Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

1(4)

2-08-88035 OB esitas 19.12.2008 maakohtule kaebuse kohtutäitur K Põlts’i 08.12.2008 otsusele täiteasjas nr 025/2008/7669. Kohtutäituri andmetel sai võlgnik kohtutäituri otsuse kätte 18.12.2008. Seega on kaebus esitatud tähtaegselt. Kaebuse kohaselt otsustas kohtutäitur 08.12.2008 otsusega jätta kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata ja täitemenetlus peatamata. Avaldaja leiab, et kaebuse tähtaja ennistamise alused on olemas. Täitmisteade toimetati avaldajale kätte 26.10.2008 ning kaebuse esitamise tähtaeg lõppes seega 05.11.2008. Perioodil 03.11.2008 kuni 07.11.2008 oli avaldaja haige, mille koahselt esitas ta ka arstitõendi. Kaebus esitati 24.11.2008. Avaldaja on esitanud Harju Maakohtule hagi sissenõudja vastu krediidilepingu ülesütlemise vaidlustamiseks. Avaldajal on tekkinud kahtlused krediidilepingu, selle üldtingimuste ja täitmisavalduse ehtsuses. Avaldaja taotles täitemenetluse peatamist kuni avaldaja hagis sissenõudja vastu on jõustunud kohtuotsus (tsiviilasi nr 2-08-82969). Kui täitemenetluse käigus võõrandatakse avaldajale kuuluv korteriomand, ei ole enam avaldajale oluline, kas hagi rahuldatakse või mitte. Kohtutäituri 26.01.2009 seisukoha kohaselt tuleb kaebus jätta rahuldamata. 24.11.2008 saabus kohtutäituri büroosse võlgniku 14.11.2008 kuupäevaga kaebus täitmisteatele, mis saadeti eelnevalt faksi teel 18.11.2008. Kohtutäitur tegi nimetatud kaebuse osas otsuse 08.12.2008, millega jättis ennistamata kaebuse esitamise tähtaja ning ei peatanud täitemenetlust. Avaldaja ei ole kaebuses märkinud, millistel põhjustel on vaidlustatud täitetoiming vastulus seadusega või kuidas on selle täitetoimingu tegemisel seadust rikutud. Täitemenetluse algatamise avalduse esitamine on sissenõudja diskretsioonist lähtuv õigus, mille realiseerimise üle saab otsustada vaid sissenõudja. Kohtutäitur viitab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-93-05, millest tulenevalt ei pea kohtutäitur kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Kohtutäituril puudub õigus hinnata materiaalõiguslikult võlgniku vastuväiteid, millest tulenevalt puudub alus vaidlustada täitemenetluse algatamist kohtutäiturist mittelähtuvatel ajenditel, sh vaidlustada kaebusega täitmisteadet. Samuti puudub alus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, sest puudub menetlustoiming, mille tegemise tähtaega ennistada. Täitmisteate peale esitatud kaebuse esitamise tähtaja ennistamine ei võimaldaks võlgnikul teha ühtegi vajalikku menetlustoimingut ega põhjusta võlgnikule ühtegi netagiivset tagajärge, sest täitmisteate vaidlustamine võlgniku poolt esitatud motiive arvestades on õigustühise tagajärjega toiming. Seega puudub alus seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamise taotluse rahuldamiseks. Kui võlgnik vaidlustab täitemenetlust sisuliselt, tuleb selleks esitada TMS § 221 lg 1 hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Avaldaja vaidlustab kohtutäituri tegevust põhjendamatult, sest selleks puudub õiguslik alus. Kohtutäitur leiab, et täitemenetluse peatamiseks alus puudus, kuna 08.12.2008 ei olnud esitatud avaldaja poolt hagi sissenõudja vastu. Täitemenetluse peatamise aluseks ei ole hagi planeeritav esitamine kohtusse või kohtusse esitatud hagiavaldusest kohtutäituri teavitamine. TMS § 45 tulenevalt sai avaldaja taotleda kohtult täitemenetluse peatamist. Kohtutäitur on kohustatud menetlust läbi viima põhjendamatute viivitusteta, mida kohtutäitur ka järgib. Sissenõudja 29.01.2009 seisukoha kohaselt tuleb kaebus jätta läbivaatamata ning kui kohus leiab, et kaebus kuulub menetlemisele, jätta kaebus rahuldamata. Sissenõudja leiab, et kaebetähtaja ennistamiseks puudub vajadus, kuna avaldaja 14.11.2008 kuupäeva kandev kaebus kohtutäituri tegevuse peale ei ole oma sisult kaebus, mille esitamisele on kehtestatud menetlustähtaeg, vaid tegemist on taotlusega täitemenetluse peatamiseks ja materjalide väljastamiseks. TMS § 217 lg 1 kohaselt eeldab kaebuse esitamine seda, et kohtutäitur on läbi 2(4)

