OÜ Aktiva Finants (registrikood: 10746479; asukoht: Tallinn Jõe 3), hagi Nadezhda Lukicheva (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXX XX ) vastu 3790.32 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 12.11.2007. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nadezhda Lukicheva apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant Nadezhda Lukicheva Vastustaja OÜ Aktiva Finants
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada
Viru
Maakohtu
12.11.2007
otsus
osaliselt osas, millega rahuldati hagi võlgnevuse osas,
mis
muutus
sissenõutavaks
lepingu
ülesütlemisega.
2.Teha selles osas uus otsus, millega jätta lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõue (990 kr) rahuldamata.
3.1.Mõista Nadezhda Lukicheva ́lt välja 2800,32 (kaks tuhat kaheksasada krooni ja 32 senti) kr
OÜ Aktiva
Finants kasuks. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud meentlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.29.12.2006 esitas OÜ Aktiva Finants (hageja) Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Nadezhda Lukicheva (kostja) vastu 4290.32 krooni saamiseks. Viru Maakohus rahuldas 18.01.2007 määrusega avalduse ja tegi võlgnikule makseettepaneku tasuda avaldajale võlgnevus ja hüvitada menetluskulud 1085 krooni. Kostja esitas 09.07.2007 maakohtule vastuväite maksekäsu kiirmenetluses. Viru Maakohus andis 01.08.2007 määrusega maksekäsu kiirmenetluse esemeks oleva hageja nõude kostja vastu üle kohtunikule tsiviilasja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohus andis 08.08.2007 määrusega hagejale tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas 16.08.2007 hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 2145.66 krooni ja viivise 1644.66 krooni, kokku 3790.32 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) kostjaga 17.12.2002 lepingu, mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade (mobiiltelefon ja teenused) eest õigel ajal ning vastavalt esitatud arvetele tasuma. Kostja kasutas pakutud kaupu/teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata. Seisuga 12.06.2003 oli kostja võlgnevus 2145.66 krooni. Lepingu lahutamatuks lisaks oleva mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimuste peatüki VII kohaselt on kostja
kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist iga maksmisega viivitatud päeva eest 0,15% maksmata summast, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kostja ei reageerinud AS Tele2 Eesti nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning AS Tele2 Eesti loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Hagiavalduse esitamise seisuga oli kostja põhivõlg 2145.66 krooni ja viivise võlg 1644.66 krooni järgmise arvestuse alusel: võlgnevus 2145.66 krooni; viivituse periood 12.06.2003 – 14.08.2007 (1524 päeva) 3634.47 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendas hageja viivise nõuet põhivõla summani ja nõudis kostjalt 2143.66 krooni suuruse viivise tasumist. Pärast nõude omandamist ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist on võlgnik tasunud 500 krooni, mistõttu on põhivõlgnevus 2145.66 krooni ja viivis 1644.66 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista ka riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 2000 krooni.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. Samuti palus kostja kohaldada aegumist. Vastuse kohaselt esitas hageja kostjale esimese järelmaksu tasumise arve 16.01.2003. TsÜS § 147 lg 3 järgi hakkab aegumistähtaeg kulgema alates 31.12.2003, mistõttu aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lg 1 kohaselt 31.12.2006. Hageja esitas hagi pärast aegumistähtaja lõppemist. Kostja märkis vastuses ka seda, et hageja ei ole kostjale andnud Tele2 liitumislepingu lisaks olnud Tele2 teenuste kasutamise tingimusi. Kostja ei valda riigikeelt. Ta kirjutas lepingule alla eksimuse mõjul. Samuti on kostjale jäänud arusaamatuks, kuidas Tele2 sai üldse kostjale müüa järelmaksuga mobiiltelefoni, kontrollimata kostja maksevõimet. Mobiiltelefoni ostmise ajal oli kostja töötu.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 12.11.2007 otsusega hagi, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 3790.32 krooni ja jättes menetluskulud kostja kanda. Maakohus tuvastas, et AS Tele2 Eesti ja kostja sõlmisid 17.12.2002 liitumislepingu. Viimase arve tasumise tähtpäev oli 12.06.2003. Kostja jättis selle tasumata. Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et hageja nõue on aegunud. TsÜS § 147 lg 3 järgi algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutus sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik arve esitab. Hageja esitatud viimase arve tasumise tähtpäev oli 12.06.2003, seega algas aegumistähtaeg 31.12.2003. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Seega lõppes aegumistähtaeg 31.12.2006. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on kohtule esitatud 29.12.2006. Paljasõnalised on kostja väited, et ta kirjutas lepingule alla eksimuse mõjul ja et ta ei olnud tutvunud tüüptingimustega, kuna ta on lepingu sõlmimisel andnud allkirja selle kohta, et on tüüptingimustega tutvunud.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.N. Lukicheva esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja saata asja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtusse.
