2-06-13067/35 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja palus kostjalt välja mõista tekitatud kahju hüvitamiseks 54 605,20 krooni. Hagi põhjenduste kohaselt avastas hageja 30.06.2004.a, et Xxxxxx xx-xx korterisse on läbi lae tunginud vesi. Avariibrigaad tuvastas, et katus on katki. Teine väljakutse toimus 02.07.2004.a, mil avariibrigaad kattis augu osaliselt linoleumiga. Hageja teavitas mõlemal korral kostja juhatust tekkinud probleemist. Katkisest katusest korduvalt sissejooksnud vihmavesi põhjustas korteri osalise siseviimistluse ja sisustuse kahjustuse. Pikaajalise vee läbijooksu tulemusena tuli köögi laest ja seintelt lahti kipsplaat, põhjustades köögikappide allakukkumise. Köögilae kipsplaadi allakukkumisel purunes laelamp väärtusega 2100 krooni, mille asemele osteti uus. Vesi rikkus vaiba ligikaudse väärtusega 2000 krooni, mis asendati uue vaibaga, mille hinnaks oli 1948 krooni. Laekatte allakukkumine lõhkus elektripliidi, mille parandamine läks maksma 2825 krooni. Taastusremondi eest tasus hageja 37 040 krooni. Korduvatest vihmavee läbijooksudest põhjustatud viimistluse täiendava parandamise maksumuseks kujunes 10 692,2 krooni. Kokku kandis hageja kahju likvideerimiseks kulutusi 54 605,20 krooni ulatuses. Kostja kohustuseks oli tagada katuse purunemisest tingitud vihmavee läbijooksu peatamine ning korraldada katuse parandamine. Jättes seaduses ja põhikirjas sätestatud kohustused täitmata, tekitas kostja hagejale kahju. Kostja oli teadlik katkisest katusest, kuid ei võtnud midagi ette olukorra parandamiseks. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Elamu haldamist üle võttes oli kostja teadlik maja seisundist, mis ei anna aga alust pidada teda selle seisundi eest vastutavaks. Korteriomanike kaasomandi esemeks olevate ehitiste osade majandamisega seotud küsimuste otsustamine on üldkoosoleku pädevuses. Korteriühistu üldkoosolekul otsustati katuse remondiks laenu võtta, kuid selle otsuse vaidlustas hageja. Kostja vastutus võiks kõne alla tulla siis, kui ta oleks jätnud täitmata üldkoosoleku otsused elamu remontimise kohta. Hageja poolt esitatud eksperthinnanguid kostja ei aktsepteeri, kuna need ei ole sõltumatud. Hageja ei tõendanud kahju ulatust. Kostjal ei ole võimalik tuvastada, kas hagejal üldse olid hagis nimetatud esemed olemas ja kas nende väärtus vastab hageja poolt nimetatule. Samuti ei ole enam võimalik tuvastada, kas hageja likvideeris kahjud või tegi ka toreduslikke parandusi.

