Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. jaanuar 2009, Tallinn
Tsiviilasi
AS Meris hagi OÜ Kiwi Torutööd vastu 136 735 krooni nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 27.06.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Meris ja OÜ Kiwi Torutööd apellatsioonkaebused
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
136 735 krooni
Kohtuistungi toimumise aeg
13. jaanuar 2009, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Meris, registrikood 101055941, asukoht Rüütli 28, Pärnu, seaduslik esindaja Veiko Merilo, lepinguline esindaja adv Alla Raudsepp Kostja OÜ Kiwi Torutööd, registrikood 10967275, asukoht Kõrsa küla, Tori vald, Pärnumaa, seaduslik esindaja Arvo Pulst, lepinguline esindaja adv Enno Heringson
Resolutsioon
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 27.06.2008.a. otsus hagi rahuldamata jätmise, viivise väljamõistmise ning motiivide osas ning teha tühistatud osas uus otsus.
2.Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon järgmiselt: Mõista välja OÜ-lt Kiwi Torutööd 116 000 krooni võlgnevuse tasumiseks ja 7410 krooni viivist, kokku 123 410 (ükssada kakskümmend kolm tuhat nelisada kümme) krooni AS Meris kasuks.
Mõlemad apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus
4.Kõik menetluskulud jätta OÜ Kiwi Torutööd kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib üksnes vandeadvokaadi vahendusel esitada kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Pooled sõlmisid 21.03.2005.a. töövõtulepingu, mille p. 2.2 kohaselt kohustus hageja teostama OÜ-le Helmond kuuluva Kõrsa külas, Tori vallas asuva puhke- ja alternatiivravikompleksi sanitaarhoone puitkarkassi ehitustööd. Tööde loetelu tuli kooskõlastada lepingu p 1.1 kohaselt lepingu lisas 1.18.07.2005.a. sõlmisid pooled töövõtulepingu sama hoonevundamendi ehitamiseks.
2.Teostatud tööde vastuvõtmiseks koostas hageja 2 akti -17.08.2005.a. vundamenditööde vastuvõtmise akti (tl 15) ja 13.12.2005.a. hoone puitkarkassi tööde teostamise akti (tl 19), millest esimese kostja ka aktsepteeris, kuid teise suhtes jättis seisukoha võtmata.
3.Hageja on seisukohal, et kostja on töö aktsepteerinud, kuna lepingu p 9.1 kohast pretensiooni kostja ei esitanud. Hageja esitas kostjale arve nr 142 summas 116 000 krooni (tl 18), mida kostja ei ole tasunud.
4.Hageja leiab, et ta pole vastutav selle eest, et käesoleval ajal on palkehitisel hallitusseen. Pärast hagejapoolset palkseinte monteerimist pidi tulema teine ettevõte katust monteerima ja katusetööde lõppedes lõpetas hageja ka akende, uste ja vaheseinte paigaldamise. Katusepanija tuli septembri lõpu asemel oktoobri alguses, vahepeal sadas vihma, mis leotas läbi maja puitkonstruktsioonid ja nende vahele paigaldatud linavildi. Poolte kokkuleppe kohaselt lubas kostja hoone vihma eest kaitsmisega tegeleda ise. Oktoobri keskel objektile naastes tuvastas hageja, et seinad on liigniiskunud, millest tulenevalt teavitati kostjat koheselt vajadusele maja kütma ja tuulutama asuda, mida aga kostja ei teinud, mis nähtub kostja nii enda lisatud ekspertiisist kui ka OÜ RMP Ehitus 25.09.2006.a antud arvamusest (tl 48).
5.Kuna kostja on oma lepingulise kohustuse täitmisega viivituses, nõuab hageja kostjalt ka viivist. Hagiavalduse esitamise seisuga (13.04.2006.a.) moodustas Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt viivis 9 135 krooni. Samuti nõuab hageja kostjalt alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni viivist TsMS § 367 kohaselt 10 % põhinõudest e. 11 600 krooni.
6.Kokku nõuab hageja kostjalt 136 735 krooni (tl 4) Kostja vastuväited
7.Hageja ei ole tänaseni tehtud töid kostjale üle andnud. Kostja on hagejalt vastu võtnud ainult vundamendi lepingujärgsed ehitustööd.