Kaebuse põhjenduste kohaselt on võlgnevuse tekkimises süüdi AS Tele2 Eesti. Kostja nõustub maakohtu otsusega osas, et maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud enne aegumistähtaega. Samas märgib kostja apellatsioonkaebuses, et kohus ei arvestanud kostja väitega, et tema isikus ei ole tegemist Tele2 liitumislepingu sõlmimise tingimustele vastava subjektiga. Hageja ei kontrollinud liitumislepingu sõlmimisel küllaldaselt kostja majanduslikku seisu ega kostja sobivust antud liitumislepingu sõlmimiseks. Teleteenuste lepingu sõlmimisega viidi kostja eksitusse ja hageja rikkus hea usu põhimõtet. Hageja teadis või pidi teadma, et kostja on pikemaajaliselt maksujõuetu ja keelduma temaga lepingu sõlmimisest. Maakohus ei võtnud arvesse kostja rasket majanduslikku olukorda. Hagi esitamise momendil oli kostja sissetulek väike (keskmiselt 5280.64 krooni) ning ta tasub vastavalt AS KohtlaJärve Soojus esitatud hagiavaldusele soojavõlgnevuse katteks igakuiselt 500 krooni. Samuti tasub kostja tema ülalpidamisel oleva alaealise poja õppetööks vajaliku lauaarvuti järelmaksu summas 514 krooni. Kostja korteri halduskuludeks on igakuiselt 1200-1300 krooni, poja ülalpidamiseks läheb 3210 krooni kuus. Kohtuotsusega välja mõistetud summa 3790.32 krooni on liiga suur ja selle tasumine kostjale liigselt koormav. Kostja möönab võlgnevuse põhisumma tasumise kohustust, kuid leiab, et põhisummale lisatud viivis moodustab olulise osa võlasummast ja on seega tasumiseks ebamõistlikult suur ning selle tasumine halvendab oluliselt kostja majanduslikku seisukorda. Asjakohane ei ole kohtu seisukoht, et kostja väide tüüptingimustega mittetutvumise kohta on paljasõnaline. Lepingule antud allkirjast ei nähtu, et kostjat oleks eraldi lepingu lahutamatuks lisaks olevate tüüptingimustega tutvustatud või neile lepingu sõlmimisel eraldi viidatud. Kostja sai tüüptingimustest teada alles hagimaterjalidest. Põhilepingu tekstist ei tulene üheselt, et hageja on kostjaga lepingu sõlmimisel tüüptingimustele viidanud, lepingus puudub tüüptingimustele viitava sõnastusega punkt ja seega puudub alus väita, et kostja on tüüptingimustega tutvumise kohta allkirja andnud.
5.OÜ Aktiva Finants vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning taotles selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on poolte vahel sõlmitud leping poolte vaba tahe, kostja möönab ise võlgnevuse tasumise kohustust. Kostja taotlus viivise vähendamiseks on alusetu, kuna vastavasisulist taotlust ei ole kostja maakohtus esitanud. Liitumislepingu sõlmimist ei ole kostja vaidlustanud. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja kohustuse täitmise aluseks on Tele2 liitumislepingu üldtingimused.
EELNENUD APELLATSIOONI- JA KASSATSIOONIMENETLUS
6.Viru Ringkonnakohus tühistas 22.04.2008 otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Hageja ja kostja esimese astme kohtu menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda.