Esimese astme kohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi. Korteriühistu kohustuseks on korteriomandite mõtteliste osade haldamine, sh korrashoid. Selline kohustus tuleneb korteriühistuseaduse § 2 lg-st 2 (KÜS) ja korteriühistu põhikirja p-st 1.4. Korteriühistu informeerimine tekkinud probleemist on tõendatud OÜ Elamu Haldus kliendihalduri 09.02.2005.a selgituskirjaga. Kohus leidis, et Finantseerimise OÜ ekspertiisiga on tõendatud, et Maakri 44 katkisest katusest sissetunginud vihmavesi tekitas korteris nr xx osalise siseviimistluse ja sisustuse kahjustuse. Katusekonstruktsioonid ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ja on seega korteriomanike kaasomandis. Korteriomanikud valdavad ja kasutavad asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 järgi kaasomandit ühiselt ja vastutavad ühiselt ka nende korrasoleku eest. Antud juhul on korteriomanikud kaasomandi korrashoiu kohustuse üle andnud ühistule, millest tulenevalt on üle läinud ka vastutus korrashoiu kohustuse rikkumise eest. Kohus leidis, et kostja ei ole oma kohustusi (korteriomandiseaduse § 21 lg 1 p 2, lg 2 p 3) täitnud nõuetekohaselt. Kostja ei ole taganud avariide viivitamatuks likvideerimiseks toimivat süsteemi. Kostja ei organiseerinud katusesse tekkinud augu parandamist. Korterile nr xx tekitas vihmavesi kahjustusi, mis tuleb hüvitada korteriühistu poolt remonttöödeks kogutud vahenditest. Kahju suurus on hageja poolt tõendatud. Kohtule esitatud kuludokumentidest nähtub, et tegu on suvise ja sügisese läbijooksu tagajärgede likvideerimisega. Kahju likvideerimise väärtus on tõendatud remondi hinnakalkulatsiooniga ja selle alusel tasutud summadega. Kostjal oli võimalus kahjustusi oma silmaga vaatamas käia, seda võimalust pakkus hageja korduvalt. Asjaolu, et hageja vaidlustas katuse remondiks pangast laenu taotlemise, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Kahjustused korteris tekkisid avariilisest august katusel, mille likvideerimist hageja korduvalt taotles. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus Kostja palus kohtuotsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt on üldkoosoleku otsustada, milliseid remonttöid korteriühistu poolt hallatava korterelamu juures teostatakse ning milliseid rahalisi vahendeid kasutatakse. Katuse renoveerimine või uue katuse paigaldamine on äärmiselt suuremahuline ning kallis töö ja kostjal puudusid selleks reaalselt rahalised vahendid. Hageja vaidlustas 27.10.2004.a üldkoosoleku otsuse korterelamu renoveerimise kohta, mille käigus otsustati ka katuse remontimine. Hiljem hageja loobus üldkoosoleku otsuse vaidlustamisest ning andis seega korteriühistule võimaluse katuse renoveerimiseks. Eeltoodust tulenevalt ei saa rääkida hoolsuskohustuse rikkumisest kostja poolt. Hoopis hageja enda tegutsemine takistas kostjal hoolsuskohustuse realiseerimist. Hoolsuskohustuse täitmist näitab asjaolu, et katuse renoveerimise küsimus üldse üldkoosolekule aruteluks üles seati. Liiatigi tuleneb 17.01.2005.a kriminaalasja lõpetamise määrusest, et ei ole võimalik koguda tõendeid selle kohta, mille tagajärjel läbijooks tekkis. Seega ei ole tõendatud, et läbijooks laes tekkis katuse tõttu. Hageja esitas kahju hüvitamise nõude kohtule 2 aastat hiljem väidetava kahju tekkimisest. Hageja poolt välja toodud kuupäevadel ei informeerinud ta kostjat ja korteriomanikke tekkinud kahjust, mistõttu puudus võimalus asjaolude hindamiseks kahju tekkimise hetkel. Samuti ei ole hageja korteris läbi viidud ekspertiisi kahju tekkimise ajal. Miller Group OÜ hinnapakkumised on tehtud 2 ja 3 kuud hiljem kahju tekkimisest. Kostjat ei informeeritud hinnapakkumistest ning remonttööd teostati tema eest varjatult. Kostjal ei ole olnud võimalik kontrollida, kas hageja poolt nimetatud kahju ka reaalselt tekkis. OÜ Ehitusekspert seletus on koostatud ca 3,5 aastat hiljem. Pärast remondi tegemist ning üle 3 aasta möödumist ei ole võimalik hinnata reaalselt tekkinud kahju. Seletuses on välja toodud, et 11.08.2004.a toimus eksperdi esmane kahjude hindamine, kuid sellel ajal ei ole koostatud ühtegi akti tekkinud