8.Kostja teatas hagejale ilmnenud puudustest suuliselt, kuid hageja ei ole neid likvideerima. Eesti Mükoloogiakeskuse Uuringutekeskuse SA poolt 22.05.2006.a ja 24.05.2006.a teostatud ekspertiisi kohaselt (tl 36-37) on hoone alumise prussi absoluutne niiskuse tase
2(7)
kogu hoone ulatuses vahemikus 24-38 %, mis vastab biokahjustuse standardi EVS-EN 335-2:2002 järgi ohuklassile 3. Kõikidel hoonest võetud proovidel avastati kandseene niidistik. Eeltoodust lähtub, et hageja tegevuse tõttu on sanitaarkompleks kasutuskõlbmatu ja selle kõlbulikuks muutmiseks peab kostja tegema lisakulutusi.
9.Ehitusekspertiisibüroo OÜ 02.06.2006 antud arvamuses (tl 38-39) leiti, et arvestades asjaolu, et palkide vuugid on tihendatud montaaživahuga, ei ole võimalik teostada seentõrjet tavavahenditega, mistõttu tuleb hoone demonteerida. OÜ A-Profiil poolt esitatud hinnapakkumise kohaselt (tl 40) on hoone demonteerimise, töötlemise ja seejärel taasmonteerimise maksumus kokku 504 317,84 krooni.
10.Hageja ei teostanud lepingus kokkulepitud järgmisi töid: karkassseina, välisuste ning sarikate paigaldamine. Sarikate paigaldamisest keeldumise tulemusena venis majale ka katuse paigaldamine.
11.Kostja esitas 05.06.2006.a hagejale tasaarvestuse avalduse (tl 41-42), mille tõttu kuulub hageja poolt esitatud nõue tasaarvestamisele hageja tegevuse tõttu kostjale tekkinud kahjuga 136 735 krooni ulatuses. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
12.Pärnu Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis välja OÜ-lt Kiwi Torutööd võlgnevuse summas 83 000 krooni, viivise summas 6536 krooni ja viivise alates 12.04.2006.a 10 % väljamõistetud põhinõudelt summas 8300 krooni kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni AS Meris kasuks. Menetluskulud määras kohus jätta poolte kanda.
13.Töövõtulepingu nr V-02-2005 lisa 1 alusel kohustus hageja teostama järgmised tööd: palkosa, karkasssein, sarikad, aknad, välisuksed, siseuksed ning vahelae soojustamine. Hageja poolt ei teostatud karkassseina, sarikate ning välisuste paigaldust kokku summas 33 000 krooni, mis tuleb hageja poolt nõutavast põhivõlast maha arvata. Seega on kostja poolt hagejale tasumata võlgnevus summas 83 000 krooni (116 000 – 33 000).
14.Tulenevalt põhivõlgnevuse vähendamisest, vähendas kohus ka kostjalt väljamõistetava viivis suurust vastavalt hageja poolt hagiavalduses toodud arvestusele.
15.Maakohus asus seisukohale, et kostja ei ole tõendatud, kas seenkahjustused on tekkinud hageja tegevuse või tegevusetuse tulemusena. VÕS § 641 kohaselt peavad töölepingu alusel teostatud tööd vastama lepingutingimustele või kokkulepitud omadustele, mittevastavuse puhul tuleb aga sellest teist poolt teavitada VÕS § 644 sätestatud korras. Pooled leppisid pretensioonide esitamise korras kokku töövõtulepingu punktis 9. Kostja tööde mittevastavusest hagejat teavitanud ei ole. Hageja apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
16.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis hagi 47 199 krooni ulatuses rahuldamata ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi täielikult ning jätta menetluskulud hageja kanda.