7.Ringkonnakohtu otsuse järgi on hageja taotlenud AS Tele2 Eesti osutatud teenuste eest esitatud arvete tasumist. Tegemist on korduvate kohustustega. TsÜS §-de 154 ja 157 lg 4 järgi on korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ning korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmisest tuleneva tulevikus sissenõutavaks muutuva tunnustatud nõude aegumistähtaeg algab iga üksiku nõude sissenõutavaks muutumisest.
Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Viimane arve on koostatud 24.05.2003 ja see tuli tasuda 12. juuniks 2003. Seega algas aegumistähtaeg arvete osas 31.12.2003. Hageja on 29.12.2006 esitanud Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millele kostja on 09.07.2007 vastu vaielnud, mistõttu asja materjalid anti maakohtu 01.08.2007 määrusega üle tsiviilasja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. TsMS § 486 lg 4 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates makseettepaneku kättetoimetamisest, kui hagi võetakse menetlusse kuue kuu jooksul makseettepanekule vastuväite esitamisest alates. Tsiviilasja materjalide kohaselt on makseettepanek võlgnikule kätte toimetatud 13.06.2007. Kuna eelnimetatud kuuekuulist tähtaega on praeguses asjas järgitud, tuleb
13.juunit 2007 lugeda ka hagi esitamise kuupäevaks. Eeltoodu alusel on haginõuded tsiviilasjas esitatud arvete osas aegunud. TsÜS § 144 järgi aegub koos põhikohustustest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Kuna kohtuotsus tuleb tühistada ja hagi jätta rahuldamata aegumise tõttu, ei ole vajalik võtta seisukohta nende apellatsioonkaebuse väidete kohta, mis puudutavad asja sisulist külge.
8.Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas Viru Ringkonnakohtu 22.04.2008 otsuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
9.Toimiku materjalide kohaselt on hageja ja kostja 17.12.2002 sõlminud kaks lepingut: liitumislepingu mobiilsideteenuste kasutamiseks, mille lisaks on „Tele2 teenuste kasutamise tingimused“, ja järelmaksuga müügilepingu, mille kohaselt ostis kostja hagejalt mobiiltelefoni ja kohustus selle hinna tasuma igakuiste maksetena, millest viimane tuli teha 2004 jaanuaris. Ka järelmaksu müügilepingu osaks oli „Tele2 teenuste kasutamise tingimused“. Viidatud teenuste kasutamise tingimuste punktide 7.1 jj kohaselt pidi kostja tasuma telefoniteenuste kasutamise eest talle esitatavate arvete alusel. Nõude aegumise seisukohalt tuleb analüüsida ja eristada nii erinevaid lepinguid kui ka ühest lepingust tekkivaid erinevaid nõudeid. Liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada TsÜS § 147 lg 1 ja lg 3 teist lauset. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist) teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Nimetatud teise lause osa „muutub sissenõutavaks arve esitamisega“ tuleb mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega. Kostja pidi liitumislepingu kohaselt tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete alusel. Toimiku materjalide kohaselt esitati kostjale arveid 16. jaanuarist 2003 kuni 24. maini 2003 (viimase arve tasumise tähtpäev oli 12.06.2003). Seega algas liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel 2003. a lõppemisest. Kohtud ei ole aegumise algusaega korrektselt kindlaks määranud. Mõlemad kohtud on leidnud, et aegumistähtaeg algas 31.12.2003. Tähtaegade alguse ja lõppemise korral on aga oluline ka kellaaeg, seega oleks tulnud otsustes märkida aegumistähtaja algus ja lõppemine ka kellaajaliselt. Nõude aegumistähtaja alguseks peab TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt kalendriaasta olema lõppenud, seega algas hageja liitumislepingust tuleneva telefoniteenuste