kahju osas. Teine kahjude hindamine toimus eksperdi ütluste kohaselt 10.10.2004.a, kuid ka selles osas puuduvad aktid või muud kirjalikud tõendid. Pärast remonttööde teostamist 17.09.2004.a laekus katuse läbijooksu kohta ainult 1 teade (09.01.2005.a). Kostja jaoks on arusaamatu, pärast millist läbijooksu koostati OÜ Miller Group poolt teine kalkulatsioon. Hageja ei väitnud, et pärast 09.01.2005.a oleks olnud läbijooksu. See asjaolu tõstatab küsimuse, kas enne on üldse mingisugust kahju tekkinud. Kostjale jääb arusaamatuks, miks hageja ei kutsunud kahjusid hindama kostja esindajaid. Kostja leiab, et maakohus ei ole otsust tehes järginud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 1. Kohus on jätnud kohtuotsuse olulises osas põhjendamata. Kohus ei põhjendanud, millistel alustel on kostja vastutav kahju tekitamise eest. Samuti ei ole kohus analüüsinud põhjuslikku seost ja kahju tekitamise õigusvastasust. Kostja on oma kohustuste täitmisel järginud seadust ning korteriühistu põhikirja. Kostja lepingupartner OÜ Elamuhaldus likvideeris kahju tekkimise kuupäevadel koheselt võimaliku kahju tekitamise allika ning seega täitis kostja hoolsus-ja lojaalsuskohustust oma pädevuse piires. Sõlmides avariiabilepingu OÜ-ga Elamuhaldus on kostja teinud maksimaalselt võimaliku erinevate avariiolukordade likvideerimiseks. Kostja ei saanud olla teadlik hageja korteris tekkinud avariiolukorrast ning võimalikest kahjudest, kui hageja sellest korteriühistu juhatust koheselt ei informeerinud. Maakohus ei ole otsuses analüüsinud ühtegi tõendit, millega oleks võimalik tuvastada, et just nimetatud kuupäevadel kahju tekkis ja et kahjustada saanud esemed on ka reaalselt hagejal olemas olnud. Tähelepanuta jäeti asjaolu, et väidetava kahju tekkimise ning teostatud remonttööde vahel oli mitme kuu pikkune vahe. Kuna kostja ei olnud teadlik kahju tekkimisest, siis on ebaõige maakohtu väide, et kostjal oli võimalik hageja korteris kahjusid vaatamas käia. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused Tsiviilkolleegium, kuulanud ära asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud asja materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada tekitatud kahju hüvitamiseks välja mõistetud summa suuruse, motiivide ja menetluskulude jaotuse osas ning kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 teha tühistatud osas uus otsus. Hageja nõue tuleb rahuldada vihmavee läbijooksudest tingitud korteri taastusremondiks ja viimistluse täiendavaks parandamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks ning kostjalt nõutud summas välja mõista. Nõue asjade hävimisest ja kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamiseks tuleb tõendamatuse tõttu jätta rahuldamata. Eeltoodu tõttu tuleb ümber jaotada ka menetluskulud. Hageja esitas kostja vastu nõude kahju hüvitamiseks, mistõttu tuli kohtul tuvastada, milline kahju ning millises ulatuses pooltevahelises suhtes hüvitamisele kuulub. Maakohus leidis, et kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu kuulub temalt hageja kasuks väljamõistmisele õigusvastaselt tekitatud kahju VÕS §-s 1043 ja §-is 1045 lg 1 p 7 sätestatu alusel. Kolleegium selle käsitlusega ei nõustu. VÕS-i § 1043 reguleerib lepinguvälise kahju hüvitamise juhtumeid. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hageja oli KÜ Maakri 44 liige, kellele kuuluva korteri siseviimistluse ja sisustuse kahjustuse põhjustas maja katkisest katusest korduvalt sissejooksnud vihmavesi. Tulenevalt KÜS § 2 lg-st 1 on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike poolt loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majapidamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Kostja põhikirja p 1.3. kohaselt on korteriühistu tegevuse eesmärgiks