17.Kohus, jättes hagi rahuldamata 47 199 krooni osas, jättis osaliselt kohaldamata VÕS §
635.Tsiviilasjas pole vaidlust selle üle, et sarikad paigaldas OÜ A-Profiil. Hageja ei ole OÜ A-Profiili poolt teostatud tööde eest kostjale nõuet esitanud, mistõttu ei saanud kohus nimetatud nõuet ka menetleda. Karkass-seinad tegi ja välisuksed paigaldas hageja ja selle osas puudub samuti vaidlus. Kostja pole enne kohtumenetlust tööde teostamise akti vaidlustanud. Kohtul puudusid igasugused tõendid, mille kohaselt kohus saanuks väita, et hageja on jätnud teostamata neid töid, mis olid lepingus ette nähtud ja mille teostamise eest hageja esitas kostjale arve. Kostja poolt väidetu, mille kohaselt tema poolt lisatud lepingu lisa 1 ongi käsitletav lepingu lisana, ei vasta tõele. Tegemist on hinnapakkumisega ning see pole käsitletav lepingu osana, kuna hinnapakkumises täheldatud asjaoludes pole pooled kokku leppinud. Seda kinnitab ka kostja enda poolt kohtule esitatud töövõtuleping,
3(7)
millest nähtuvalt teostab katusekonstruktsiooni montaaži koos kõigi sellest tulenevate kohustustega OÜ A-Profiil. Kostja apellatsioonkaebuse nõue ja selle põhjendus
18.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada täielikult ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme ja kohaldanud vääralt materiaalõigust.
19.Tsiviilasjas puuduvad tõendid selle kohta, et kostja on 13.12.2005.a. hageja poolt koostatud akti üldse kätte saanud. Nimetatud akt viitab asjaolule, et hageja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi kohaselt, kuna poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p-s 8.3 leppisid pooled kokku, et tööd lõpetatakse 2005. aasta juuli keskpaigaks, hiljem leppisid pooled täiendavalt kokku hoone karbi üleandmise tähtajaks 10.08.2005.a. Töid polnud võimalik vastu võtta, kuna valminud töö oli oluliste puudustega (palkide seenkahjustus), mida tõendab Eesti Mükoloogia Uuringukeskuse SA poolt teostatud ekspertiis.
20.Maakohus on jätnud tähelepanuta mitmed tõendid, mille kohaselt hageja rikkus lepingut. Kohus ei põhjendanud, miks ta nende tõenditega ei arvestanud või millele tuginedes on tõendites sisalduv teave ümber lükatud. Nii nähtub Eesti Mükoloogia Uuringukeskuse SA poolt teostatud ekspertiisist, et seenkahjustuse tekke põhjuseks on hoone palkide kestev liigniiskus. Ekspertiisibüroo OÜ ekspertiisiaktist nähtuvalt on palkide niiskumise põhjuseks kas asjaolu, et neid pole tehases piisavalt kuivatatud või on nad ehituse ajal sadevetest märgunud. VÕS § 640 lg 2 kohaselt kannab töövõtja juhusliku hävimise või kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni. Isegi hageja nõustub asjaoluga, et enne 13.12.2005.a. ei saa rääkida töö valmimisest, mistõttu on ilmselge, et palkide niiskumise eest vastutab hageja.
21.Maakohus on eksinud, väites, et kostja pole hagejale pretensioone esitanud. Kohus, viidates pretensioonide esitamise korra osas poolte vahel sõlmitud lepingu p-le 9.1, on jätnud tähelepanuta asjaolu, et nimetatud lepingusäte reguleerib poolte suhtlemist garantiiajal, s.t. pärast tööde vastuvõtmist. Pooled ei olnud kokku leppinud, millises vormis esitatakse pretensioon, seetõttu tuleb lähtuda VÕS § 25 lg 1 kohaselt tavast ja praktikast, mis on pooltevahelises suhtlemises tekkinud. Tunnistaja Aldo Anso andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt püüdis hageja palkidel tekkinud hallitust eemaldada, samuti seda, et kostja keeldus hagejalt töid vastu võtmast.
22.Kuna hageja tihendas palkide vuugid montaaživahuga, ei olnud seenetõrjet võimalik teostada tavavahenditega, mistõttu tuli hoone demonteerida. OÜ A-Profiil poolt esitatud hinnapakkumise kohaselt on hoone demonteerimise, töötlemise ja taasmonteerimise maksumuseks 504 317,84 krooni, mis on käsitletav kostja kahjuna, mille põhjustas hageja lepingurikkumine. Kostja on hagejale kahjunõude esitanud tasaarvestuse avaldusena 05.06.2006.a.
