Võlaõigus › Alusetu rikastumine

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamisel otsuse peale kaebetähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Nimetatu ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused 05.12.2007.a esitas hageja Harju Maakohtusse hagi kostjate vastu. Hagiavalduse kohaselt sündis hageja oma isa E S ja ema K J kooselust xxx .a. Hageja isa E S suri xxx .a. Hageja esitas 18.10.2007.a. pärandi vastuvõtmise avalduse, millest enam loobuda ei saa. Tallinna notar K Kartau määras 18.10.2007.a. pärandvara inventuuri ja tegi inventuuri läbiviimise ülesandeks pärija seaduslikule esindajale K J . Pärandvara koosseisu kuulub võlg Sampo panga ees, mille suuruseks seisuga 30.10.2007.a. oli 641’454,74 krooni. Laenusaajaks oli pärandaja E S, käesoleval ajal täidab laenulepingust tulenevaid kohustusi hageja seaduslik esindaja K J . Kostjatele kuulub abikaasade ühisvarana kinnistu xxx , Tallinnas. Kinnistu oluliseks osaks on elamu. Kostjate omandis oleva kinnistu oluliseks osaks olevat elamut oli pärandaja oluliselt parendanud ja ehitanud välja elamu teise korruse. Ekspertarvamuse kohaselt on hoone katusekorruse väljaehitamise ning lammutus- ja koristustööde maksumus kokku 1’274’600 krooni. Lisaks oli pärandaja välja ehitanud uue elektrisüsteemi, mille hinnaks tuginedes E E AS pakkumisele nr 18658 on 43’679,79 krooni. Pärandaja oli rajanud ka uue kütusetrassi, mille eest oli kandnud kulusid summas 39’423, 80 krooni. Pärandajal ei olnud kostjate ees mingit kohustust eelmärgitud kulutuste tegemiseks. Seega oli pärandaja teinud elamu ümberehitamiseks kulutusi kogusummas 1’274’600 + 43’679,79 + 39’423, 80 = 1’357’703,59 krooni. Tänaseks panga ees olev võlgnevus tuleb summast 1’357’703, 59 krooni maha arvata, sest pangale tagastamata laenusummat 641’454,74 ei ole alust lugeda pärandaja poolt tehtud kulutusteks. Summa 716’248,85 tuleb lugeda kostjate poolt alusetult saaduks, mille välja nõudmise õigus oli pärandajal ja on täna tema üldõigusjärglasel. Pärandajal oleks oma eluajal olnud õigus kostjatelt nõuda alusetult saadu tagastamist. Nimetatud õigus kuulub pärandvara koosseisu. Põhivõlg on pangale tagastatud ja seisuga 30.10.2007 oli laenujääk 641’454, 74 krooni. Pärandaja ja kostjate vahel ei olnud õigussuhet, millest tulenevalt oleks olnud pärandajal kohustus käsitletavaid kulusid kanda ja kostjate omandis oleval kinnistul asuvat elamut ümber ehitada. Hageja palub kohustada kostjaid solidaarselt välja andma kostjate poolt alusetult saadu summas 716’248, 85 senti hagejale ja jätta menetluskulud kostjate kanda. Hageja 03.03.2008. kohtusse laekunud täienduste kohaselt sõidutas pärandaja kostjaid suvekodust vähemalt kord kuus Tallinna pensioni järele. A S esiats 28. 01. 2003.a kohalikule omavalitsusele projekteerimistingimuste väljastamise taotluse xxx ümber- ja/või juurdeehituseks. Elamu katusekorruse põhilises osas välja ehitamine ei olnud lõpule viidud 2004. aasta 31. augustiks. Isegi käesoleval ajal on veel lõpetamata töid siseviimistluses, rajatud on võimalus olmetingimuste parandamiseks, teisele korrusele viiv trepp on ajutine, aknalauad ja -põsed lõpetamata, katuse serv (tuulekoda) lõpetamata jms. 2004. aasta lõpuks valmis elamiskõlbulikuna katusekorrusel vaid 1 tuba, teised toad said enam-vähem valmis ja elamiskõlbulikud alles 2006. aastal, vahepeal tekkis ka vajadus võtta uuesti laenu juurde. Kostjate ja E Si vahel oli sõlmitud suuline kokkulepe, mille kohaselt pidi E S täielikult valmis ehitama katusekorruse, rajama uue vee- ja kanAatsioonitrassi, parendama osAelt esimest korrust. Nimetatud kokkuleppe kohaselt pidid kostjad tööde lõpuleviimisel või vähemalt suuremata tööde lõpuleviimise korral vormistama kinnistu ümber E S nimele. Selles osas pidasid kostjad E S