kasutamise eest makstava tasu nõude aegumine 01.01.2004 kell 00.00. Aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lg 1 arvestades 31.12.2006 kell 24.00. Järelmaksuga müügilepingu korral on tegemist korduvate kohustustega (kostjal oli kohustus iga kuu tasuda teatud summa) ning seetõttu tuleb aegumistähtaja ja selle alguse leidmisel analüüsida TsÜS § 154. Nimetatud paragrahvi kohaselt on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Toimiku materjalide kohaselt oli kostja kohustatud müügihinna tasuma 2003 jaanuarist kuni 2004 jaanuarini tehtavate igakuiste osamaksetena. Lisaks arvetele on toimikus hageja 23.03.2003 teatis lepingu ülesütlemise kohta, mis võimaldab VÕS § 399 lg 1 analoogia alusel kohaldades järeldada, et ülesütlemisega muutusid sissenõutavaks kõik seni maksmata osamaksed, sh jaanuaris 2004 tasumisele kuulunud viimane osamakse. Seega tuleb müügihinna tasumise nõude korral eristada neid nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks enne lepingu ülesütlemist (2003 jaanuaris ja veebruaris) ja neid nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega. Esimesena nimetatud nõuete korral tuleb lähtuda eelnevalt viidatud TsÜS § 154 ja sellest, et nende nõude osas algab hagi aegumistähtaeg 01.01.2004 kell 00.00. Need nõuded on tehingust tulenevad nõuded, mis aeguvad TsÜS § 146 lg 1 järgi kolme aastaga, seega lõppes aegumistähtaeg 31.12.2006 kell 24.00. Kuna lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete korral ei ole enam tegemist korduvate kohustusega, algab aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega, kusjuures aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat. Senises menetluses ei ole kohtud tuvastanud lepingu ülesütlemise ehk nõude sissenõutavaks muutumise aega. See tuleb tuvastada asja uuel läbivaatamisel. Lisaks on pooled Tele2 teenuste kasutamise tingimuste kohaselt kokku leppinud ka viivises (0,15% kalendripäevas maksetähtpäevaks tasumata summast) ja ühekordses leppetrahvis lepingu ülesütlemise korral. Mõlemad nõuded on hageja ka esitanud. Leppetrahvi nõude aegumistähtaeg algab ning lõpeb samuti TsÜS § 147 lg 3 ja § 146 lg 1 järgi 01.01.2004 kell 00.00 ja 31.12.2006 kell 24.00. Viivise korral on praegusel juhul tegemist korduvate kohustustega, sest kostjal tekib kohustus tasuda viivist iga viivitatud kalendripäeva eest. Seega tuleb kohaldada TsÜS § 154 ja viivise nõude aegumistähtaeg algab samuti 01.01.2004 kell 00.00 ning lõpeb TsÜS § 146 lg 1 järgi 31.12.2006 kell 24.00. Alust ei ole kohaldada TsÜS § 144, sest ei ole täidetud selle sätte tingimus „kõrvalkohustusest tulenev nõue ei ole eraldi veel aegunud“. Kõrvalkohustusest tulenev nõue on praegusel juhul aegunud samal ajal põhikohustusest tuleneva nõudega TsÜS §-de 147 lg 3 ja 146 lg 1 alusel.
10.Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 29.12.2006. Kolleegium ei nõustunud ringkonnakohtu seisukohaga, et kuna makseettepaneku kättetoimetamise päeva, 13. juunit 2007 tuleb lugeda hagi esitamise kuupäevaks, on hageja nõue aegunud. Ringkonnakohus on TsMS § 486 lg 4 kohaldades jätnud asjas ebaõigesti kohaldamata TsÜS § 160 lg 2 p 3 koostoimes sama paragrahvi lõikega 1. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Seega peatus hagi aegumistähtaeg hageja jaoks 29.12.2006 ning hagi eespool kirjeldatud nõuete osas ei ole üldjuhul aegunud. Tuvastada tuleb järelmaksuga müügilepingust lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete aegumine. Hagi aegumistähtaja peatumist 29.12.2006 kinnitab ka TsMS § 484 lg 2 p 5, mille kohaselt tuleb makseettepanekus selgitada, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega peatub nõude aegumistähtaeg samamoodi kui hagi esitamise korral.
11.Lisaks on ebaõige ringkonnakohtu viide TsÜS § 157 lg 4. TsÜS § 157 reguleerib selliste nõuete aegumist, mille kohta on olemas jõustunud kohtulahend. Ringkonnakohus ei ole selgitanud, millised hageja korduvate kohustuste täitmise nõuded muutuvad sissenõutavaks tulevikus, pärast neid tunnustava kohtulahendi tegemist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED ASJA UUE LÄBIVAATAMISEL
12.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, millega mõisteti välja võlgnevus kohustuste eest, mis muutusid sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega (990 kr) ja teeb selles osas uue otsuse, millega jätab selle nõude osas hagi rahuldamata aegumise tõttu.
