Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Meeli Kaur
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. veebruar 2009.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-23902
Tsiviilasi
OÜ T hagi B OÜ vastu müügilepingu rikkumise tuvastamise ja 640 196 krooni nõudes
Tsiviilasja hind
640 196 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ T (registrikood xxx, asukoht xxx)
esindajad
Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat E Entsik ja vandeadvokaadi abi J
Žurina (Advokaadibüroo Entsik &
Partnerid, asukoht xxx) Iseseisva nõudeta ko as isik hageja poolel D
A/S Eesti filiaal
(registrikood xxx, asukoht xxx) Kostja B OÜ (endine ärinimi OÜ N, registrikood xxx, asukoht xxx) Kostja
lepinguline
esindaja
vandeadvokaat
M
Männik
(Advokaadibüroo Pohla & Hal ägi, asukoht xxx) Kohtuistungi toimumise aeg
21. jaanuar 2009. a
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja J Žurina Kostja lepinguline esindaja M Männik
Jätta OÜ T hagi B OÜ vastu müügilepingu rikkumise tuvastamise ja 640 196 krooni nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
26.06.2007 esitas OÜ T (edaspidi hageja) maakohtule hagi B OÜ (endine ärinimi OÜ N, edaspidi kostja) vastu, milles palub tuvastada poolte vahel 16.06.2006 sõ itud müügilepingu rikkumine ning välja mõista 640 196 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõ isid 16.06.2006 AS Sampo Pank (D A/S Eesti filiaal, liisinguandja), OÜ T (liisinguvõtja) ja B OÜ (müüja) kapitalirendilepingu mootorpaat Xxx osas. Hagiavalduse kohaselt i nes pärast lepingu eseme üleandmist, et lepingu esemel on olulisi puudusi, millest hageja kostjat koheselt ka informeeris. 22.02.2007 esitas hageja kostjale kirjaliku pretensiooni, millega anti tähtaeg kohustuse nõuetekohaseks täitmiseks ning asja asendamiseks. Hageja esitas kostjale panga nõusolekul 07.05.2007 lepingust taganemise avalduse. Hageja leiab, et kostja oli puudusest, st asjaolust, et mootorpaat ei asu vees otse, teadlik või pidi sellest teadlik olema. Kui mootorpaat pandi vette, siis selgus, et paadil on märgatav vasak kalle ja seda isegi siis, kui mootorpaat seisab kai juures. Kui merel on lained, siis on paadiga äärmiselt ohtlik sõita. Nimetatud puuduste tõttu ei ole võimalik mootorpaadi sihtotstarbeline kasutamine. Hageja informeeris kostjat puudustest koheselt 2006.a juulis. Kostja esindajad käisid korduvalt mootorpaadiga tutvumas. Kostja esindaja tunnistas, et probleem on mootorpaadi konstruktsioonis ning lubati mootorpaat ümber vahetada. Seega on teavitamine toimunud kooskõlast võlaõigusseaduse (VÕS) § 220 lg 1. VÕS § 221 lg 2 kohaselt ei või müüja tugineda kokkuleppele, millega välistatakse või piiratakse ostja õigusi seoses asja lepingutingimustele mittevastavusega, kui müüja teadis või pidi teadma, et asi lepingutingimustele ei vasta ja ta sellest ostjale ei teatanud. Käesoleval juhul kostja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. VÕS § 225 alusel nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. Hageja kuludeks on mootorpaadi maksumus 560 000 krooni, millele lisanduvad intressid, lepingutasu ning muud kulud. Kokku kuulub hagejale tagastamisele summa 640 196 krooni. Hageja ei saanud mootorpaadi kasutamisest kasutuseeliseid, kuna müügilepingu sõ imisest alates on olnud mootorpaat kasutuskõlbmatu. Hageja on lepingust taganenud lepingu olulise rikkumise tõttu VÕS § 116 lg 2 p 1 ja 4 alusel. Kui hageja oleks puudustest teadnud, ei oleks ta sellist mootorpaati ostnud.
Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et müügilepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täitmata. Müügilepingu p 6.2 on pooled kokku leppinud, et ko andal isikul (D A/S Eesti filiaal) on õigus esitada kostjale pretensioone lepingu objekti lepingule mittevastavuse korral ühe kalendrikuu jooksul alates lepingu objekti vastuvõtmisest.
