Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Ande Tänav, Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. juuni 2007.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-25845
Tsiviilasi
OÜ Brabus Veod hagi Bental Trade OÜ vastu 7000 krooni ja viiviste saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06. veebruari 2007.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Bental Trade OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
24. mai 2007.a
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Apellant (kostja) Bental Trade OÜ (reg k 10916024; Ehitajate tee 74-144, 12915 Tallinn), seaduslik esindaja Pavel Strelin, lepingulised esindajad Stanislav Tšerepanov ja Diana Kuznetsova Vastustaja (hageja) OÜ Brabus Veod (reg k 10839778; Rae tee 10 Rae küla Rae vald, 75301 Harjumaa), lepinguline esindaja Rita Oleks
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 06. veebruari 2007.a otsus.
2.Teha asjas uus otsus, millega jätta rahuldamata OÜ Brabus Veod hagi Bental Trade OÜ vastu 7000 krooni ja viiviste saamiseks.
Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates.
Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 7000 krooni ja viivised arvestusega 1,8699
krooni päevas kuni kohustuse täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 20.04.2006.a hagejale tellimuse, milles palus veoteenust marssruudil Muuga Sadam – Sankt Peterburg, pealelaadimisega Muugalt 20.04.2006.a. Tellimuse kohaselt kohustus kostja tasuma veotasu 3 päeva jooksul veose kohaletoimetamisest.
2.Hageja täitis kostja tellimuse 20.04.2006.a -24.04.2006.a. Tellimus täideti 24.04.2006.a veose üleandmisega. Hageja vormistas 24.04.2006.a veolepingu nr BV-67; leping on kostja poolt allkirjastamata. Veotasu ja tähtaja osas oli eelnev suuline kokkulepe telefoni teel. Hageja esitas 24.04.2006.a kostjale arve veoraha tasumiseks summas 17 000 krooni. Kostja tasus 25.04.2006.a arve osaliselt summas 10 000 krooni. Maksekorraldusest nähtub, et makse on tehtud veolepingu nr BV-67 alusel. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja sõlmis hagejaga veolepingu telefoni teel. Muu hulgas lepiti kokku veoraha suuruses 10 000 krooni. Kostja täitis lepingu nõuetekohaselt. Kokkuleppe kohaselt pidi hageja vedama veose Muuga Sadamast Sankt-Peterburgi 21.04.2006.a hommikuks. Hageja süül jõudis veos saajani 24.04.2006.a. Kauba saaja Megaservis OÜ esitas kostjale veose hilinemisega seoses pretensiooni ning nõude kahju hüvitamiseks 650 USA dollarit. Kostja esitas hagejale kahju hüvitamise ettepaneku, hageja kahju ei hüvitanud. Maakohtu otsuse põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis Bental Trade OÜ-lt Osaühingu Brabus Veod kasuks välja 7000 krooni tasumata veotasuna ja 357,15 krooni viivitusintressidena. Kohus jättis kohtukulud Bental Trade OÜ kanda.
5.Poolte vahel on tekkinud veolepingust tulenev kohustus (võlasuhe). Vaidlus on selles, millistel tingimustel veoleping sõlmiti ja kas leping täideti nõuetekohaselt. Kirjalikus vormis veolepingut ei sõlmitud.
6.CMR artikli 4 ja VÕS § 775 järgi tõendab veolepingu sõlmimist saatekirja koostamine. Veose saatekiri (t lk 17) on koostatud 20.04.2006.a, millisest ajast tuleb lugeda veoleping sõlmituks. Vaidlust ei ole, et hageja toimetas veose sihtkohta ja andis saajale üle. Saaja võttis kauba pretensioonideta vastu.
7.Pooled ei märkinud saatekirjal veotasu suurust; veotasu kokkuleppe puudumine saatekirjas ei mõjuta veolepingu olemasolu ega kehtivust (CMR art 4). Kohus nõustus kostjaga, et 24.04.2006.a hageja koostatud dokument - veoleping nr BV67 - ei kajasta veolepingu sõlmimise aega. Kohus hindas hageja koostatud dokumenti kinnituskirjana. VÕS § 32 järgi muutuvad kinnituskirjas näidatud tingimused lepingu tingimusteks juhul, kui majandus- ja kutsetegevuses on leping sõlmitud kirjalikku vormi järgimata ning üks lepingu pooltest saadab teisele lepingupoolele mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist lepingu sisu kinnitamiseks kirjaliku dokumendi (kinnituskirja), milles sisalduvad tingimused ei erine oluliselt varem kokkulepitust või täiendavad neid ebaoluliselt. Kinnituskirjas märgitu ei muutu lepingu tingimusteks juhul, kui teine lepingupool pärast kinnituskirja saamist viivitamata ei teata, et ta ei ole nendega nõus.