Maakri tn 44 asuva elamu (välja arvatud korterite kui korteriomandi reaalosade) ja selle juurde kuuluva (teenindamiseks vajaliku) maa ühine majandamine ning seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine, samuti ühistu liikmetele seoses eluruumi kasutamisega teenuste osutamine. Eeltoodu alusel leiab kolleegium, et hageja oli liikmelisuse kaudu kostjaga lepingulises suhtes ja käesolevas asjas tuleb kohaldada lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise kohta sätestatut. VÕS § 115 reguleerib kahju hüvitamise nõudeid, mis tekivad olemasolevast võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumise tagajärjel ja mille esmaseks eelduseks on võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine. Nimetatud sätte lõige 1 võimaldab võlasuhte poolel, kelle suhtes on kohustust rikutud, valida kahe kahju hüvitamise viisi vahel, milleks on õigus nõuda seaduse kohaselt kahju hüvitamist koos kohustuse täitmisega või selle asemel. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Asja materjalidest nähtuvalt teavitas hageja koheselt kostjat tekkinud probleemist (tl 32), mistõttu ei ole asjakohane kostja väide, et ta ei olnud teadlik kahju tekkimisest. Kostja oli august katuses ja selle tagajärjel vee läbijooksust teadlik juba üksnes seetõttu, et tema poolt olid tasutud avariibrigaadi töö eest esitatud arved (tl 95, 96) läbijooksu likvideerimiseks ja katuseaugu parandamiseks. Asjaolul, et väidetava kahju tekkimise ning teostatud remonttööde vahel oli mitme kuu pikkune vahe, ei ole kahju suuruse kindlakstegemisel tähtsust. Et kostja hageja pakutud korduvaid võimalusi vihmaveest tingitud kahjustusi korteris vaatamas käia ei kasutanud, oli kostja risk. Riiklikult tunnustatud ekspert Ü.Lainsalu ütlustega on tõendatud, et vihmaveest põhjustatud kahjustuste kõrvaldamine oli põhjendatud, kuna sellisel kujul oli korteri kasutamine elamiseks võimatu ja teostatud remonttöödega hoiti ära üleliigsest vihmaveest tekkiva hallituse levimine nii korteri sees kui sellest väljapoole (tl 205-207, 221-222). Apellatsioonikohtu istungil kinnitas hageja, et korteris ei olnud võimalik poole aasta jooksul elada, sest elektri sisselülitamisel võis tekkida lühis. Miller Grupp OÜ poolt teostatud ehituslikku ülevaatust ja remonttööde arvete suurust (tl 153, 154) kostja vaidlustanud ei ole. Kostja oli tulenevalt KOS § 21 lg 1 p-dest 1-3 õigustatud ja kohustatud viima ellu korteriomanike otsuseid ja hoolitsema kodukorra täitmise eest, rakendama kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sealhulgas remondiks, vajalikke abinõusid ning mõjuval põhjusel rakendama muid kaasomandi eseme säilimiseks vajalikke abinõusid. Katusekonstruktsioonid ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka, vaid on korteriomanike kaasomandis, mille korrashoiu kohustus oli üle antud kostjale. Kostja poolt remondi ja hooldamise kohustuse aktsepteerimist tõendab kostja kodukorra projekt (tl 146 pöördel), mille p 1.3. kohaselt on kostja kohustuseks katuse ja pööningu remont ja hooldamine. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et tekkinud kahju likvideerimise kulutused on remondi hinnakalkulatsioonide alusel hageja poolt tasutud summadega tõendatud. Maakohus tuvastas tõendeid hinnates õigesti, et kostja ei organiseerinud koheselt katusesse avarii tagajärjel tekkinud augu parandamist. Õige on ka see, et asja lahendamisel ei omanud tähtsust asjaolu, et hageja oli vaidlustanud katuse remondiks pangast laenu taotlemise. Eeltoodu põhjal leiab kolleegium, et põhjendatud on kostjalt välja mõista vihmavee läbijooksudest tingitud korteri taastusremondiks ja viimistluse täiendavaks parandamiseks hageja tehtud kulutused 47 732.20 krooni suuruses summas. Kolleegium leiab, et hageja nõue asja hävimisest või purunemisest tekkinud kahju hüvitamiseks tuleb tõendamatuse tõttu jätta rahuldamata. VÕS § 132 lg-te 1 ja 3 järgi tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel