Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 04.02.2009, Rapla Tsiviilasja number 2-08-86621 Tsiviilasi Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i hagi Marelle Mardimäe vastu 102 299,11 krooni ja viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 76 247,72 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (reg.nr 10183757, Tartu, Rüütli 23), hageja esindaja Robert Laid, kostja Marelle Mardimäe ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxx, xxxxx x-xx) Resolutsioon Välja mõista Marelle Mardimäelt 102 299,11 krooni ja viivis 25,05% tagastamata krediidisummalt aastas alates 11.12.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks. Menetluskulud jätta Marelle Mardimäe kanda. Välja mõista Marelle Mardimäelt 4284.- krooni riigilõivu Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib Balti Investeeringute Grupi Pank AS esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Marelle Mardimäe võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud Hageja ja kostja sõlmisid 13.10.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0602816/25st. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale 47 940,41 kr krediiti. Lepingu järgi on kostja M.Mardimäe kohustatud maksma hagejale intressi 24,98% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu raames on pooled sõlminud 3 kokkulepet krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppe nr 3 alusel suurendati põhivõlgniku kasutuses olevat krediidisummat 10 000.-kr võrra, pärast täiendava krediidisumma üleandmist jäi põhivõlgniku kasutuses olevaks krediidisummaks 76 958,86 kr. Kokkuleppe nr 3 alusel muudeti lepingus sätestatud intressimäära ning alates 22.11.2007 loeti uueks intressimääraks 25,05ja uuelt krediidisummalt aastas. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule hageja Krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kuna kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi, saatis hageja kostjale meeldetuletuskirjad. Kostja ei reageerinud sellele ega asunud lepingulisi kohustusi täitma. Hageja ütles lepingu üles ning TsMS § 79 lg 1 alusel oma subjektiivsete õiguste kaitseks pöörduma kohtusse. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustab andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu ja kokkulepete kohaselt andis hageja kostjale 76 958,86 kr krediiti. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Hageja hoiatas 02.10.2008 kirjaliku teatega kostjatele lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostjad ei tasu kahe nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, mistõttu hageja ütles põhjendatult 29.10.2008 kostjale saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist tasunud ühtegi makset. Kostjate poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks on 76 247,72 kr, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 kostjalt välja mõista. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli kostja jätnud tasumata 7523,69 kr sissenõutavaks muutunud intressimaksetest. Sissenõutavaks muutunud intressimakseid tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 alusel kostjalt välja mõista. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist hinnakirjas sätestatud määras. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Lepingu ülesütlemisel 29.10.2008 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud
tasumata viivis 9,53 kr. 11.12.2008 seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2728,16 kr. VÕS Üldtingimuste p 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 15 249,54 kr, mis tuleb üldtingimuste p-de 6.3 ja 5.3 alusel kostjalt välja mõista. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud, mille tasumist nõuab hageja üldtingimuste p 9.3 alusel. Samuti kohustub krediidisaaja krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud, sh kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Hinnakirjas kokkulepitud tasud ei sisalda ainult postiteenuste maksumust, vaid ka töövahendite, töö ja ajakulu maksumust. Kostjad on lepingu alusel jätnud hagejale tasumata kokku 550.- kr: kostjale 02.10.2008 saadetud lepingu ülesütlemiseavalduse eest. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja R.Laid palub VÕS §-de 402; 415 lg 1; 416 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 3, 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 115 lg 1; 127 lg 1; 128 lg 1, 2, 4; 158 lg 1 alusel kostjalt välja mõista: 1) 102 299,11 kr, millest 76 247,72 kr on tagastamata krediidisumma, 7523,69 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 2728,16 kr viivis, 15 249,54 kr leppetrahv ning 550.- kr võla sissenõudmisega seotud kulud; 2) viivis 25,05% tagastamata krediidisummalt aastas alates 11.12.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni; Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 30.01.2009. Kostja kohtule nimetatud kuupäevaks kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja on taotlenud hagis tagaseljaotsuse tegemist Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.