Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

kahekümnendaks kuupäevaks. Majas, kus kostja elab, on asutatud korteriühistu. Kostjale esitatakse igakuiselt arveid ühistu kulude tasumiseks. Kostja ei ole viidatud arveid korrapäraselt tasunud. Perioodil 22.02.2005 kuni 01.10.2007 on kostjal tasumata eluruumi nr 16 eest arved summas 16 881,46 krooni, eluruumi nr 19 eest summas 12 372,76 krooni, eluruumi nr 21 eest summas 12 394,59 krooni (vt oktoobri arved). Kokku on kostjal tasumata arved summas 41 648,81 krooni. Kostja on rikkunud üürilepingust tulenevaid kohustusi jättes tasumata maksed KÜ . Hageja palub T P välja mõista OÜ C kasuks põhivõlgnevus summas 41 648,81 krooni. Kostja vastus Kohtule 19.05.2008. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Hageja ei ole esitanud ühtki faktilist asjaolu, mille alusel kostja väidetav võlgnevus tekkis. Esitatud on vaid 2007 a oktoobri kuu arved, millel ühel real kirje väidetavast võlgnevusest. Kostja on tasunud arved eluruumide üüri ja kõrvalkulude eest. Võlgnevust ei ole tekkinud. Kohtuistung Kohtuistungil 12.01.2009. a jääb hageja esitatud haginõude juurde. Kostja jääb kostja vastuväidete juurde. Hageja nimele esitatud arved ei puuduta kostjat, keegi ei saa väita, et kostjal oleks tekkinud kellegi ees võlgnevus. Leping p 4.1 ja 4.2, üürnik ei ole teatist saanud. Kostja maksis heas usus. Arveid on saadud ebaregulaarselt. Hageja näol on tegemist juriidilise isikuga, üürileandja peaks üürnikule esitama vastavad arved. Hageja esindaja seletuse kohaselt kostja on valikuliselt tasunud arveid. Kostjale on selge, kui palju ta on kohustatud tasuma. Lepingu p 4.1 üürnikul on tekkinud kohustus tasuda arved. Kostja teadis kuhu ta peab need tasuma. Korteriühistu arvestab ka viivist, mis on suurendanud hageja enda kohustust korteriühistu ees. Kostja esindaja väitel ei ole üürnik vaidlusaluseid üüriarved üldse saanud. Kõik arved esitati korteriühistu poolt hagejale. Need arved, mida kostja on maksnud, need on ta kätte saanud. Hageja esindaja seletuse kohaselt arved pannakse postkasti. Kostjal oleks mõistlik eeldada, et tarbitud teenuse eest tuleb tasuda. Arved on esitaud korteriühistu poolt. Kostja on reaalselt need teenused kätte saanud ning hagejal on õigus nõuda kostjalt kas alusetu rikastumise või lepingu alusel nende eest maksmist. Kui kostja on tasunud valikuliselt, siis kostja oleks pidanud maksma ka vaidlusaluse perioodi eest (veebruar 2005 - oktoober 2006). Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et hagejale kuuluvad omandiõiguse alusel korterid asukohaga Xxx Tallinnas. Kostja kasutab hagejale kuuluvaid eluruume 20.11.1997. a sõlmitud eluruumi üürilepingu (tl 29-32) alusel. Elamus on moodustatud korteriühistu. Hageja väitel ei ole kostja tasunud tema poolt tarbitud kommunaalteenuste eest ajavahemikus 22.02.2005. a kuni 20.10.2006. a. Kostja ei eita tasumata jätmist. Kostja leiab, et tal ei ole maksmise kohustust tekkinud, kuna hageja ei ole kostjale kommunalteenuste eest arveid esitanud. Kostja hinnangul ei puuduta korteriühistu poolt hagejale väljastatud arved kostjat, mistõttu puudub hagejal õigus nõuda kostjalt kommunaalteenuste eest tasumist.