13.Käesoleva asja läbivaatamisel leidis Riigikohus, et hageja nõuded, välja arvatud lepingu ülesütlemisest tulenev tasumata järelmaksu nõue, ei ole aegunud. Riigikohus on hageja esitatud erinevate nõuete aegumise kulgemise ja lõppemise asjaolusid väga põhjalikult käsitlenud, ning selgitanud millised materiaalõigusnormid kuuluvad erinevate nõuete aegumise küsimuse lahendamisel kohaldamisele. Ringkonnakohus ei pea lähtudes, menetlusökonoomia põhimõttest ja kohtulahendi selguse huvidest, põhjendatuks käesolevas otsuses täiendavalt käsitleda aegumise kohaldamist nende nõuete osas, mille osas Riigikohus on tuvastanud, et tegemist ei ole aegunud nõuetega. Apellant ei ole kirjalikus apellatsioonkaebuses aegumise väitele ka tuginenud.
14.Ringkonnakohus leiab, et aegunud on hageja nõue osas, milles nõutakse maksete tasumist pärast järelmaksulepingu ülesütlemist tekkinud osamaksete osas. Asja materjalides on hageja poolt 23.03.2003 dateeritud lepingu lõpetamise teade, milles järelmaksuleping öeldakse võlgnevuste tõttu ennetähtaegselt üles (tl 58). Riigikohtu lahendi põhjenduste kohaselt võimaldab VÕS § 399 lg 1 analoogia alusel kohaldades järeldada, et ülesütlemisega muutusid sissenõutavaks kõik seni maksmata osamaksed, sh jaanuaris 2004 tasumisele kuulunud viimane osamakse. Kuna lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete korral ei ole enam tegemist korduvate kohustusega, algab aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega, kusjuures aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat. Aegumise kulgemise algusaja kindlaks tegemiseks tuleb ringkonnakohtul Riigikohtu juhise kohaselt tuvastada lepingu ülesütlemise ehk nõude sissenõutavaks muutumise aeg. Ringkonnakohus pöördus menetlusosaliste poole ettepanekuga esitada kohtu määratud tähtajaks tõendid asjaolu kohta, millal on kostjale kätte toimetatud hageja poolt 23.03.2003 dateeritud lepingu lõpetamise teade. Menetlusosalised ringkonnakohtule oma seisukohti ettepaneku osas ega ka tõendeid ei esitanud. Ringkonnakohus märgib, et kuna hageja esitas lepingu ülesütlemise kinnituseks kirjaliku ülesütlemise teate, ning kostja ei ole lepingu ülesütlemise asjaolu vaidlustanud, siis tulenevalt TsMS § 231 lg 4 tuleb kostja poolt lepingu ülesütlemise omaksvõttu eeldada ning ringkonnakohus tuvastab, et hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingu 23.03.2003 üles. TsÜS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 3 kohaselt lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.
Menetlusosalised ei ole kohtumenetluse käigus esitanud tõendeid, millest nähtuks aeg, millal kostja sai kätte hageja lepingu ülesütlemise teate. Ringkonnakohtu arvates saab eeldada, et tegemist oli eemalviibijale tehtud tahteavaldusega. Võttes aluseks analoogia TsMS § 310 lg 2 leiab ringkonnakohus, et ülesütlemise teate saab kostjale kättetoimetatuks lugeda kolme päeva möödudes tahteavalduse tegemisest, so 26.03.2003. Sellest tulenevalt muutus nõue sissenõutavaks 26.03.2003 ja aegumine algas 27.03.2003. Arvestades, et TsÜS § 146 lg 1 järgi on ülesütlemise teatest sissenõutavaks muutunud nõude aegumise tähtaeg kolm aastat, siis aegus nõue 28.03.2006. Hageja pöördus avaldusega kohtusse 29.12.2006, seega pärast aegumistähtaja möödumist.
