Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 04.02.2009, Rapla Tsiviilasja number 2-08-79832 Tsiviilasi OÜ Eurex Finantsi hagi Maria Püssi vastu 22 066,18 krooni ja viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 10 000.- krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja OÜ Eurex Finants (reg.nr 11324355, Tallinn, Estonia pst 7), hageja esindaja Raivo Link, kostja Maria Püssi ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx, xxxxxxxx x-xx) Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon Välja mõista Maria Püssilt 22 052,73 krooni ja viivis alates 26.11.2008 0,25% tagastamata põhinõudelt päevas iga laenumaksmisega viivitatud päeva eest kuni põhinõude täieliku tasumiseni OÜ Eurex Finantsi kasuks. Menetluskulud jätta Maria Püssi kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Pooled sõlmisid 11.07.2007 tähtajalise laenulepingu LT-70206-110707, millega hageja andis kostjale laenu summas 10 000.- kr. Kostja kohustus tagastama laenu koos intressidega kokku lepitud maksegraafiku alusel. Intressi arvestatakse laenu väljamaksmise päevast kuni lepingu lõppemise päevani. Lepingu üldtingimuste p 5 kohaselt kohustus kostja laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel tasuma hagejale viivist 0,25% tähtaegselt tasumata summast päevas iga maksmisega viivitatud kalendripäeva kohta. Pooled leppisid kohustuse rikkumise puhuks kokku ka leppetrahvis summas 25% tagastamata laenusummast. Lisaks eelnevale kohustub kostja hüvitama kõik kulutused, mida hageja teeb kostja kohustuste rikkumise või täitmata jätmise tõttu. Laen anti kostjale üle 12.07.2007. Hageja andis laenu kostjale üle pangaülekandega kostja arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxx. Kostja ei ole oma laenulepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal hagejale tähtaegselt tagastamata 11 698,44 kr, millest 10 000.- kr moodustab põhivõlg ja 1698,44 kr intress. Laenulepingu lisa nr 1 kohaselt kohustus kostja tagastama hagejale 11 698,44 kr, millest 10 000.- kr moodustas osamakse ja 1698,44 kr intress, täitmise tähtpäev 10.07.2008. Hageja teatas 27.05.2008 kostjale võlgnevusest ning palus viivitamatult võlgnevuse koos viivisega likvideerida ja hüvitada tehtud kulutused. 18.06.2008 teatas hageja kostjale teistkordselt tekkinud võlgnevusest ning palus viivitamatult võlgnevus likvideerida. Lisaks eelnevale esitas hageja leppetrahvi nõude ning teatas, et kohustuse täitmata jätmisel täiendava tähtaja jooksul, ütleb hageja lepingu üles ja pöördub nõudega kohtusse. Kostja ei ole oma kohustusi vaatamata korduvatele meeldetuletustele ja hoiatustele täitnud ka täiendava tähtaja jooksul. Lepingu üldtingimuste p 5 kohaselt on kostja kohustatud tasuma hagejale laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel viivist 0,25% tähtaegselt tasumata summast päevas iga maksmisega viivitatud kalendripäeva kohta. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja viivis 7430,57 kr. Leppetrahvi suurus on 2437,17 kr. Kostja on kohustatud hüvitama hagejale kõik kulutused, mida hageja on teinud kostja kohustuste rikkumise tõttu. Pooled on lepingus kokku leppinud, et kostja on kohustatud hüvitama hageja nõudmisel kõik kostja kohustuste rikkumise või täitmata jätmise tõttu hagejale tekkinud kulutused vastavalt hageja poolt kehtestatud hinnakirjale. Hagi esitamise seisuga on hageja teinud selliseid kulutusi summas 500.- kr. Kostja ei ole kulutusi hagejale hüvitanud. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja R.Link palub VÕS §-de 396 lg 1; 76 lg 1; 82 lg 1; 158 lg 1 alusel kostjalt välja mõista: 1) 10 000.- kr tagastamata põhinõue, 1698,44 kr intress, 7430,57 kr viivis, 2437,17 kr leppetrahv ning 500.- kr tehtud kulutused 2) mõista kostjalt välja alates 26.11.2008 kuni tagastamata põhinõude täieliku tasumiseni viivis 0,25% päevas tagastamata põhinõudelt; Kostja vastuväited Kostja kohustus kirjalikult vastama 25.12.2008. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. 