8.Hageja väitis, et saatis kinnituskirjana hinnatava lepingu ja arve kostjale faksi teel 24.04.2006.a. Kostja tasus 24.04.2006.a arve osaliselt 25.04.2006.a, viidates maksekorraldusel lepingu numbrile. Kohus ei hinnanud tõepäraseks kostja väidet, et ta ei ole hagejalt nimetatud dokumente saanud.
9.Pooled kinnitasid, et leppisid veotasus kokku enne tellimuse esitamist. Kostja esitas hagejale
2(6)
kirjaliku tellimuse, milles andis tasulubaduse, konkretiseerimata kokkulepitud maksesummat. Kostja ei tõendanud, et ta ei nõustunud viivitamatult hageja arves ja kinnituskirjas märgitud veoraha suurusega. Seega muutus hageja kinnituskirjas näidatud tingimus, veotasu summas 17 000 krooni, VÕS § 32 alusel veolepingu tingimuseks. Kostja ei tõendanud, et hageja kinnituskirjas näidatud tingimus erineks oluliselt kokkulepitust ning et on seda viivitamatult vaidlustanud.
10.VÕS § 787 järgi tuleb veotasu maksta veose üleandmisel saajale. Vaidlust ei ole, et veos on saajale üle antud 24.04.2006.a, millisest ajast muutus vedaja tasunõue sissenõutavaks. Kostja sai tasunõude kätte, kuid täitis veotasu maksmise kohustuse osaliselt. Kostja väited veose üleandmisega hilinemisest ja sellega väidetavalt kahju põhjustamisest, ei mõjuta kostja maksekohustust.
11.Kostja ei tuginenud ühelegi võlausaldaja õiguskaitsevahendile ning ta ei esitanud hageja vastu mittekohasest täitmisest tulenevaid nõudeid. Kostja kinnitas kohtus, et on kokkulepitud veotasu täies ulatuses tasunud. Seega tuleb tuvastada üksnes veotasu suurus ja kostja maksekohustuse täitmise kohasus. Muud asjaolud hageja nõude põhjendatust ei mõjuta.
12.Hageja veotasu nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pooled sõlmisid 20.04.2006.a veolepingu, mille tingimusi kajastas hageja 24.04.2006.a kinnituskirjas. Kostja ei ole kinnituskirjas sisalduvat viivitamatult vaidlustanud. Kohtumenetluses kinnituskirja sisu vaidlustamine ei ole hinnatav selle sisu viivitamatu ümberlükkamisena. Kostja tellimuses sisaldub veoraha tasumise lubadus 3 päeva jooksul arvates veose üleandmisest, mis ei erine oluliselt kinnituskirjas märgitust. Seega tuleb maksetähtaeg lugeda kokkulepituks kinnituskirjas sisalduval tingimusel.
13.Hageja nõuab kostjalt viivitusintressi tasumist tuginedes seadusjärgse viivise määrale. Pooltel puudub kokkulepe viivitusintressi määras; sellekohase kokkuleppe puudumise korral vastutab rahalise kohustuse täitmisega viivitanud pool seadusliku viivitusintressi määras (VÕS § 113).
14.VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja maksekohustus tekkis 25.04.2006.a. Seega langes kostja viivitusse alates 26.04.2006.a. Hageja arvestas viivitusintressi kuni 02.11.2006.a (s.o 191 päeva, arvestusega 1,8699 krooni päevas). Kostja hageja arvestusele vastuväiteid ei esitanud. Apellatsioonkaebuse põhjendused
15.Bental Trade OÜ palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kohus hindas vääralt tõendeid, mille tõttu jõudis ebaõigele järeldusele. Otsus ei ole põhjendatud osas, milles kohus arvestas hageja paljasõnalisi väiteid ja jättis arvestamata kostja selgitused.
16.20.04.2006.a tellimuskirjas jäi hind märkimata, kuna hind oleneb mitmest asjaolust. Hinna kohta sai kostja teada 20.04.2006.a suulises vestluses hageja töötaja L. K. Veotasuks lepiti kokku 10 000 krooni, mille kostja tasus hagejale 25.04.2006.a vastavalt transporditellimusele. Kostja on oma kohustused täitnud.
17.Pärast tasumist sai kostja posti teel hagejalt arve ja veolepingu. Kostjale üllatusena esitas hageja arve summas 17 000 krooni. Hageja esitatud veoleping on koostatud 24.04.2006.a ja see ei saa olla tõendiks. Lepingul puudub kostja allkiri. Veoteenuse tava ja praktika kohaselt edastab vedaja tellijale faksi teel vedaja poolt allkirjastatud veolepingu. Tellija kirjutab veolepingule alla ning saadab allkirjastatud veolepingu faksi teel vedajale. Seega peaks hageja käes olema kostja allkirjaga veolepingu koopia. Veoleping on koostatud 24.04.2006.a pärast veoteenuse osutamist.
3(6)
Kostja tellis hagejalt veoteenuse tingimusega, et laadimine toimub 20.04.2006.a ja eeldas, et vedaja ületab Venemaa piiri enne kella 24:00 21.04.2006.a. Veoteenuse osutamise leping sõlmitakse enne veoteenuse osutamist, kuid mitte pärast kauba sihtpunkti jõudmist, hageja koostatud veoleping on vastuolus veoteenuse osutamise tava ja praktikaga. Esitatud veoleping nr BV-67 ei vasta poolte vahel tegelikult tekkinud lepingulistele suhetele.
18.Kostjal ei ole tõendeid veotasu kokkuleppe sõlmimise kohta, kuna kokkulepe sõlmiti suuliselt. Seda kinnitas ka hageja esindaja kohtuistungil.
19.VÕS §-ga 32 järgi ei saa veolepingut arvestada kinnituskirjana, kuna dokument erineb oluliselt varem kokkulepitust. Tellimuse kohaselt toimus pealelaadimine 20.04.2006.a, veolepingu järgi 19.04.2006.a; tellimuse järgi on veose kaal 10,8 tonni, veolepingu järgi 5 tonni; veolepingus on märgitud veoki numbriks 127AOV/313BM, saatelehes 127AOV/447DG, mis on hiljem parandatud numbriks 127AOV/313BM. Vastavalt kokkulepitule pidi tasumine toimuma 3 päeva jooksul kauba mahalaadimisest, veolepingus on maksetähtajaks 1 päev arve ja CMR-i esitamisest. Veoleping ei vasta tegelikult kokkulepitule ja toimunule ning see koostati pärast veoteenuse osutamist.
20.Kohus leidis põhjendamatult, et veoleping saadeti kostjale faksi teel. Kostja selgitas, et sai veolepingu ja arve pärast veotasu maksmist posti teel ja ühtegi dokumenti ta faksi teel ei saanud. Hageja pidi tõendama oma väidet dokumentide faksi teel edastamise kohta.
21.Kuna veoleping ei ole kinnituskiri, ei pidanud kostja veolepingut vaidlustama. Väär on kohtu järeldus, et kostja ei esitanud hagejale pretensiooni veotasu summas 17 000 krooni kohta. Kostja esitas hagejale pretensiooni, mille hageja sai 25.05.2006.a. Seega on tõendatud, et kostja vaidlustas esitatud arve ja veolepingu. Vastus apellatsioonkaebusele
22.OÜ Brabus Veod ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
23.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu tühistada. Asjas on võimalik teha uus otsus asja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmata, jättes OÜ Brabus Veod hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
24.Vastavalt maakohtu otsuses märgitule ei vaidle pooled selle üle, et nende vahel tekkis lepinguline võlasuhe veolepingu näol, kuid vaidlus on suulises vormis sõlmitud veolepingu tingimustes, eeskätt kokkulepitud veotasu suuruses. Hageja väitel lepiti kokku 17 000 krooni suuruses veotasus, kostja väitel aga 10 000 krooni suuruses veotasus. Maakohus luges hageja väited veotasu suuruse kohta tõendatuks hageja koostatud arve nr 6098 (t lk 16) ja veolepinguna nr BV-67 pealkirjastatud dokumendi (t lk 35) alusel, mida kohus hindas kinnituskirjana. Mõlemad nimetatud dokumendid kannavad kuupäeva 24.04.2006.a. Kohus ei pidanud tõepäraseks kostja väidet nimetatud dokumentide faksi teel mittesaamise kohta, kuna 25.04.2006.a maksekorralduses (t lk 36) viitas kostja veolepingule nr BV-67.
25.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asjas ebaõigesti hinnanud tõendeid ning jaotanud ebaõigesti tõendamiskoormuse poolte vahel. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega tulnuks hagejal tõendada, et pooled leppisid kokku 17 000 krooni suuruses veotasus ning mitte 10 000 krooni suuruses tasus, nagu väitis kostja. Hageja on esitanud kokkuleppe tõendamiseks
4(6)
üksnes hageja enese poolt koostatud dokumendid (eelpoolnimetatud arve ja veolepinguna nr BV67 pealkirjastatud dokument). Kolleegiumi arvates ei tõenda nimetatud ühepoolselt koostatud dokumendid kokkuleppe sõlmimist 17 000 krooni suuruse veotasu osas.
