Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Hageja nõue ja põhjendused AS Kodu Haldus tegi Xxxxx x asuvas elamus 2002.a remonttöid, mille tagajärjel hakkas pööningul vesi lekkima ja selle tulemusel kukkus lagi sisse, mille tõttu said kannatada hageja korteri seinad ja koridori põrand. AS Kodu Haldus töötajad ei rakendanud piisavalt meetmeid remondi tegemisel ja selle tulemusel tekkiski vee leke. Vee leke kahjustas elektrijuhtmestikku ja kandekonstruktsiooni. AS Kodu Haldus ei reageerinud hageja nõudele konstruktsiooni taastamiseks. 2007.a renoveeris hageja korteri ja esitas arve tasumiseks KÜ juhatuse esimehele V. Niiholmile, kes keeldus arvet tasumast. Teine veeleke leidis aset 2006, mille kohta koostati 24.01.2006 vastav akt. Nimetatud korral oli näha vaid lae varing, ent remondi käigus selgus, et vesi oli tunginud suurele pinnale, osaliselt sai kahjustada seinte pind ja elektrijuhtmestik. Kahju seisneb nende tagajärgede likvideerimise kuludes. Kahjustused olid järgmised: koridori, seinte ja lae puitvõre armeeriva krohvikiht lagunes, põrandakatte all oleva puitpõhi lagunes, elektrijuhtmestiku isolatsioon kahjustus, koridori lagi, seinad ja elektrijuhtmestik ja põrandakate kahjustus. Kahju, mis tekkis 01.12.2002 ja mis tekkis jaanuaris 2006 ei ole võimalik piiritleda. Hageja palus AS-ilt Kodu Haldus välja mõista kahjuhüvitise 19 640 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hagi on aegunud, kahju tekitav tegu leidis aset 2002, hagi kostja vastu esitati 26.10.2007. Hageja ei tõendanud, et kahju tekitas kostja. Esitatud aktist nähtuvalt tegi soojusssõlme paigaldamise töid äriühing Magma, kes võis põhjustada avarii. Hageja ei ole kostja poole varasemalt nõudega pöördunud. Asjaolu, et aktile on alla kirjutanud kostja töötajad, ei tähenda, et kahju tekitas kostja. Hagi kohaselt oli kahjustatud lagi (1m2) ja seinad (6m2), ent hageja nõuab ka muude tööde hüvitamist, mille tegemine ei olnud vajalik ja seega on hageja nõue vastuolus VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgiga. Hageja ei tõendanud, et kostja tegevuse tõttu tekkisid mõlemad lekked, aktid seda ei kinnita. Hageja ei toonud esile, milline kahju tekkis 2002.a. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis AS-ilt Kodu Haldus Natalja Blumfeldi kasuks kahju hüvitamiseks välja 19 640 krooni. Kohus jättis Natalja Blumfeldi menetluskulud AS-i Kodu Haldus kanda. Pooltel ei ole lepingut, seega esitas hageja kostja vastu kahju hüvitamise nõude delikti alusel. Hagejale kuulub korter aadressil Xxxxx x-x, Tallinnas. KÜ Xxxxx x teate kohaselt tegi 2002.a majas remonttöid firma Magma, mitte kostja. Hageja ei tõendanud, et kahju põhjustasid 2002.a kostja töötajad. Hageja nõue 2002.a tekitatud kahju hüvitamiseks on esitatud vale isiku vastu ja hagi kostja vastu 2002.a tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustus kostjaga, et kuna hageja väidetel tekkis esimest korda kahju 2002 detsembris, on selle kahju hüvitamise nõue kostja vastu ka aegunud. Vastavalt TsÜS § 150 lg 1 on kahju tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik sai kahjust teada. Hageja sai kahjust teada hagiavalduse kohaselt 01.-02.12.2002, akt selle kohta koostati 04.12.2002. Hageja esitas AS Kodu Haldus vastu hagi kohtusse 29.10.2007, seega on hageja nõue AS Kodu ja Haldus vastu 2002.a tekitatud kahju, milleks 6 m2 ulatuses seinte ja 1 m2 ulatuses lae pinna kahjustumine, hüvitamiseks aegunud. 2006.a toimus järjekordne küttesüsteemi remont Xxxxx x, mille tulemusel sai kahjustada