05.07.2006 sõ itud vara vastuvõtu-üleandmise aktis lepiti kokku, et liisinguvõtja ei ole õigustatud esitama pretensioone või nõudmisi, mis tulenevad vara mittevastavusest käesolevas aktis sätestatud tingimustele. Aktis ei olnud ühtegi hageja väidetavat puudust märgitud. Hageja on sellega loobunud VÕS § 365 lg 1 alusel mistahes pretensioonide esitamisest lepingu eseme mittevastavuse osas. Kostja õigussuhe hagejaga piirdub vara vastuvõtu-üleandmise akti allkirjastamisega. Kostja ei ole hagejaga müügilepingut ega muud lepingut lepingu eseme osas sõ inud. Kostja on õigussuhtes ko anda isikuga. Hageja ja ko anda isiku vaheline kapitalirendileping ei ole lõpetatud ja see kehtib. Hageja saab VÕS § 365 lg 1 alusel esitada müügilepingust tulenevaid nõudeid otse kostja vastu, kuid seda üksnes hageja ja ko anda isiku õigussuhte (müügilepingu) raames. Hagejal ei saa olla rohkem õigusi, kui seda on ko andal isikul. Kostja on seisukohal, et kostja andis ko anda isiku omandisse lepingutingimustele vastava lepingu eseme. Hageja poolt puuduste kohta esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed. Isegi, kui lepingu ese on käesoleval ajal puudustega, ei tulene automaatselt, et mittevastavus oli olemas lepingu eseme üleandmise ajal ja kostja vastutaks selle eest. Mittevastavus võis tuleneda lepingu eseme mittenõuetekohase käitamise tulemusena. Hageja väidab, et puudus avastati lepingu eseme üleandmise momendil. Sellele vaatamata allkirjastas hageja vastuvõtu-üleandmise akti, millega loobus pretensioonide esitamisest. Hageja ei ole kostjat puudusest koheselt informeerinud ega mittevastavust täpselt kirjeldanud. Hageja pöördus lepingu eseme mittevastavusega kostja poole alles 2007.a veebruaris, seega on hageja kaotanud VÕS § 220 lg 3 alusel õiguse tugineda väidetavale lepingu eseme lepingutingimustele mittevastavusele. Hageja nõue raha tasumiseks on põhjendamatu. Müügilepingust taganemine ei loo poolte vahel õigussuhet. Liisingulepingu ülesütlemisest tulenevad tagasitäitmisnõuded saab liisinguandja esitada esmajoones liisinguvõtja vastu ning taganemisest tuleneva raha tagastamisnõude saab ta suhtes liisinguvõtjaga esitada müüja vastu üksnes osas, milles liisinguvõtja ei ole täitnud VÕS § 367 järgset hüvituskohustust. Muus osas kuulub taganemisest tulenev tagasitäitmisnõue liisinguandja ja liisinguvõtja vahelises suhtes liisinguvõtjale (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-129-05). Ko as isik saaks müügilepingust taganemise korral nõuda kostjalt müügihinna ja mistahes muude summade tasumist. Hagejal sellist õigust ei ole, kuna ko as isik pole müügilepingust tulenevaid tagasitäitmise nõudeid hagejale loovutanud. Samas ei ole hageja ja ko anda isiku vahel liisinguleping lõppenud.
