2-06-25845
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunikuabi
Liivi Suursoo
Määruse tegemise aeg ja koht
30.01.2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-25845
Tsiviilasi, avaldaja nõue
BOÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OÜB (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja: BOÜ(registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja esindaja: S Tšerepanov XX)
Menetlustoiming
menetluskulude kindlaksmääramine
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohtumääruse asjaolud, põhjendused ja selgitused Käesolevas tsiviilasjas 06.02.2007 tehtud kohtuotsusega rahuldas Harju Maakohus OÜB hagi BOÜ vastu ja jättis kohtukulud BOÜ kanda. 07.03.2007 esitas BOÜ apellatsioonkaebuse, milles palus kohtuotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud vastustaja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 11.06.2007 otsusega Harju Maakohtu 06.02.2007 otsuse, tegi asjas uue otsuse ja jättis menetluskulud OÜB kanda. Nimetatud kohtuotsus on jõustunud 13.07.2009.
2-06-25845 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lõige 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 02.08.2007 esitas BOÜ esindaja avalduse, millega palub menetluskulude kindlaksmääramist. Avalduses on kostja menetluskuludena näidatud riigilõiv summas 550 krooni ja õigusabikulud summas 6 490 krooni. Avalduses palutakse hüvitamisele kuuluvad menetluskulud tasuda OÜ SI arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXHansapangas. TsMS § 176 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle tähtaja vastuväidete esitamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on hagejale edastatud 30.05.2008. 25.06.2008 esitas hageja avaldusele vastuväite, milles palub jätta kostja avaldus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata. Hageja ei ole nõus kostja seisukohaga menetluskulude suuruse kindlaksmääramise suhtes järgmistel alustel: - avaldusele lisatud pr D K hanza.neti koopiat ei saa pidada kostja kulusid tõendavaks dokumendiks, sest D K ei olnud käesolevas protsessis osaline ega mingil moel protsessi osaliste hulka kuuluv pool; - avaldusele lisatud arve 01.08.2007 ei kinnita kostja kulusid, sest ei tõenda seda asjaolu, et antud arve oli kostja poolt tasutud ja et kostja tõepoolest kandis kulusid nimetatud suuruses; - avaldusele lisatud spetsifikatsioon ei kuulu esitatud nõude aluseks oleva arve juurde, sest spetsifikatsioon kuulub arve nr 06121401 juurde, samal ajal kui arvel endal on number . Veel on hageja seisukohal, et kostja poolt esitatud menetluskulud ületavad isegi hagi summat ennast ja kostja ei põhjendanud ega esitatud ühtegi dokumenti, millest oleks johtunud, et kostja on mingeid arveid maksnud. Eeltoodu alusel palub hageja jätta kostja avaldus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata. 01.09.2008 edastas kohus hageja seisukoha kostjale. 18.09.2008 esitas kostja oma seisukoha hageja 25.06.2008 vastusele. Kostja täpsustab, et riigilõivu tasunud isik D K on OÜ B lepinguline esindaja, mille kohta on volikiri toimikus. Tsiviilkohtumenetlus ei sätesta, et riigilõivu on kohustatud tasuma isiklikult kostja või hageja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ulatuses. Tasutud riigilõiv on põhjendatud kulu ning selles osas tuleb kostja avaldus rahuldada. Kostja on esindanud kulude tõendamiseks täiendavalt orderi OÜ B poolt kohtukulude tasumise kohta. Kostja on seisukohal, et vastavalt lepingulisele esindajale antud volikirjale on seaduslikul esindajal õigus väljamõistetud raha vastuvõtmiseks. Spetsifikatsioonil erinevate numbrite kohta selgitab kostja , et tegelikult ei ole ta neid kohustatud üldse esitama. Arves on märgitud, et kostja kohustub tasuma õigusteenuse eest 6 490 krooni. Arves on märgitud, et õigusabiteenused on seoses vaidlusega OÜ-ga B. Samuti on spetsifikatsioonis märgitud, et spetsifikatsioon puudutab vaidlust käesolevas tsiviilasjas. Hageja esitas põhjendamatu hagi. Kostja pidi oma õigusi kaitsma maa- ja ringkonnakohtus. Spetsifikatsioonis on märgitud esindaja poolt sooritatud toimingud ning kostja leiab, et kulutused on põhjendatud ja ulatus on vajalik. TsMS § 174 lg 8 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse teha ka kohtunikuabi. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
2-06-25845 Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 1 kohaselt riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. TsMS § 139 lg 2 p 3 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda apellatsioonkaebuselt. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 550 krooni. Ka nähtub tsiviilasja toimikust, et D K on olnud üks apellandi (kostja) esindajatest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välistaks ka see, kui tema eest kandis need muu isik. Kohtunikuabi asub seisukohale, et hagejalt kuulub kostjale väljamõistmisele riigilõiv summas 550 krooni. TsMS § 144 lg 1 kohaselt kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja on lepingulise esindaja kuludeks märkinud 6 490 krooni. Kostja on täiendavalt kohtule esitanud arve alusel OÜ SIorder kviitungi nr 11, 07.08.2007 6 490 krooni tasumise kohta. Eeltoodu alusel on kohtunikuabi seisukohal, et kostja on antud tsiviilasjas kandnud õigusabikulusid summas 6 490 krooni. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Vabariigi Valitsus on kehtestanud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 “Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” kohaselt võib tsiviilasjas hinnaga kuni 10 000 krooni teistelt menetlusosalistelt nõuda sisse lepingulise esindaja ja nõustaja kulusid maksimaalselt 5 000 krooni. Kostja poolt nõutavad õigusabikulud summas 6 490 krooni ületavad määrusega kehtestatud piirmäära. Kohtunikuabi asub seisukohale, et hagejalt kuuluvad kostjale väljamõistmisele õigusabikulud summas 5 000 krooni. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni.
Liivi Suursoo kohtunikuabi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.