2-08-88035 viinud või jätnud läbi viimata mõne menetlustoimingu või võtnud vastu menetlust puudutava otsuse. Avaldaja ei ole kohtutäiturile esitatud „kaebuses“ palunud täitetoimingu tühistamist ega kaevanud täitetoimingu tegemata jätmisele. Oma sisult on 14.11.2008 „kaebus“ taotlus menetlusega seotud dokumentide väljastamiseks ja menetluse peatamiseks, mistõttu ei kuulu TMS § 217 lg 1 tulenev menetlustähtaeg ka kohaldamisele ja tähtaja ennistamiseks puudub vajadus. Esmalt oleks pidanud avaldaja esitama TMS § 217 lg 1 kohaselt täiturile kaebuse 08.12.2008 otsusele. Kuna ei ole järgitud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikku korda, tuleks TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel avaldaja avaldus jätta läbivaatamata. Avaldaja sai täitmisteate kätte 02.11.2008 ja kaebus tulnuks esitada hiljemalt 12.11.2008. Avaldaja väide, et tema tervislik seisund oli selline, et ta ei olnud võimeline adekvaatselt tegutsema on tõendamata ja meelevaldne. Kuna väidetav terviserike kestis kuni 07.11.2008, oli kaebuse esitamise tähtaeg 12.11.2008. Seega puudub kaebetähtaja ennistamiseks õiguslik ja põhistatud alus. Asjaolu, et avaldaja on vaidlustanud krediidilepingu ülesütlemise, ei anna kohtutäiturile õigust täitemenetluse peatamiseks. Kohtutäitur ei anna seisukohta krediidilepingu ülesütlemise tühisuse kohta ja täitmisele antud summa õigsuse kohta. Oma õiguste kaitseks oleks avaldaja pidanud esitama TMS § 221 sätestatud hagi. Dokumentide ehtsuse kontrollimise nõue väljub käesoleva vaidluse piiridest. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lg 1 p 15 tuleb kaebus kohtutäituri tegevuse peale läbi vaadata hagita menetluses. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus peab võimalikuks lahendada käesolev kaebus kirjalikus menetluses. Kohus leiab, et kohtutäituri 08.12.2008 otsus kaebuse esitamise tähtaja ennistamata jätmise osas on seaduslik, põhjendatud ja selle tühistamiseks alus puudub. Vaidlustamata asjaolude kohaselt avati 21.10.2008 täitemenetlus täiteasjas nr 025/2008/7669, mille aluseks on notariaalselt tõestatud 17.10.2008 leping nr 3834. Täiteasjas on täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 19 tulenevalt notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga või laevahüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Täitedokumendiks oleva hüpoteegilepingu p 3.3.2 on märgitud igakordse omaniku kohustus alluda kohesele sundtäitmisele. Käesoleva kaebuse piiridest väljub avaldaja taotlus krediidilepingu, üldtingimuste ja täitmisavalduse kontrollimiseks. Käesolevas asjas on täitedokumendiks 17.10.2008 notariaalselt tõestatud leping, mille ehtsuses puudub kohtul alus kahelda ning mida kinnitab ka sissenõudja, et sellise avalduse on ta kohtutäiturile esitanud. Tulenevalt TMS § 217 lg 2 teise lause kohaselt võib tähtaja ennistamata jätmise otsuse peale esitada kohtutäituri büroo asukohajärgsele maakohtule kaebuse. Esimese astme kohtu määruse peale kaebuse kohta edasi kaevata ei saa. Täitmisteadet ei saa käsitleda kohtutäituri otsuse või tegevusena täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel. Kohtutäituri tegevuseks saab lugeda täitemenetluse alustamist. Seega võib eeldada, et avaldaja eesmärk oli kaebusega vaidlustada täitemenetluse alustamist ning selleks taotles avaldaja tähtaja ennistamist. Avaldaja on märkinud, et kaebuse esitamise tähtaeg lõppes 05.11.2008 ning ajavahemikult 03.11.2008 kuni 07.11.2008 oli avaldaja haige. Täitetoimikus on arstitõend, mille kohaselt avaldaja pöördus 05.11.2008 perearsti poole ägeda 3(4)

2-08-88035 stressreaktsiooniga ning ta sai ravi. TsMS § 67 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Kohtu hinnangul puudub kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks alus, kuna perearsti tõendist ei nähtu, et isik oli töövõimetu 05.11.2008 ning perioodil enne nimetatud kuupäeva ja pärast seda. Samuti nõustub kohus kohtutäituri põhjendustega, mille kohaselt on täitemenetlus alustatud vastavalt täitemenetluses sätestatud korrale ning avaldaja ei ole märkinud, mis põhjustel on täitmisteate väljastamine vastuolus seadusega. Kohtutäitur ei anna õiguslikku hinnangut täitedokumendi sisule, laenulepingu kehtivusele ega otsusta sissenõudja poolt sissenõudmisele pööratud nõude suuruse üle. Kohus leiab, et kaebus täitemenetluse peatamata jätmise osas tuleb kohtul jätta läbivaatamata TsMS § 423 lg 1 p 1. Kohtule esitatud avaldusest nähtub, et avaldaja vaidlustab ka kohtutäituri otsust täitemenetluse peatamata jätmise osas. Kohtutäiturile esitatud kaebuses on kohtutäiturile esitatud taotlus täitemenetluse peatamiseks, mille kohtutäitur on 08.12.2008 otsusega jätnud rahuldamata. Tulenevalt TMS § 217 lg 1 tulnuks avaldajal selle otsuse peale esitada kaebuse esmalt kohtutäiturile, mitte kohtule. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada kaebuse maakohtule. Samuti võib avaldaja tulenevalt TMS § 45 esitada kohtule avalduse täitemenetluse peatamiseks. Kohtutäitur peatab täitemenetluse üksnes TMS § 46 lg 1 ja 2 loetletud alustel. Kohtutäituril puudus alus täitemenetluse peatamiseks selle tõttu, et hageja esitas sissenõudja vastu hagi laenulepingu ülesütlemise vaidlustamiseks. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).

Meeli Kaur kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.