Vaidlustamata asjaolude kohaselt: 1) 16.06.2006 sõ iti ostja (D A/S Eesti filiaal, endine AS Sampo Pank, samuti liisinguandja), liisinguvõtja (hageja) ja müüja (kostja) vahel müügileping nr 260626TE, mille lepingu esemeks oli mootorpaat (Xxx, t lk 7); 2) 05.07.2006 on koostatud vara vastuvõtu-üleandmise akt, millega hageja võttis lepingu eseme vastu (t lk 10); 3) Komanda isiku (D A/S Eesti filiaal, endine AS Sampo Pank) ja hageja vahel on 16.06.2006 sõ itud kapitalirendileping nr 260626TE, mis on käesoleva ajani kehtiv (t lk 11-16). 4) 22.02.2007 on hageja esitanud kostjale pretensiooni, andes täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks (t lk 17-20);
5) 07.05.2007 on hageja teinud kostjale avalduse müügilepingust taganemiseks, millele ko as isik on andnud nõusoleku (t lk 23-26, 30). Müügileping on sõ itud kostja ja ko anda isiku vahel ning liisinguleping hageja ja ko anda isiku vahel. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, va istatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja ja ko anda isiku vahel on kehtiv liisinguleping. VÕS § 361 tulenevalt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 365 lg 1 tulenevalt võib liisinguvõtja esitada otse müüja vastu liisinguandja kui ostja nõude, mis tekib sellest, et müüja rikub liisinguandjaga sõ itud müügilepingut. Sellist nõuet esitades on liisinguvõtjal kõik ostja õigused ja kohustused, välja arvatud eseme eest maksmise kohustus ja õigus nõuda eseme omandi üleandmist. VÕS § 365 lg 2 kohaselt liisinguandja õigust müüjaga sõ itud müügilepingust taganeda on liisinguvõtjal õigus teostada üksnes liisinguandja nõusolekul. Käesolevas asjas on liisinguandja sellise nõusoleku andnud (t lk 30). 16.06.2006 müügilepingu p 2.6 kohaselt on ostjal õigus esitada müüjale pretensioone vara lepingule mittevastavuse korral ühe kalendrikuu jooksul alates vara vastuvõtmisest. 05.07.2006 anti vara üle. Vara vastuvõtu-üleandmise aktis on kokku lepitud, et liisinguvõtja ei ole õigustatud esitama pretensioone või nõudmisi, mis tulenevad vara mittevastavusest aktis sätestatud tingimustele ja komplektatsioonile. Puudub vaidlus, et enne akti allkirjastamist käis hageja seaduslik esindaja mootorpaadiga sõitmas. Hageja väidab, et mootorpaadil esinesid varjatud puudused, mis proovisõidu ajal ei väljendunud ning varjatud puuduse olemasolul ei ole aktis märgitud pretensiooni esitamise õiguse välistamine kohaldatav. VÕS § 220 lg 1 tulenevalt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Hagiavalduse kohaselt sai hageja väidetavast puudusest teada juulis 2006. Kohtu hinnangul on hagejal õigus VÕS § 365 lg 1 alusel müügilepingu p 2.6 tulenevalt esitada pretensioone vara lepingule mittevastavuse korral. Samas on selleks lepingus sätestatud tähtaeg. Puuduvad tõendid selle kohta, et hageja pöördus pretensioonidega kostja poole varem kui 22.02.2007 (t lk 17-20). VÕS § 116 lg 1 tulenevalt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Hageja on 07.05.2007 lepingust taganenud seetõttu, et mootorpaat ei vastanud lepingutingimustele ning see mittevastavus oli olemas müügilepingu sõ imise momendil ning müüja oli sellest teadlik (või pidi sellest teadlik olema) ning et tegemist on varjatud puudusega, mida ei saanud avastada enne paadi vette laskmist ja kasutamisele võtmist. Kohtu hinnangul on lepingust taganemise materiaalsed eeldused täitmata. Kohtule esitatud tõenditest ei tulene, et mootorpaat ei vasta lepingutingimustele. Kohus on 19.03.2008 määranud mootorpaadi suhtes tehnilise ekspertiisi (t lk 176-178). Ekspertiisi akti kohaselt ei esine mootorpaadil tehnilisi puudusi (t lk 201-209). Ekspert on selgitanud, et kreeni vajumine sellise mootorpaadi suuruse ja kerguse suhtes on normaalne ning sõltub sõukruvi keerlemise suunast. Kreen kompenseeritakse stabiliteedilabadega. Lisaks märgib ekspert, et stabiliteedilabade kasutamine vajab oskusi ja harjutamist. Hageja on vaielnud eeltoodud