15.Hageja ei ole eristanud hagimaterjalides erinevate nõuete suuruseid, vaid esitanud põhivõlgnevuse 2145,66 kr ja viivise nõude 1644,66 kr. Kostja ei ole hageja nõuete suuruse osas vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus lähtub hageja esitatud parandusarvest, milles on kokku võetud pärast lepingu ülesütlemist Siemens A35i järelmaksu tasumata osamaksed summas 990.00 kr (tl 49) ning leiab, et nimetatud nõue on aegunud ja tuleb seetõttu jätta rahuldamata.
16.Apellandi väide, et kostja isik ei vastanud AS Tele 2 liitumislepingu sõlmimise tingimustele, ei ole õige. Kostja väide, et ta oli lepingu sõlmimise ajal raskes majanduslikus olukorras, ei anna alust käsitleda kostjat isikuna, kellega hageja ei oleks saanud kehtivalt lepingut sõlmida. Asjas puuduvad asjaolud, mis annaksid aluse tuvastada lepingu tühisust sel põhjusel, et hageja käitus heade kommete vastaselt. Ringkonnakohus märgib, et kostja pöördus hageja poole lepingu sõlmimiseks, kostjat ei mõjutatud lepingut sõlmima, ning kostja sõlmis lepingu telefoni omandamiseks ning telefoniteenuse saamiseks, mis ei ole kostjale igapäevaeluks hädavajalikud teenused, samuti ei ole hageja nende teenuste pakkumisel monopoolses seisus. Apellandi viide eksimuses olemisele lepingu sõlmimisel ei ole samuti kohane, kuna kostja ei ole järginud TsÜS §-is 90 ja järgnevates toodud tehingu tühistamise korda ja tähtaegu.
17.Apellandi väide, et tema majanduslik olukord on raske ka käesoleval ajal, mistõttu kohus oleks pidanud viiviste osas nõuet vähendama, ei ole põhjendatud. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS § 162. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Ringkonnakohus leiab, et lepingulistes suhetes peavad mõlemad pooled käituma heas usus ning järgima mõistlikkuse põhimõtteid. Asja materjalidest nähtub, et kostja jättis oma lepingulised kohustused nõuetekohaselt täitmata kohe pärast lepingu sõlmimist. Kostja ei vastanud hageja lepingu lõpetamise teatele ega astunud samme võlgnevuse vähendamiseks pika aja jooksul. Ringkonnakohus leiab, et viivis ei ole käesoleval juhul ka ebamõistlikult suur ning arvestades, et kostja ei asunudki lepingut täitma, siis ainuüksi kostja raske majanduslik olukord ei anna alust käesoleval juhul vähendada viiviseid VÕs § 162 lg 1 alusel. Ringkonnakohus leiab, et viiviseid ei pea vähendama ka põhjusel, et osa esitatud nõuetest on aegunud. Asja materjalidest nähtub, et hageja vähendas hagi esitamisel viiviste seadusjärgset suurust oluliselt, mistõttu ei ole käesolevas menetluslikus olukorras põhjendatud viiviste veelkordne vähendamine sõltuvalt põhinõude vähendamise proportsioonist.
18.Apellandi väide, et ta sai tüüptingimustest teada hagiavaldusest, ei ole veenev. Apellandi väide, et ta küll andis allkirja lepingule, kuid riigikeele mitteoskamise tõttu ei olnud tal võimalik tutvuda lepingu ja selle lisadega, ei anna alust tuvastada, et apellandile ei tagatud võimalust tüüptingimustega tutvuda. Ringkonnakohus märgib ka, et nõue, mis apellandi vastu esitati, ei ole vahetult seotud tüüptingimustega, apellant sai lepingut sõlmides aru, et ta peab ostetud telefoni ja teenuse eest tasuma, mistõttu apellandi esitatud asjaolu ei anna alust hagi rahuldamata jätta.
19.Ringkonnakohus leiab, et arvestades menetlusosaliste avaldusi menetluses ning hagi rahuldamise ulatust, samuti kostja väga halba majanduslikku olukorda võrreldes hagejaga, on TsMS § 162 lg 4 ja § 165 lg 1 alusel põhjendatud jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Üllar Roostoja
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.