Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Katkisest katusest korduvalt sissetunginud vihmavesi põhjustas korteri osalise siseviimistluse ja sisustuse kahjustuse. Pikaajalise vee läbijooksu tulemusena tuli köögi laest ja seintelt lahti kipsplaat, põhjustades köögikappide allakukkumise. Asjaolu, et hageja korteris tekkinud kahjustused olid põhjustatud katuse purunemise tagajärjel korterisse tunginud veest, on tõendatud F OÜ poolt 17.novembril 2004 koostatud ekspertarvamusega. Nimelt jõudis ekspert järeldusele, et katuses olev ava ja korteri kahjustused on omavahel otseses seoses. Köögilae kipsplaadi allakukkumisel purunes laelamp väärtusega 2100 krooni, mille asemele osteti uus. Laest läbi jooksnud vesi rikkus vaiba ligikaudse väärtusega 2000 krooni, mis asendati uue vaibaga, mille hinnaks oli 1948 krooni. Laekatte allakukkumine lõhkus elektripliidi, mille parandamine läks maksma 2825 krooni. Vihmavee läbijooksust tingitud taastusremondi eest tasus hageja 37 040 krooni. Katuse mitteparandamisest tingitud korduvatest vihmavee läbijooksudest põhjustatud viimistluse täiendava parandamise maksumuseks kujunes 10 692,2 krooni. Hageja palub välja mõista KÜ 44 poolt tekitatud kahju suuruses 54 605,20 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei eita, et elamu haldamist üle võttes oli ta teadlik maja seisundist, mis ei anna aga alust pidada kostjat selle seisundi eest vastutavaks. KÜ üldkoosolekul otsustati katuse remondiks laenu võtta, kuid selle otsuse vaidlustas hageja. Ühistu vastutus võiks kõne alla tulla, kui KÜ oleks jätnud täitmata üldkoosoleku otsused elamu renoveerimise või remontimise kohta. Hageja ei ole oma seisukohtades välja toonud, et KÜ oleks jätnud täitmata üldkoosoleku otsused maja remontimise kohta Hageja poolt esitatud eksperthinnanguid kostja ei aktsepteeri, kuna ei pea nimetatud eksperthinnanguid sõltumatuteks. Kostja ei ole tuvastanud, kas hagejal üldse oli hagis nimetud esemed olemas ja kas nende väärtus vastab hageja poolt esitatule. Samuti ei ole enam võimalik tuvastada kas hageja likvideeris kahjud või tegi ka toreduslikke parandusi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusevastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusevastane , kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 1050 lg1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Hagi on esitatud KÜ hüvitamiseks.

vastu

korteris nr16

katuse

läbijooksudest

tekitatud

kahju

KÜS §2 lg2 kohaselt on KÜ korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike poolt loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja KÜ liikmete ühiste huvide esindamine. KÜ 44 põhikirja punkti 1.4 kohaselt on ühistu tegevuse eesmärgiks tn 44 asuva elamu (välja arvatud korterite kui korteriomandite reaalosade) ja selle juurde kuuluva (teenindamiseks vajaliku) maa ühine majandamine ning seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine; samuti ühistu liikmetele seoses eluruumi kasutamisega teenuste osutamine (toimiku lk.11). KÜ kohustuseks on korteriomandite mõtteliste osade haldamise, sh korrashoid. Selline kohustus tuleneb KÜS ja KÜ põhikirjast.

