asjaolu, et kostja ei teatanud vargusest politseisse, kui mõlemad telefoniaparaadid olid ostetud järelmaksuga ja oli võimalus, et kõnekaarte võivad kostja arvel hakata kasutama teised isikud. Millegagi ei ole tõendatud ka kostja väide, et ta teatas telefonide vargusest hagejale ja liitumislepingute alusel osutatud teenuste peatamist taotles. Järelmaksuga ostu-müügi lepingutest tulenevate kohustuste osas kostja väide telefoniaparaatide varguse kohta tähtsust ei oma. Võlaõigusseaduse § 208 lg. 1 kohaselt on ostja kohustatud tasuma müüjale asja ostuhinna; § 214 lg. 2 kohaselt läheb asja juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko asja üleandmisega ostjale üle ja sama paragrahvi lg. 1 kohaselt peab ostja tasuma ostuhinna ka üle antud asja juhusliku hävimise korral. Hävimise all võib antud juhul mõelda ka eseme kaotsiminekut ostja valdusest. Kohtule on esitatud 30.juunil 2005.a. liitumislepingule nr. 1188796 koostatud lisa, mille kohaselt kostja sai hagejalt enda valdusse mobiiltelefoni Nokia 2650 ja kohustus tasuma selle eest ositi 18 kuu jooksul kokku 1530 krooni kuus s.o. kuni 18.detsembrini 2006.a. Tasumata on jäänud 11 osamakset 85 krooni kuus. 06.jaanuaril 2005.a. liitumislepingule nr. 1040751 koostatud lisa kohaselt sai kostja enda valdusse telefoni Nokia 66101i, mille eest kohustus tasuma ositi 18 kuu jooksul 2880 krooni s.o. 160 krooni kuus. Tasumata jäi 6 osamakset. Osamakseid ei ole kostjale esitatud arvete peal näidatud, sest lepingutele olid maksegraafikud lisatud. Mõlema lepingu lisa kohaselt omas hageja järelmaksugraafikus fikseeritud perioodi jooksul õiguse nõuda kostjalt 1000 krooni käsitlustasu, kui liitumisleping lõpetatakse, peatatakse või kõnekaart suletakse kliendipoolsete rikkumiste tõttu. 18.mail 2007.a. koostatud arve sisaldab käsitlustasu 1000 krooni. Liitumislepingute lisaks olevate tingimuste p. 4.2.4 kohaselt oli kostja kohustatud teatama hagejale oma aadressi muutumisest. Hagejal oli seepärast mõistlik alus eeldada, et kostja saab selle aadressil kätte nii arved kui ka avaldused lepingute ülesütlemiseks. Seepärast ei oma asja lahendamisel tähtsust kostja väited arvete mittesaamise ja oma võla mitteteadmise kohta.