26.Kostja vaidlustas ka hagejalt arve ja nn veolepingu saamise enne tema poolt hagejale pangaülekandega 10 000 krooni tasumist 25. aprillil 2006.a märkides, et sai nimetatud dokumendid peale makse tegemist posti teel. Maakohus ei andnud hinnangut kostja väitele, et tasu maksmises lepiti kokku ning muuhulgas tehti ka selleks vajalikud rekvisiidid, nagu maksekorralduses märgitud lepingu number, kostjale teatavaks suuliselt telefoni teel. Ringkonnakohtu arvates ei ole hageja tõendanud, et arve ja veolepinguna pealkirjastatud dokument edastati kostjale faksi teel. Faksi saatmist on selle saatjal üldjuhul võimalik tõendada muuhulgas nii faksi saatmisraporti kui ka telefoniväljavõtte abil, kuid hageja ei ole vastavaid tõendeid esitanud.
27.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu käsitlusega veolepinguna nr BV-67 pealkirjastatud dokumendist kui kinnituskirjast VÕS § 32 tähenduses. Vaidlusaluse dokumendi sisu hindamisel tuleb juhinduda TsÜS §-st 75 tahteavalduse tõlgendamise kohta. Nimetatud sätte kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. TsÜS § 75 lg 3 kohaselt rakendatakse eeltoodud tõlgendamisreegleid ka isiku muu õigusliku tähendusega teo tõlgendamisel. Kolleegiumi arvates ei ole hageja käesolevas asjas tuginenud asjaoludele, millest järelduks, et hageja tahe oli dokumenti edastades suunatud poolte vahel suuliselt sõlmitud kokkuleppe ülekinnitamisele ning et kostja oli või pidi dokumenti kätte saades hageja niisugusest tahtest teadlik olema.
28.Kostja viitas veoteenuste osutamise praktikale, mille kohaselt veolepingu sõlmimiseks edastab üks pooltest enda poolt allkirjastatud veolepingu faksi teel teisele poolele ning viimane omalt poolt tagastab selle allkirjastatuna faksi teel esimesena mainitud poolele. Sarnasele praktikale viitab ka hageja poolt kohtule esitatud dokument nr BV-67, mis sisaldab palvet tagastada dokument allkirjaga kinnitatult faksi teel ning dokumendil on ette nähtud koht tellija allkirja jaoks. Eeltoodu ei anna alust järelduseks, nagu tuleks dokumenti nr BV-67 pidada kinnituskirjaks, kuna kinnituskiri ei vaja kehtivuseks teise poole aktsepti. VÕS § 32 kohaselt loetakse kinnituskirjaks ainult juba sõlmitud lepingus kokkulepitud tingimuste kirjalikku kinnitust.
29.Kolleegiumi arvates ei ole asjakohased ka hageja väited, nagu oleks veotasu suurus jäetud lahtise lepingutingimusena hageja määrata. VÕS § 26 lg 1 kohaselt võivad lepingupooled jätta lepingut sõlmides mõnedes tingimustes kokku leppimata kavatsusega jõuda neis kokkuleppele tulevikus või jätta need tingimused ühe lepingupoole või kolmanda isiku määrata. Õigus määrata poolte kokkuleppel lahtiseks jäetud lepingutingimus peab seega tulenema pooltevahelisest kokkuleppest. Käesolevas vaidluses tulnuks seega hagejal tõendada, et pooled otsustasid jätta veotasu suuruse kindlaks määramata ning anda vedajale õiguse määrata hind omal äranägemisel. Niisuguse kokkuleppe olemasolu hageja tõendanud ei ole ning seda ei nähtu muuhulgas ka kostja poolt hagejale esitatud veotellimusest. Kostja väidete kohaselt saavutati veoteenuse maksumuses poolte vahel suuline kokkulepe, millele vastavalt on kostja ka käitunud.
30.Hageja ei ole tõendanud, et tema poolt veotasu 17 000 krooni näol oli vaidlusalusel ajal tegemist tavalise tasuga osutatud teenuse eest. Hageja esitas veotasu kujunemise kohta üksnes omapoolse arvestuse, mis ei tõenda aga summa põhjendatust ega üldist praktikat veonduses. Ka kostja väitis, et tavaline tasu niisuguse teenuse eest oli just 10 000 krooni. Kumbki pool ei ole aga üldise praktika kohta tõendeid esitanud.
5(6)
31.Eeltoodust lähtudes tuleb hagi jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud oma õigust saada pooltevahelise võlasuhte alusel kostjalt täiendavalt 7000 krooni lisaks kostja poolt juba tasutud 10 000 kroonile. Kuna rahuldamata jääb põhinõue, puudub alus ka viiviste nõude rahuldamiseks.
32.Pooled taotlesid menetluskulude vastaspoole kanda jätmist. Alates 01. jaanuarist 2006.a kehtiva TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, nähes ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest vastavalt TsMS §-le 174. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb ringkonnakohtu otsusega rahuldamata, tuleb menetluskulud, sh asjas tasutud riigilõiv ja kohtuvälised kulud (menetlusosaliste esindajate kulud), jätta hageja OÜ Brabus Veod kanda.
A. Tänav
M. Seppik
K. Kullerkupp
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.