juba väga konkreetseid läbirääkimisi nädal-poolteist enne E S õnnetut hukkumist. Kuna tegemist oli ühelt poolt vanavanematega ja teiselt poolt nende tütrepoja ja tema perega, siis ei sõlmitud poolte vahel mingeid kirjalikke kokkuleppeid. Elamu katusekorruse välja- ja ümberehitamine on oluliselt tõstnud kinnistu väärtust. Elamu katuskorruse ümberehitamine ja elamu tervikuna parendamine on üks terviklik protsess. Kostjad ei olnud tellinud tütrepojalt ehitusteenust, mille eest oleksid kohustunud maksma lepingus sätestatud tingimustel ja alustel. Kostjatel endil puudusid vahendid elamu katusekorruse väljaehitamiseks, kostjad lubasid E S katusekorruse välja ehitada ja asuda selle valmimise järgselt sinna koos perega elama, ehitamiseks E S oma töötasust ei jätkunud, mistõttu oli ta sunnitud võtma pangalaenu, poolte kokkuleppel oli seatud pangalaenu tagatiseks hüpoteek kinnistule xxx ning laenu tasumise kohustus oli E S . Asjaolu, et tänaseks ei ole välja antud ehitusluba, ei tee olematuks elamu parendamist pärandaja poolt. Kui ei oleks aset leidnud õnnetusjuhtum, siis oleks olnud vormistatud vajalikud dokumendid nii ehitisregistris andmete muutmiseks. Hageja 30.10.2008.a kohtusse laekunud täienduste kohaselt kajastab ekspertarvamus ehitusmaksumust (taastamisväärtust), mitte kinnistu turuväärtuse tõusu tulenevalt elamu laiendamisest ja parendamisest. Juhul, kui ekspert oleks hinnanud viimast asjaolu, siis ehk oleks võimalik teatud asjaoludel rääkida ekspertarvamuse vastuolust pangakonto väljavõtetega. Antud juhul on see aga välistatud, sest mõlemad dokumendid kajastavad kulusid. OÜ K pakkumist nr 129 tuleb hinnata kogumis ekspertarvamusega, tunnistajate ütluste ja muude asjas kogutud tõenditega. Kostja tasaarvestusavaldusele vaidleb hageja vastu, kuna alust selleks ei ole. Kui hageja oleks nõudnud kogu ehitusmaksumust, ega oleks nõudest välja arvestanud pangale tagastamisele kuuluvat summat ja kui sellisel juhul oleks kolmas isik tasunud ise pangalaenu, siis oleks olnud nimetatud kolmandal isikul tekkinud hageja vastu nõue ja teatud asjaoludel oleks tal olnud võimalik oma nõue ka loovutada. 27.11.2008.a kohtusse laekunud avalduses suurendas hageja nõuet 577’493,64 krooni võrra ja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 1’273’742,49 krooni. Olukorras, kus kostjad ei ole nõus võtma pangalaenu tagastamise kohustust enda kanda, tuleb kostjate tasaarvestusavaldus lugeda põhjendatuks. Hageja nõue kujuneb järgmiselt: xxx elamu juurdeehitustööde ehitusmaksumus summas 1’357’703.- - tasutud pangalaen 83’961,10= 1’273’742,49 krooni. Kostjate vastuväited ja põhjendused Kostjad vaidlevad oma 11.01.2008.a kohtusse laekunud vastuses hagile vastu. 2003.a kevadel sõitsid kostjad oma maakodusse. Tulles mõne aja möödudes tagasi, ootas neid ees üllatus - nende elamu katus oli E S poolt pealt võetud ning käis ehitustöö. Peale olukorra selgumist vaidlesid kostjad ehitustegevusele vastu, kuid E S surus oma tahtmise peale ning kostjatel, kelle elamu katus oli maha võetud, olid sunnitud lubama E S elamu katusekorruse väljaehitustööd lõpetada. E S ja kostjad ehitasid kostjatele kuuluva elamu katusekorruse koos välja ning peamises osas valmis elamu katusekorrus enne 31.08.2004.a. Kostjad saabusid 2004.a. maakodust oma xxx Tallinnas asuvasse elamusse 23. oktoobril ning selleks ajaks oli E S koos perega asunud elama elamu katusekorrusele, mis oli praktiliselt valmis ning elamiskõlbulik. Hageja nõue on peamises osas aegunud. E S võimaliku nõude tekkimise ajaks tuleb lugeda iga kulutuse tegemise aega vastava nõude osas. E S teadis või mõistliku inimesena pidi teadma, et teeb kulutusi mitte enda vaid kostjate elamule ning et seetõttu võib tal olla nõue kostjate vastu. Nimetatud väidetav nõue tekkis osade kaupa vastavalt kulutuste tegemisele

peamises osas 2004. a. augustiks. E S ei ole kostjatelt kunagi nõudnud väidetavalt alusetult saadu väljaandmist. Seetõttu aegusid nõuded peamises osas kostjate vastu kolme aasta möödumisel kulutuste tegemisest. E S ja kostja 2 ehitasid kostjate elamule katusekorruse 20032004.a. Hageja ei ole tõendanud kulutuste suurust. Hageja on esitanud eksperthinnangu, mis võib tõendada asjaolu kui palju võib ligikaudselt olla kulunud kostjatele kuuluva elamu katusekorruse väljaehitamiseks juhul, kui on kasutatud samu materjale, samas hinnaklassis ning mahus palgAt tööjõudu jms. Hageja poolt esitatud hinnapakkumised kanalitrassi ning elektrisüsteemi ehitamiseks võivad juhul kui kasutatakse samu materjale ning samas hinnaklassis ning mahus palgAt tööjõudu, tõendada asjaolu, kui palju võib kuluda kanalitrassi ning elektrisüsteemi väljaehitamiseks. Kuidagi ei ole aga võimalik esitatud tõenditega tõendada asjaolu, millises suuruses on E S teinud kulutusi kostjatele kuuluva elamu katusekorruse väljaehitamiseks. Kulutuste tegemine oli seadusest tulenevalt keelatud. Ehitusluba ei olnud katusekorruse ehitamiseks väljastatud ei ole. Hagejal ei ole kostjate vastu nõudeõigust ka sellel põhjusel, et E S ei teatanud kostjatele kulutuste tegemise kavatsusest. Kuna tegemist oli siiski kostjatele kuuluva elamuga ning E S oli kostjate lapselaps, otsustasid kostjad võimalikult suures ulatuses ehitamises osaleda. E S seda ei teinud ning seega ei oma hageja kostjate vastu nõudeõigust. E S ei olnud heauskne kulutuste tegija. Väidetavalt tehtud kulutused ei ole kostjatele kasulikud. Kostjatel ei ole olnud kunagi kavatsust ehitada neile kuuluvale elamule katusekorrus - neile piisas olemasolevast ruumist ning maakodust, veelgi enam, nad olid vastu sellele, et nende elamu katusekorrus välja ehitatakse kuna suurema pinnaga kaasneb ekspluatatsioonikulu kasv. Pensionäridena on kostjatele iga kulutuse suurenemine suurte mõjudega, mistõttu ei olnud kostjatel soovi elamu katusekorrus välja ehitada. Samuti ei ole üle poole oma elust selles elamus elanud kostjatel olnud soovi neile kuuluv kinnistu, millel elamu paikneb, müüa, mistõttu ei oma kinnisui väärtuse tõus kostjate jaoks kasulik. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kostjate 20.03.2008.a täienduste kohaselt nähtub kostjate poolt 11. jaanuaril 2008. a kohtule esitatud fotodest, et ehitamist alustati hiljemalt aprillis. Projekteerimistingimuste taotlus esitati linnavalitsusele seetõttu, et algselt pidi katusekorruse ehitama kostjate tütar HV. Tema mõtles välja katusekorruse lahenduse ja käis projekteerija AK juures, kus HV näpunäidete järgi valmis eskiis. Projekteerimistingimuste taotluse esitamine ei ole seotud E S . E S elas sellel ajal xxx esimesel korrusel ning soovis ise katusekorruse ehitamist enda peale võtta ning käis kostjatele selles osas tungivalt peale ning lõpuks võttis ilma kostjate nõusolekuta katuse maha. Hageja poolt väidetavad kokkulepped E.S ja kostjate vahel puudusid. Kostjad lubasid kõnealuse kinnistu E S pärandada. Selleks ei seatud mingeid tingimusi, muu hulgas ei nõutud mitte mingite kulutuste tegemist elamule. Hageja on ekslikult asunud seisukohale, et juurdeehituse tegemise korral on see elamu omanikele igal juhul kasulik. Hageja on oma seisukoha kujundamisel lähtunud üldisest arusaamast, nö objektiivsest hinnangust. Antud juhul tuleb aga lähtuda just kostjateks olevate isikute hinnangust ehk nö subjektiivsest hinnangust. Kostjate poolt esitatud fotodelt nähtub, et juba 21.06.2004. a oli katusekorruse ehitustööd jõudnud faasi, kus sisuliselt oli teha jäänud veel siseviimistlustööd, siseuste paigaldamine, aknalaudade ja palede paigaldamine, parketi paigaldamine, pistikute paigaldamine, lampide paigaldamine — teostatud olid nii välis- kui siseseinte, nn mustade põrandate, katuse, lagede,