2(5)

hageja korter. Hageja tõendas 24.01.2006 akti ja kostja ning KÜ Xxxxx x vahelise haldusteenuste osutamise lepinguga HL 110, et kostja tegi 2006 jaanuaris remonttöid, mille tagajärjel tekkis veetoru lõhkemine ja sai kahjustada hageja vara. Esitatud aktiga hageja tõendas, et hageja korteri esikus oli selle tulemusel 10 m2 ulatuses rikutud lagi - varises krohv ja kipsplaat alla vahelae laudadeni. Lisaks sai korteri esikus kahjustada 20 m2 ulatuses tapeet, toa põranda värvkate 3 m2 ulatuses, vaibad 2 m2 ning esiku elektrijuhtmestik. Eeltoodu alusel on tõendatud, et kostja tegevuse ja hagejal tekkinud kahju vahel on põhjuslikus seos. Kostja ei tõendanud, et ta ei ole tekkinud kahjus süüdi või see tekkis vääramatu jõu tõttu. Kuna vaidlus puudus, et hageja korter sai kahjustada, on tegemist hageja omandi kahjustamisega, mis on VÕS § 1048 lg 1 p 5 järgi õigusvastane ning kostja on vastutav hagejale tekkinud kahju eest kooskõlas VÕS § 1048 lg 1 p-ga 5, § 1050 lg-ga 1, § 127 lg-ga 4 ja §-ga 1047. OÜ Stalz Moodul arvest nr 245/07 nähtub, et märgitud korteri kahjustamise tagajärgede likvideerimise kulud ehk asja parandamise mõistlikud kulud, mis sisaldavad laokulusid ja transporti ja käibemaksu 18 %, on kokku 19 640 krooni. Nimetatud ulatuses on hageja kulutuse teinud, mida kinnitab order–kviitung nr 7 03.01.08 vastava summa tasumise kohta OÜ-le Stalz Moodul. Märgitud ulatuses kahju tekkimine on põhjendatud ja tõendatud, kuna selliste kulutuste tegemisega sai hageja ennistada kahjueelse olukorra, st likvideerida kahjustused. Põhjendatud on ka remondi tegemisega seotud transpordikulud 1997 krooni + käibemaks 18% ning laokulud 1332 krooni + käibemaks 18%, sest tegemist on kahju tekitamisega seoses kantud mõistlike kuludega VÕS § 127 lg 1, § 128 lg 2 ja 3 tähenduses. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista 19 640 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused AS Kodu Haldus palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Otsus ei ole põhjendatud. Kohus kohaldas vääralt materiaalõigusnormi. Olenemata asjaolust, et kohus leidis, et 2002.a kahju ei põhjustanud kostja ning hageja nõue 2002.a põhjustatud kahju hüvitamiseks on aegunud, rahuldas kohus hageja nõude täies ulatuses. Kohus jättis tähelepanuta kostja nõude hagejal piiritleda 2002.a ja 2006.a tekitatud kahju ulatus ja maksumus. Mõlemal korral said kahjustada korteri lagi, seinad, põrand ja elektrijuhtmestik, mistõttu on kahju piiritlemine oluline. Hageja nõue ei ole selge ja seda ei saanud rahuldada. Hageja likvideeris 2002.a tekkinud kahju alles pärast 2006.a kahju tekkimist. On tõenäoline, et 2006.a toimunud kipsplaadi ja krohvi varisemine või selle tagajärjel tekkinud kahju ulatus oli suurem just seetõttu, et hageja ei likvideerinud koheselt 2002.a tekkinud kahju tagajärgi. VÕS § 139 lg 1 kohaselt, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kostja ei teinud tegu, mille tagajärjel väidetav kahju hagejale tekkis. Vastus apellatsioonkaebusele Natalja Blumenfeld ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, olles tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu alljärgnevatel põhjendustel. Maakohus vaatas tsiviilasja läbi lihtmenetluses tulenevalt TsMS § 405 lg-st 1. TsMS § 405 lg 1 järgi lihtsustatud korras tsiviilasja menetlemisel tuleb kohtul järgida üldisi menetlus-

