Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

-

riigilõiv elektrooniliselt esitatud dokumentide väljatrüki eest 26.00 (kakskümmend kuus) krooni; riigilõiv menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamise eest 100.00 (ükssada) krooni.

Edasikaebamise kord Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Balti Investeeringute Grupi Pank AS võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud avaliku teatavakstegemisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 05.detsembril 2008.a. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohtu seisukoht ja põhjendused 1.Hageja nõue tuleneb poolte vahel 02.oktoobril 2006.a sõlmitud tarbijakrediidilepingust (tl 7-8) nr xxxxxxxx (daspidi Leping), milles kokkulepitud omapoolseid raha maksmise kohustusi kostja hagi asjaolude kohaselt ei täitnud vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele. Hageja hoiatas kostjat kirjalike teadetega (tl 21-25) Lepingu ülesütlemisest, kui kostja 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid rahalisi kohustusi ei täida. Kostja oma täitmata lepingulisi rahalisi kohustusi hageja antud tähtajaks ei täitnud ega nende tasumiseks kokkulepet ei sõlminud. 16.mail 2007.a ütles hageja Lepingu üles ning nõudis kostjalt tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intresside, leppetrahvi, viivise ja võla sissenõudmisega seotud kulude tasumist. Kostja hageja nõuet ei rahuldanud. 2.Krediidilepingust tulenevate nõuete täitmise tagamiseks oli 04.oktoobril 2006.a. sõlmitud hüpoteegi seadmise- ja asjaõigusleping, mille alusel kanti kinnistusraamatusse võlgnikule kuuluvale kinnistule (registriosa nr xxxxxxx) Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks hüpoteek summas 100 000.00 krooni. Kuna kostja Lepingut nõuetekohaselt ei täitnud, müüdi nimetatud kinnisasi kohtutäituri poolt 12.augustil 2008.a. kordusenampakkumise, kus hageja selle alghinnaga omandas. Seega toimus hageja nõude osas tasaarvestus summas 45 000.00 krooni ning sellega vähenes kostja võlgnevus hageja ees 45 000.00 krooni võrra. Vastavalt lepingu üldtingimuste (tl 13-15) punktile 2.5 on eeltoodud summast arvestatud 6036.70 krooni võla sissenõudmisega seotud kulude katteks (900.00 krooni hageja poolt kostjale saadetud kirjade

kulud, 71.00 krooni notariaalsete ärakirjade koostamise tasu seoses täitemenetluse algatamise avalduse esitamisega ja kohtutäituri tasu 5065.70 krooni) ning 38 963.30 krooni tagastamata krediidisumma katteks. Saadud krediidisummast (50 000.00 krooni) on kostjal hagejale veel tagastamata 10 957.28 krooni. Samuti on kostjal hagejale tasumata 4898.02 sissenõutavaks muutunud intressi. Hageja nõue tagastamata krediidisumma ja sissenõutavaks muutunud tasumata intressi saamiseks on hagis esitatud asjaoludega VÕS §-de 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja lg 2 ning 108 lg 1 kohaselt õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 3.Hagi asjaolude kohaselt leppisid pooled Lepingu sõlmimisel kokku, et Lepingule kohaldatakse hageja Krediidilepingute üldtingimusi nr KV. Nimetatud üldtingimuste p-i 6.4 kohaselt on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummast. Hagiavalduse kohaselt on kostja kohustatud maksma hagejale lepingu ülesütlemise korral leppetrahvi, samuti hüvitama hagejale võla sissenõudmisega seotud kulud. Vastavalt Lepingus kokkulepitule, peab kostja maksma hagejale 9984.12 krooni leppetrahvi. Juhul kui tarbija ei täida lepingu lõppemisel krediidi tagasimakse kohustust, satub ta selle täitmisega viivitusse ning krediidiandja saab viivitatud summalt nõuda viivist VÕS § 415 lg-s 1 sätestatud suuruses. TsÜS § 87 kohaselt seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. VÕS § 421 sätestab, et käesolevas jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui sätete kohaldamist püütakse vältida kokkulepete teistsuguse sõnastamisega, eelkõige krediidisumma jagamisega mitme lepingu vahel. VÕS § 421 eesmärgiks on kaitsta tarbijast krediidivõtjat tarbijakrediidilepingus sisalduvate tingimuste eest, mis on krediidivõtjale seaduses sätestatud tingimustega võrreldes kahjulikumad. Üldjuhul puudutab tühisus üksnes seadusega vastuolus olevat kokkulepet või selle osa seadusele vastavust. Seega saab juhul kui tarbija ei täida lepingu lõppemisel krediidi tagasimakse kohustust, nõuda tarbijalt viivitatud summalt viivist. Tulenevalt VÕS §-s 421 sätestatud põhimõttest ei saa krediidiandja täiendada lepingut ja nõuda lisaks viivisele ka leppetrahvi. Nähtuvalt asja materjalidest on üldtingimuste punktides 6.3 ja 7.4 ettenähtud leppetrahviga püüdnud krediidiandja täiendada viivisekokkulepet ning kalduda kõrvale VÕS § 421 sätestatud põhimõttest. Tulenevalt VÕS § 421 imperatiivsest iseloomust on selline kokkulepe TsÜS § 87 kohaselt seadusega vastuolu tõttu tühine, kuna VÕS §-s 421 sätestatud keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus. Hageja ei ole tõendanud, et leppetrahv oleks suunatud krediidiandja suurenenud asjaajamiskulude või muude sarnaste kulude hüvitamiseks. Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 on pidanud vajalikuks märkida, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Kolleegium märgib, et see tuleneb VÕS § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Tehingu või selle osa tühisuse tuvastamine on kohtu pädevuses sõltumata poole taotlusest ning TsMS § 438 lg 1 kohaselt on seaduse kohaldamine kohtu ülesanne. Seetõttu tuvastab kohus üldtingimuste p 6.3 tühisuse leppetrahvi osas ja p 7.4 tühisuse selle vastuolu tõttu seadusega ning selle tühisusest tulenevalt jätab rahuldamata hageja nõude kostjalt leppetrahvi 9984.12 krooni väljamõistmiseks 4.Hagi asjaolude kohaselt ei täitnud kostja Lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt, s.t. viivitas rahaliste kohustuste täitmisega. Sellest tulenevalt on hageja VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel õigustatud nõudma kostjalt viivist. Viivise arvestust on hagiavalduses piisava täpsusega kirjeldatud. Hageja on õigustatud nõudma kostjalt nii sissenõutavaks muutunud viivist kui ka TsMS § 367 kohaselt sissenõutavaks muutumata viivist. Viimast protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuded nii sissenõutavaks muutunud kui muutumata viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulud

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab hageja menetluskulud kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust summas 1000.00 krooni, elektroonilise dokumendi väljatrüki eest tasutud 26.00 kroonist riigilõivust ning 100.00 krooni menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamise ees (teate avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded). Vajadus nimetatud kulude kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses tuleneb seadusest, s.t. on põhjendatud ja vajalik, kuid hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja 73,74 %-i ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.