akende paigaldamise ja elektritööd. Seega, juhul kui E S loetletud tööde osas kulutused tegi, olid need tehtud enne 31.08.2004. a ning seega selles osas on hageja nõuded aegunud. Kronoloogiliselt järgmistelt piltidelt (tehtud 21., 24. ja 28. septembril 2004. a,) nähtub, et vähem kui kuu aega peale 31.08.2004. a on jõutud ära teha ka suur osa siseviimistlustöödest. Kuivõrd 2004. a septembris tehtud piltide ja enne seda tehtud viimaste piltide (26. juuni 2004. a) vahele jäi 4 kuud, ei ole teada, milline osa sellel ajavahemikul tehtud töödest tulenevatest nõuetest on aegunud. 09.10.2008.a kohtusse laekunud täienduste kohaselt esitavad kostjad tasaarvestuseavalduse hageja väidetava nõude tasaarvestamiseks juhuks kui kohus leiab, et hagejal on nõue kostjate vastu. Konto väljavõttelt ei nähtu see, mida on ostetud, ning millise konkreetse kauba eest on tasutud. Hageja on esitanud kohtule kulutuste tegemise ulatuse osas eksperdi arvamuse ja E S konto väljavõtte näol vastuolulisi tõendeid. Nimelt on esimesena nimetatud tõendi kohaselt kulunud elamu katusekorruse väljaehitamiseks 1’274’600 krooni ning teise tõendi kohaselt 247’637,9 krooni. Kulutuste, mis on tehtud enne 31. augustit 2004. a, tegemisest tulenevad nõuded on aegunud ning hüvitamine tuleb kõne alla vaid hiljem tehtud kulutuste tegemisest tulenevate nõuete osas. Konto väljavõttelt nähtub, et selliseid kulutusi on summas 104’948,97 krooni. Hageja on esitanud ka oma seadusliku esindaja K J konto väljavõtte. Kui K j soovib arutada kohtus oma nõudeid käesolevas asjas kostjateks olevate isikute vastu, tuleb tal kõigepealt tasuda riigilõiv, seejärel esitada hagi kohtusse ning alles siis on võimalik ja asjakohane kostjatel vastavatele tõenditele hinnang anda. OÜ K pakkumise nr 129, 21. oktoobrist 2005. a, mis on adresseeritud E S . Hageja soovib pakkumisega tõendada, et E S on teinud pakkumises märgitud soojuspumba ostmiseks kulutusi. Pakkumine ei tõenda kulutuste tegemist. Kostjad esitavad hagejale tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestavad endi nõude hageja vastu summas 83’961,1 krooni hageja väidetava nõudega kostjate vastu summas 83’961,1 krooni. Kostjate nõue tuleneb asjaolust, et isikud, kes on tasunud hageja eest laenumakseid, on loovutanud kostjatele oma nõuded hageja vastu. Kostjate 14.11.2008.a täienduste kohaselt ei anna seadus alust tehtud kulutuste puhul nende väärtuse või hinna, vaid tegelikult kantud kulutuste väljamõistmiseks. Kokku on H S tasunud E S eest laenumakseid summas 83’961,10 krooni, millises summas on nõue kostjatele loovutatud. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on xxx .a surnud E Si (edaspidi pärandaja) pärija (I kd tl 8-12, II kd, tl 11-12) ja et kostjatele kuulub ühisvarana kinnistu xxx , Tallinnas (I kd tl 13). Vaidlust ei ole ka selles, et pärandaja kostjate lapselapsena alustas katusekorruse väljaehitamist kostjate elamule. Mittesoorituskondiktsiooni puhul rikastub üks isik teise arvel muul viisil kui soorituse teel. Nimetatud õigussuhet reguleerivad VÕS § 1036-1042. Mittesoorituskondiktsiooni puhul nõuab võlausladaja tagasi seda, mida ta ise pole võlgnikule üle andnud. Täpsemalt on käesoleval juhul tegemist mittesoorituskondiktsiooni ühe alaliigi – kulutuste kondiktsiooniga, mille tulemusel kostjate kinnisasjale kulutusi teinud E Sil tekkis nõudeõigus kostjate kui kinnistu oamnike vastu. Vaidlust ei ole selles, et nimetatud võimalik nõudeõigus on seoses E.S surmaga üle läinud hagejale kui E.S pärijale.