3(5)

põhimõtteid. Tulenevalt TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse ülesandest, peab kohus tsiviilasja lahendama õigesti, so kohaldama õiget materiaalõiguse normi ning järgima menetlusõiguse norme. Kolleegium leiab, et ka lihtsustatud korras tsiviilasja läbi vaatamisel peab kohus täitma põhjendamiskohustust. TsMS § 442 lg 8 järgi otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Samuti peab kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus ei vasta TsMS § 442 lg 8 nõuetele. Apellandi väide on õige, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi. Maakohus rahuldas hagi, tuginedes VÕS §-le 1047. Otsuses olev seaduse sõnastus sisaldub VÕS §-s 1043, mitte VÕS §-s 1047. Vastavalt VÕS § 1043 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohus on põhjendatult märkinud, et kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Samas on kohus viidanud ekslikult VÕS § 1048 lg 1 p-le 5. Nimetatud seaduse reaktsioon on VÕS § 1045 lg 1 p-s 5. Võlaõigusseaduse järgi delikti üldkoosseisu elemendid on järgnevad: 1) objektiivne teokoosseis - tegu - tagajärg (kahju) - põhjuslik seos 2) õigusvastasus 3) süü. Esimesed kaks eeldust peab tõendama hageja ning süü puudumist kostja. Kolleegium nõustub apellandi seisukohaga, et kohus on jätnud tähelepanuta kostja vastuväited, et ta vaidles hagile vastu nii kahju suuruse kui ka selle tekitaja osas. Need asjaolud on olulised kahju hüvitamise nõude lahendamisel. Toimiku materjalide kohaselt hageja korter sai kahjustatud kahel korral, nimelt 01.12.2002 ja 24.01.2006. Hageja on märkinud, et veelekke tagajärgi 01.12.2002 ja 24.01.2006 ei ole võimalik piiritleda. Kohus leidis, et 2002. a. tekkinud kahju nõue on esitanud vale isiku vastu ning nõue on aegunud. Samas ei ole kohus välja selgitanud, milline varaline kahju tekkis hagejal nimelt 24.01.2006 veelekke tagajärjel ja kes selle põhjustas. Kostja vastuväidete kohaselt 24.01.2006 akt ei tõenda asjaolu, mille tagajärjel tekkis veeleke ning kes selle põhjustas (tlk. 56). Kolleegium nõustub kostja vastuväitega. Toimikus olev akt 24.01.2006 on koostatud hageja poolt ning korteriühistu Xxxxx x esimees V. Niiholm tutvus kahjudega (t.lk.35). Toimiku materjalidest ei ilmne, et kostjat oleks kutsutud tekkinud kahju vaatluse juurde. Nimetatud aktist ei ilmne, et veeleke tekkis kostja õigusvastase tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel. Seega kahju hüvitamise nõude rahuldamise oluline eeldus on välja selgitamata ja tõendamata. Vaidluse tekkimise korral kahju põhjuse, selle tekitaja ning kahju suuruse üle, tulnuks kaaluda, kas tsiviilasja menetlemine lihtmenetluses oli võimalik.

4(5)

Kolleegium leiab, et tsiviilasjas on jäänud olulised asjaolud tuvastamata, millist puudust ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Tulenevalt TsMS § 657 lg 1 p-st 3 tuleb tsiviilasi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Uuel tsiviilasja läbivaatamisel tuleb otsustada ka menetluskulude jaotus.

Mare Merimaa

Iko Nõmm

Imbi Sidok

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.