Hagiavalduse kohaselt avastas hageja 30.juunil 2004.a. , et 44 korterisse nr. 16 on läbi lae tunginud vesi. Hageja kutsus välja OÜ E avariibrigaadi ning informeeris samal päeval KÜ juhatust tekkinud probleemist. KÜ informeerimine on tõendatud OÜ E kliendihalduri 09.02.2005.a. selgituskirjaga. Selgituskirjas teavitatakse korteri omanikku, et üks katusekivi on katki, katuses olev auk kaetud osaliselt linoleumi tükiga, sellest teavitati ka KÜ liiget Maripuud. (toimiku lk.32) OÜ E09.veebruari 2005 .a. kirjast nr. 05-181 nähtub, et esimene avariiabi väljakutse fikseeriti 30.juunil 2004. Avariibrigaad tuvastas, et katus on katki. Teine väljakutse toimus 02.juulil 2004. Sellel korral kattis avariibrigaad augu osaliselt linoleumi tükiga. Kirjast nähtub, et töö teostamisest teavitati ka KÜ liiget MM. 09.aprilli 2005.a. OÜ E kirjaga on tõendatud, et katuse läbijooksu peatamiseks kutsus hageja avariiabi välja ka 14.juulil 2004, 29.juulil 2004 ja 09.jaanuaril 2005.a. Kahe viimase väljakutse kohta on öeldud, et KÜ juhatus oli probleemist teadlik (toimiku lk.32). Hageja avalduse põhjal algatati 14.juulil 2004 väärteomenetlus, mis lõpetati 29.juulil 2004, kuna varavastasel süüteol esinesid kuriteo tunnused, millest tulenevalt algatati kriminaalasi. Põhja politseiprefektruui 17.jaanuari 2005.a. määrusest kriminaalasjas nr. 04231604004 nähtub, et kriminaalasjas raames uuriti vee läbijooksust tekitatud kahjustusi, kuulati üle tunnistajana ka KÜ juhatuse liige TL(toimiku lk. 131). Kriminaalasja raames F OÜ poolt teostatud ekspertiisist nähtub, et katuselt korduvalt sissetunginud vihmavesi põhjustas korteri osalise siseviimistluse ja sisustuse kahjustuse. F OÜ poolt 17.novembril 2004 koostatud ekspertarvamuses jõudis ekspert järeldusele, et katuses oleva ava ja korteri kahjustused on omavahel otseses seoses (toimiku lk.132-144). Riiklikult tunnustatud ekspert ÜL29.11.2007.a. seletuste ja 19.veebruaril 2008.a. kohtuistungil antud ütluste kohaselt korteris nr. 16 vihmaveest põhjustatud kahjustuste kõrvaldamine oli põhjendatud, kuna sellisel kujul oli korteri kasutamine elamiseks võimatu, sealjuures elektrisüsteemi ei tohtinud lühise ohu tõttu sisse lülitada. Teostatud remonttöödega hoiti ära üleliigsest vihmaveest tekkiva hallituse levimine nii korteri sees kui sellest väljapoole.(toimiku lk.205-207, 221-222) M OÜ poolt teostati korteris nr. 16 ehituslikku ülevaatust ja remonttöid kaks korda. Kohus leiab, et F OÜ ekspertiisiga on tõendatud, et 44 katkisest katusest sissetunginud vihmavesi tekitas korteris nr. 16 osalise siseviimistluse ja sisustuse kahjustuse. Katusekonstruktsioonid ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ja on seega korteriomanike kaasomandis. Korteriomanikud valdavad ja kasutavad AÕS § 72 järgi kaasomandit ühiselt ja vastutavad ühiselt ka nende korrasoleku eest. Antud juhul on korteriomanikud kaasomandi korrashoiu kohustuse üle andnud ühistule, millest tulenevalt on üle läinud ka vastutus korrashoiu kohustus erikkumis eeest. KOS § 21 lg1 p2 kohaselt on valitseja kohustatud rakendama kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks,sh remondiks, vajalikke abinõusid ning KOS § 21 lg2 p 3 kohaselt on valitseja kohustatud mõjuval põhjusel rakendama muid kaasomandi eseme säilimiseks vajalikke abinõusid. Kohus leiab, et kostja ei ole oma kohustusi täitnud nõuetekohaselt. Kostja ei ole taganud avariide viivitamatuks likvideerimiseks toimivat süsteemi. KÜ ei organiseerinud katusesse avarii tagajärjel tekkinud augu parandamist. Korterile nr. 16 tekitas vihmavesi kahjustusi, mis tuleb hüvitada KÜ poolt remonttöödeks kogutud vahenditest. Kahjude suurus 54 605,20 krooni on hageja poolt tõendatud. Kohtule esitatud kuludokumentisdest nähtub, et tegu on suvise ja sügisese läbijooksu tagajärgede likvideerimisega.Kahju likvideerimsie väärtus on tõendatud remondi hinnakalkulatsiooniga ja selle alusel tasutud summadega. Kostjal oli

võimalus korteris nr. 16 vihmaveest tingitud kahjustusi oma silmaga vaatamas käia, seda võimalust pakkus hageja korduvalt. Asjaolu, et hageja vaidlustas katuse remondiks pangast laenu taotlemise, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Kahjustused korteris nr. 16 tekkisid avariilisest august katusel, mille likvideerimist hageja korduvalt taotles. Kahju suuruses 54 605,20 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 162 lg1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd otsus on kostja kahjuks, kannab kõik kohtukulud kostja. Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.