Mittesoorituskondiktsiooni eeldused tulenevad VÕS § 1042 lg 1 esimeses lauses ja lg-s 2 sätestatust. Nimetatust tulenevalt tuleb kohtul kõigepealt tuvastada asjaolu, et E.S tegi kostjate kinnisasjale õigusliku aluseta kulutusi ehitustegevuse kaudu. Tulenevalt kostjate aegumise vaidest on oluline tuvastada ka asjaolu, millal ja millises ulatuses pärandaja vastavad kulutused tegi. TsÜS § 151 lg 1 esimese lause kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat ajast, mil isik alusetust rikastumisest teada sai. Hagi on kohtusse esitatud 04.12.2007.a. Kui nõue ei ole täielikult või mingis osas aegunud, tuleb edasi vastata küsimusele, kas kostjad rikastusid kulutuste tegemise tõttu, kusjuures rikastumise kindlakstegemiseks arvestatakse, kas tehtud kulutused on kostjatele kasulikud ning millised on olnud kostjate kavatsused eseme suhtes ning kas E.S ei teatanud temast tulenevate asjaolude tõttu kostjatele kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt; kas kostjad vaidlesid eelnevalt kulutuste tegemisele vastu; kas kulutuste tegemine oli keelatud tulenevalt ehitusloa puudumisest. Hageja on tuginenud kahele erinevale asjaolule. Esiteks tugineb hageja asjaolule, et pärandajal puudus kohustus teha kulutusi kostjate kinnisasjale. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et E.S tegi kulutusi kostjate kinnisasjale ilma eelneva kokkuleppeta või muu aluseta. Edasi tugineb hageja asjaolule, et kostjate ja pärandaja vahel oli sõlmitud suuline kokkulepe, mille kohaselt pidi pärandaja täielikult valmis ehitama katusekorruse, rajama uue vee- ja kanAatsioonitrassi, parendama o esimest korrust ja kostjad pidid tööde lõpuleviimisel või vähemalt suuremata tööde lõpuleviimise korral vormistama kinnistu pärandaja nimele. Nimetatud kokkuleppe sõlmimine kinnitust ei leidnud, sest ükski tunnistaja sellise kokkuleppe sõlmimise juures ei olnud ja tunnistajad teadsid kinnistu pärandajale jätmisest vaid pärandaja enda ütluste läbi, seejuures teadmata ka konkreetseid kokkuleppe tingimusi. Vaidlust ei ole selles, et pööningu viimistlustööd ei ole käesoleva ajani tehtud (fotod I kd tl 92100). Vaidlus on selles, kas E. S tegi kostjate kinnisasjale kulutusi, mis ulatuses ja millal. Tulenevalt kostjate poolt esitatud aegumise vastuväitest saab kohus arvestada vaid nende kulutustega, mis tehti pärast 04.12.2004.a. Tunnistaja M L ütluste kohaselt (II kd, tl 112-114) hakkas E teist korrust välja ehitama eelkõige perele elamiseks, algas ehitus orienteeruvalt 2002-2003.a, katust hakati maha võtma kevade poole /.../ kui E suri, oli vooder otsaseina panemata, otsaseinad olid lõpetamata, voodrilauakiht oli seinast puudu /.../ raha pole Ei käest kunagi küsinud, aitasime üksteist vastastikku. Tunnistaja MJ ütluste kohaselt (II kd, tl 116-117) algas ehitamine 2003.a /.../ katus oli valmis 2004.a, so aasta pärast ehitamise alustamist läksid nad ülesse elama, see oli osAelt valmis, poisi (lapse) tuba ei olnud valmis. Tunnistaja RI ütluste kohaselt (II kd, tl 119-120) algas katuse lammutamine 2003.a, peale 2004.a kevadet koliti teisele korrusele /.../ ehitus valmis järk-järgult, üles koliti, kui kaks tuba oli välja ehitamata. Sama kinnitavad ka tunnistaja A L ütlused (tl 124). Ehituse alustamist 2003.a kinnitavad tunnistaja S.R ütlused (III d, tl 58). Nimetatud tunnistajate ütlustega on ümber lükatud tunnistaja E.L ütlused, et ehitus algas 2004.a kevadel või suvel. Millal milline etapp valmis sai, seda tunnistajate ütlustest ei järeldu, kuid üldise järeldusena võib välja tuua, et tööd algasid 2003.a kevadel ja 2004.a sügisel kolis pärandaja koos oma perega elamu teisele korrusele, samas oli tunnistajate ütluste kohaselt kas üks tuba või kaks tuba lõplikult välja ehitamata. Asjaolust, et pärandaja ja kostjad elasid samas elamus, tuleb järeldada, et pärandaja ja kostjad said iga kulutuse tegemisel teadlikuks ka alusetust rikastumisest. Seejuures ei ole oluline, kas kostjad kasutasid elamu teist korrust või mitte. Alusetu rikastumine toimus ajal, mil isiku tehtud

kulutuste tulemusel suurenes soodustatu vara (vt ka Riigikohtu lahend p 3-2-1-107-07). Fotodega (toimikus olevad CD-d) loeb kohus tõendatuks, et need on tehtud ajavahemikul 04.2003.a-10.2004.a ja fotodel kajastuvad järgmised tehtud tööd: aknad on ees, pannakse soojustust, katus peal, vintskapp, esiosa laudisega kaetud, vintskapi tuulekast tegemata, katuse räästa all tuulekastid puudu, must põrand on pandud, soojustus on pooleldi pandud, siseseina karkass on olemas, duššikabiin on olemas (paigaldamata), suur tuba peaaegu valmis, aknapõsed tegemata, lagi tehtud, tapeet seinas, must põrand, kamin ehitatud, kipsplaat seinas, elekter oli olemas, vannitoas duššikabiini alus olemas, kraanikauss olemas, plaaditud põrand ja seinad, duššikabiin pandud, maas laminaatparkett, liistud pistikud ja aknalauad panemata, köögis seinad värvitud, uksed ees, aknalauad on tegemata, must põrand, kamin, seinad viimistlemata, trepiaste viimistlemata, lävepakk lastetuppa panemata, kamina ümbrus tegemata, uksepiit ja liistud panemata, lävepakk panemata. Tulenevalt asjaolust, et fotod on tehtud enne 04.12.2004.a, on nendel nähtuvate tööde eest kantud kulutused aegunud (TsÜS § 151 lg 1 I lause). Konto väljavõte (II kd, tl 138-218) tõendab kulutuste kandmist ajavahemikul 04.10.2002.a07.06.2007.a. Kulutused enne 04.12.2007.a on aegunud. Samuti on võimatu kontoväljavõtte järgi öelda, kas nendel märgitud pärast 04.12.2007.a märgitud kulutused on kulunud kostjate elamu juurdeehituseks ja milleks konkreetselt. Esvika Elekter AS pakkumistega (I kd tl 15-20) loeb kohus tõendatuks, et nimetatud äriühing on teinud pärandaja elukaaslasele K J 26.11.2007.a pakkumised xxx Tallinnas elektritööde teostamiseks. W S AS hinnakalkulatsiooniga (I kd tl 21) loeb kohus tõendatuks, et nimetatud äriühing tegi pärandaja elukaaslasele pakkumise xxx , Tallinnas kanAatsioonitööde teostamiseks summa 39’423,80 krooni. Tunnistaja R.I ütluste kohaselt tehti kanAatsioonitööd vanaisaga koos, elektritöid tegi E koos poolvennaga. M L ütluste kohaselt pandi majja elektrisüsteem, mida tunnistaja isklikult vedada aitas ja kanAatsioon firma poolt. Fotod koosmõjus tunnistajate ütlustega võimaldavad teha järelduse, et elektri- ja kanAatsioonitööd olid tehtud enne elamusse kolimist 2004.a sügisel. Seega on nimetatud kulutused aegunud. MJ ütluste kohaselt pandi majja 2005.a õhksoojuspump, tunnistaja R.I arvates 2006.a. Usaldusvärsemaks peab kohus MJ ütlusi, kes seostas õhksoojuspumba panekut oma tulekuge sõjaväest. Nimetatut kinnitab ka pakkumine (II kd, tl 219), mille kohaselt 21.10.2005.a on E.S tehtud pakkumine õhksoojuspumba koos paigaldusega müügiks summas 23’010.