Kohus kostjaga ei nõustu. Kuni 30.06.2002. kehtinud elamuseaduse § 37 lg 3 järgi lisaks üürile eluruumi kasutamise eest peab üürnik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ning soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest, tarbitud elektrienergia ja majapidamisgaasi eest, katma üürileandja maamaksukulud ulatuses, mis vastab üürniku maakasutusele, ja tasuma hoonekindlustusest üürilepingu esemeks olevatele ruumidele vastava osa. Üürileandja peab üürniku nõudmisel tagama nimetatud kulusid tõendavate arvetega tutvumise. VÕSRakS § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. VÕS § 292 lg 1 järgi lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Lepingu punkt 4.2 kohaselt (tl 30) üürnik on kohustatud tasuma maksed eluruumi kasutamise ja muude talle osutatavate teenuste eest hiljemalt maksustatava kuu kahekümnendaks päevaks. Eeltoodust tulenevalt on kostjal kohustus tasuda tarbitud teenuste eest. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et alates 23.10.2006. a on kostja tasunud korteriühistule Vilde tee 96 igakuiselt arveid kuumakse ulatuses (tl 45-95). Kostja väitel pole ta ajavahemikul 22.02.2005. a kuni 20.10.2006. a hagejalt arveid saanud (tl 156-157). Hageja selgituse kohaselt paneb korteriühistu arved elamus postkastidesse (tl 158). Kohtu hinnangul on praktikas tavapärane ja ka mõistlik, et korteriühistu paneb arved elamus asuvatesse postkastidesse ilma tasulist postiteenust kasutamata. Vastavalt VÕS §-le 7 lg 1 loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Kohtu hinnangul oleks ebamõistlik nõuda arvete üleandmist isiklikult allkirja vastu või tähitud postiga. Kohus on seisukohal, et kostjal oli võimalik perioodil 22.02.2005. a kuni 20.10.2006. a korteriühistu poolt esitatud arvetelt näha enda poolt tarbitud kommunaalteenuste kogust. Asjaolu, et arved olid väljastatud korteriomaniku nimele, ei saanud tekitada kostjas arvamust, et korterite 16/19/21 kommunaalteenuseid on tarbinud hageja. Kostja selgituse kohaselt oleks ta kommunaalteenuste eest tasunud kui hageja oleks arve esitanud kostja nimele. Kohtu hinnangul hagejal sellist kohustust ei ole. VÕS § 292 lg 2 kohaselt üürileandja peab üürniku nõudmisel võimaldama tal tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega. Kostja igakuine kommunaalteenuste kasutamine kajastub korteriühistu poolt väljastatud arvetel. Juhul kui kostja ei nõustunud arvetel kajastatuga, oli tal seadusest tulenev õigus pöörduda hageja poole kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega tutvumiseks. Käesolevas kohtumenetluses ei ole tõendamist leidnud, et kostja oleks hageja poole selgituse saamiseks pöördunud. Kohus peab asjasse mittepuutuvaks kostja esindaja viidet lepingu p-le 4.2. (tl 157), mille järgi kui üürile andja ei ole teatanud korteriüüri suurust hiljemalt maksustatava kuu kümnendaks kuupäevaks, on üürnik kohustatud tasuma korteriüüri 10 päeva jooksul, arvates teate saamisest korteriüüri suuruse kohta. Hageja ei nõua kostjalt käesolevas menetluses üüri tasumist, mistõttu ei oma tähtsust, kas hageja kostjale üüri suuruse kohta teate esitas või mitte. Kohus nõustub kostjaga selles, et üürnikul ei ole kohustust tasuda remondifondi ning maamaksu. Asja korrashoiukohustus lasub korteriomandi omanikul. VÕS § 293 järgi üürileandja kannab asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Üürilepingus ei ole pooled kokku leppinud, et asjaga seotud maksud kohustub tasuma üürnik. Seega lasub nende tasumise kohustus omanikul. Eeltoodu alusel tuleb hageja nõue summas 1 470.29 krooni jätta rahuldamata, ülejäänud nõude osas on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada summas 40 178.52 krooni.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulu täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.