11.07.2007 laenulepinguga nr LT-70206-110707 loeb kohus tuvastatuks, et hageja andis kostjale laenu 10 000.- kr krediiti. Lepingu kohaselt intressimääraks on 30% aastas. Maksegraafiku kohaselt tuli tasuda laen ja intressid 18.11.2008. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata lepingus sätestatud kohustuse tagastada laenusumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Üldtingimuste p 8.1 alusel on krediidiandjal õigus leping erakorraliselt üles öelda ja nõuda kogu võla ja lepingust tulenevate muude rahaliste kohustuste täitmise tähtpäev saabunuks ja nõuda lepingust tulenevate nõuete kohest tasumist kreeditori poolt kirjalikult antud mõistliku tähtaja jooksul, kui laenusaaja ei täida tähtaegselt ja kohaselt lepingust tulenevat rahalist kohustust ja laenusaaja on olnud osalises või täielikus viivituses vähemalt kolme järjestikuse maksega ja kreeditor on andnud laenusaajale kirjalikult vähemalt kahe nädalase tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et kreeditor ütleb selle tähtaja jooksul maksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist ja kui laenusaaja ei ole avalduses märgitud tähtaja jooksul võlgnevust likvideerinud. 27.05.2008 kirjaliku teatisega loeb kohus tuvastatuks, et hageja hoiatas kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Ka võlgnevuse tasumiseks antud täiendavaks tähtajaks kostja oma võlgnevust ei tasunud. 18.06.2008 ülesütlemisavaldusega loeb kohus tuvastatuks, et hageja ütles lepingu üles. Kohus leiab, et lepingu ülesütlemine oli põhjendatud ja seaduslik. Seega leiab kohus, et hagejal on seaduslik alus nõuda kostjalt lepingu ja üldtingimuste p-de 8.1 alusel tagastamata laenusumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, viivist, leppetrahvi, muud kohustused. Kostja ühtegi makset teinud ei ole. Tagastamata laenusummaks seega 10 000.- kr, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohus leiab, et lepingu ülesütlemise hetkeks oli kostja jätnud tasumata 1698,44 kr sissenõutavaks muutunud intressimaksetest. Sissenõutavaks muutunud intressimakseid kuuluvad lepingu alusel kostjalt väljamõistmisele. Lepingu üldtingimuste p 5, hinnakirja järgi on kostja kohustatud maksma hagejale viivist kostja laenusumma tagasimaksmisega viivitamisel. Seega 25.11.2008 seisuga kuulub üldtingimuste p 5, hinnakirja alusel kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis summas 7417,12 kr. Viivise arvestus: 11.08.2007 kuni 25.11.2008, 472 viivitatud päeva, 472x0,25%x724,87= 855,35 kr; 11.09.2007 kuni 25.11.2008, 441 viivitatud päeva 441x0,25%x742,99= 819,15 kr; 11.10.2007 kuni 25.11.2008, 411 viivitatud päeva,
411x0,25%x761,57= 782,51 kr; 11.11.2007 kuni 25.11.2008, 380 viivitatud päeva, 380x0,25%x780,61= 741,58 kr; 11.12.2007 kuni 25.11.2008, 351 viivitatud päeva, 351x0,25%x800,12= 702,11 kr; 11.01.2008 kuni 25.11.2008, 320 viivitatud päeva, 320x0,25%x820,12= 656,10 kr; 11.02.2008 kuni 25.11.2008, 289 viivitatud päeva, 289x0,25%x840,63= 607,36 kr; 11.03.2008 kuni 25.11.2008, 260 viivitatud päeva, 260x0,25%x861,64= 560,10 kr; 11.04.2008 kuni 25.11.2008, 229 viivitatud päeva, 229x0,25%x883,18= 505,62 kr; 11.05.2008 kuni 25.11.2008, 199 viivitatud päeva; 199x0,25%x905,26= 450,37 kr; 11.06.2008 kuni 25.11.2008, 168 viivitatud päeva, 168x0,25%x927,89= 389,71 kr; 03.07.2008 kuni 25.11.2008, 146 viivitatud päeva, 146x0,25%x951,12= 347,16 kr. Kokku 7417,12 kr. Üldtingimuste p 6. alusel on laenulepingu rikkumise korral kostja kohustatud hagejale tasuma leppetrahvi 25% tagastamata laenusummalt. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 2500.- kr. Hageja nõuab 2437,17 kr, mis kuulub lepingu üldtingimuste p 6. alusel kostjalt väljamõistmisele. Kostja on kohustatud lepingu p 2.3 alusel hagejale tasuma kõik kulutused, mida hageja on teinud kostja kohustuse rikkumise tõttu. Hinnakirja alusel on kulutuste suurus 500.- kr. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.