- krooni. Tõendeid õhksoojuspumba ostmiseks koos paigaldamisega kantud kulutuste kohta asjas esitatud ei ole. Asjatundja arvamusest pole võimalik järeldada, kas ja millises osas on kostjad rikastunud õhksoojuspumba ostmise ja paigaldamise läbi. Kohus nõustub kostjate seisukohaga, et asjatundja arvamusega, mida kohus hindab kui dokumentaalset tõendit, ei saa tõendada kulutuste kandmist hageja poolt toodud suuruses, kuna hoone teise korruse ehitusmaksumust koos käibemaksuga on ekspert hinnanud hindamise aja ehitushindades, so 2007.a, mitte selle valmimise aega kajastavalt ajavahemikul 2002 kuni pärandaja surmani. Samuti ei ole ühestki tõendist, kaasa arvatud laenulepingutest (II kd, tl 2030), pangateatisest (I kd, tl 14) ja tunnistajate ütlustest võimalik teha järeldusi, millised konkreetsed tööd kui suures ulatuses ulatuses ja milliste kulutustega tehti pärast 04.12.2004.a. Lisaks on asja tundev isik arvesse võtnud tööjõu hinna, tunnistajate R.I , M.J ja M.L ütluste kohaselt abistasid pärandajat ehitamisel sõbrad ja raha selle eest ei nõutud. Nimetatust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, millises ulatuses tegi ta kostjate elamule kulutusi pärast 04.12.2004.a. Kuivõrd nimetatu ei ole asjas tõendatud, ei pea kohus vajalikuks anda hinnangut ülejäänud alusetust rikastumisest tuleneva nõude eelduste olemasolule. Kohus ei analüüsi seega, kas kostjad rikastusid kulutuste tegemise tõttu, kas tehtud kulutused on kostjatele kasulikud, millised on olnud kostjate kavatsused eseme suhtes, kas kulutuste tegemise kavatsusest teatati neile õigeaegselt, kas kostjad vaidlesid eelnevalt kulutuste

tegemisele vastu ja kas kulutuste tegemine oli keelatud tulenevalt ehitusloa puudumisest. Nimetatud põhjusel ei uuri kohus projekteerimistingimuste taotlust (I kd tl 90-91), tunnistaja HV ütlusi (II kd, tl 122), Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kirja (I kd tl 58), hüpoteegi seadmise lepingut (II kd, tl 13-19). Kuna kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud oma nõuet kostjate vastu, ei analüüsi kohus ka kostja tasaarvestuse avaldust ja sellega seonduvaid tõendeid: maksekorraldused (I kd tl 200-208), konto väljavõtet (III kd, tl 6), nõude loovutamise teade (III kd, tl 7), maksekorraldused (III kd, tl 35-43). Kohus ei uuri järgmisi käesolevas vaidluses asjakohatuid tõendeid: K J konto väljavõtted (tl 220-231), kuna nimetatud isik ei ole käesolevas asjas nõuet esitanud ega toonud esile ka asjaolusid, miks võiks viidata sellele, et E.S nõudes kajastuks ka tema nõue kostjate vastu. Kohus ei uuri ka tõendeid seoses elektrikulud kandmisega (III kd, tl 20-28), kuna vastav nõue ei ole käesoleva vaidluse objektiks. TsMS § 386 lg 4 alusel tühistab kohus 03.09.2007.a kohtumäärusega seatud hagi tagamise abinõu käesolevas tsiviilasjas, kuna hagi jääb rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega jääb hagi rahuldamata, seega on otsus tehtud hageja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb kostjate menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjatel on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahAt kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.