eksperdi arvamusele vastu, kuna leiab, et arvesse ei ole võetud asjaolu, et stabiliteedilabad ei olnud standardvarustuses ning need paigaldati kostja soovitusel (t lk 223). Hageja on esitanud dokumentaalse tõendina 22.05.2008 eksperdiarvamuse nr 641-PB, millest tulenevalt on paadil kreen vasakule poolele, mis viitab tehnilistele defektidele. Mootorpaat ei ole merekõlbulik (t lk 225). Mõlematest tõenditest tulenevalt on tuvastatud, et vees olles on mootorpaadil väike kreen. Kohtu hinnangul ei saanud selline asjaolu jääda märkamatuks ka hagejale enne mootorpaadi vastuvõtmist ja vara vastuvõtu-üleandmise akti allkirjastamist. Ekspert G E on uurinud mootorpaati veest väljas ning välistanud tehniliste puuduste olemasolu (t lk 203). Sõidu ajal ei ole ekspert kõrvalekaldeid tuvastanud ning ta on märkinud, et stabiliteedilabasid õigesti kasutades ei tekkinud kreeni (t lk 204). Asjaolu, et stabiliteedilabasid ei olnud mootorpaadi varustuses, pidi hageja samuti mootorpaadi vastuvõtmisel kohe märkama ning tegemist ei saa olla varjatud puudusega. Samas on hageja viidanud, et kostja soovitusel stabiliteedilabad ka mootorpaadile paigaldati. Ekspert G E on arvamuses märkinud, et väikeste paatide puhul, nagu ka vaidlusalune mootorpaat, kompenseeritakse kreen stabiliteedilabadega (t lk 204). Sellest võib järeldada, et stabiliteedilabasid ei pea olema vaidlusaluse mootorpaati standardvarustuses. Hageja poolt 22.05.2008 arvamuses on leitud, et kuna mootorpaat on kreenis, siis see viitab paadi tehnilistele defektidele (t lk 229). Ühtegi võimalikku defekti pole arvamuses märgitud ning selline järeldus on kohtu arvates i selgelt oletuslik ning ebausaldusväärne. Kohtu hinnangul puudub alus kahelda ekspert G E ’i arvamuses (t lk 201206). G E ’i näol on tegemist isikuga, kes omab Soomest saadud kaugsõidukapteni diplomit (t lk 202). Kohtu hinnangul saab eksperdi arvamusest järeldada, et mootorpaat läheb kreeni sellisel juhul, kui seda ei juhita oskuslikult (t lk 204-205). Kohtu hinnangul on 05.07.2006 vara vastuvõtu-üleandmise aktiga hageja poolt pretensioonide esitamine välistatud. Kuna hageja seaduslik esindaja on kohtuistungil tunnistanud, et mootorpaat osteti osaliselt ka äriühingu majandustegevuse läbiviimiseks ja tulu teenimiseks (t lk 147), siis hageja pidi tulenevalt VÕS § 220 lg 2 lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 219 lg 1 alusel kui ostja on müügilepingu oma majandusvõi kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Pretensiooni on hageja kostjale teinud 22.02.2007. Käesolevas asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kostja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või see mittevastavus tekkis kostja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1, 2). VÕS § 221 lg 2 kohaselt ei või müüja tugineda kokkuleppele, millega välistatakse või piiratakse ostja õigusi seoses asja lepingutingimustele mittevastavusega, kui müüja teadis või pidi teadma, et asi lepingutingimustele ei vasta ja ta sellest ostjale ei teatanud. Hageja on ka ise hagiavalduses ja taganemise avalduses väitnud, et mootorpaadil esinevaid puudusi ei saanud avastada enne paadi vettelaskmist ja kasutamisele võtmist. Seega pidi hageja tõendama, et vaatamata sellele teadis kostja hagis väidetud mootorpaadi puudustest. Hageja seda teinud ei ole, mistõttu kostja võib tugineda 05.07.2006 aktis sisalduvale kokkuleppele, millega on välistatud ostja õigusi pretensioonide esitamisel. Kuna kohus on tuvastanud, et hageja poolt müügilepingust taganemine ei ole kehtiv, siis puudub kohtul vajadus anda hinnang tagasitäitmise nõudele VÕS § 189 tulenevalt. Kuna kostja ei ole müügilepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, puudub alus ka hageja kahjuhüvitamise nõude 80 196 krooni rahuldamiseks. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetlusosaliste menetluskulud hageja kanda.
Kohus on riigieelarvest välja mõistnud eksperdikulu 1440 krooni, mis tuleb hagejalt riigi kasuks sisse nõuda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.