23.Kuivõrd hageja ei ole nõuetele vastavat tööd üle andnud, ei ole tema tasunõue muutunud sissenõutavaks ja seetõttu ei saa esitatud nõudelt arvestada viivist. Kohus mõistis välja kostjalt muuhulgas viivise kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumisele alates 12.04.2006.a. 10% väljamõistetud põhinõudelt summas 8 300 krooni kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Apellandi seisukohalt on selline kohtu järeldus arusaamatu, kohus ei selgitanud, millist ajaühikut ta viivise arvestamisel silmas peab ja millest tuleneb viivise suurus 8 300 krooni. Vastustajate seisukohad
24.Kumbki pool palus teise poole apellatsioonkaebuse jätta rahuldamata.
4(7)
Ringkonnakohtu seisukoht
25.Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et kohtuotsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus.
26.Esmalt käsitleb kolleegium vaidlust selle üle, millised tööd olid poolte vahel kokku lepitud ja millised tööd hageja poolt faktiliselt teostati. Lepingu kohaselt tuli kokkulepitud tööde loetelu fikseerida lepingu lisas 1. Vaidlust ei ole selles, et sellist lepingu lisa 1 tegelikkuses ei koostatud ja tööde loetelu lepiti kokku suuliselt. Kolleegium nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt pole tema poolt 03.03.2005 kostjale e-kirjaga saadetud esialgne hinnapakkumine (tl 51 ) käsitletav lepingu lisana. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et just seda hinnapakkumist saaks käsitleda lepingu lisana. Hageja esitas enne töödega alustamist 17.07.2005 uue hinnapakkumise (tl 95), millele kostja pole vastuväiteid esitanud. Nimetatud hinnapakkumises puuduvad juba viited välisuste ostmisele ja sarikate paigaldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et sarikad paigaldas OÜ A-Profiil ning välisuksed ostis kostja ise, kui paigaldas need hageja. Eeltoodu alusel loeb kolleegium tõendatuks, et kokkulepitud tööde lõplik loetelu ei sisaldanud välisuste ostmist ja sarikate paigaldamist.
27.Ülejäänud tööde osas - palkosa, karkasssein, aknad, siseuksed ja vahelae soojustamine mille tegemises pooled kokku leppisid ja mille eest hageja tasumist nõuab, on vaidlus üksnes karkassseina ehitamise üle. Pooled vaidlevad selle üle, mida pooled karkassseina all silmas pidasid. Hageja ütluste kohaselt on tegemist sisemiste karkassvaheseintega, millised hageja ka ehitas. Kostja ütluste kohaselt on tegemist otsaviiluga, mille ehitas OÜA-Profiil. Kostja ei vaidle vastu, et sisemised vaheseinad ehitas hageja ja selle eest eraldi hageja raha küsinud ei ole. Samuti ei ole hageja poolt ehitatud vaheseinu võimalik paigutada ühegi teise kokkulepitud töö alla. Seetõttu loeb kolleegium tõendatuks, et tööde loetelus märgitud karkasssein on hageja poolt ehitatud.
28.Ülaltoodu alusel ei nõustu kolleegium kostja ja maakohtu seisukohaga, et hageja on küsinud raha tööde eest, mida ta teinud ei ole. Välisuste paigaldamise hinnaks on pooled kokkuleppeliselt nimetanud 2 000 krooni. Arvestades sarikad ja välisuste hinna maha esialgses hinnapakkumises toodud lepingu üldhinnast 262 200 krooni, jääb lepingu hinnaks 247 000 krooni, millise summa hageja on välja toonud ka 17.07.2005 hinnapakkumises. Kostja tasus hagejale ettemaksuna 131 000 krooni. Seega jäi kostjal tasuda veel 116 000 krooni, millise nõude hageja põhivõlgnevuse osas ongi esitanud. Seega ei nõua hageja tasu mitteteostatud tööde eest ja maakohus põhjendamatult vähendas põhinõude summat, millises osas tuleb maakohtu otsus hageja apellatsioonkaebuse alusel tühistada.
29.Alljärgnevalt käsitleb ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebust. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata, kuna hageja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi ega andnud kostjale üle lepingutingimustele vastavat tööd. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Vaidlust ei ole selles, et tööd, mille eest hageja raha küsib, on tema poolt faktiliselt teostatud (välja arvatud karkassseina erinev tõlgendamine). Seega on kostjal tekkinud tasu maksmise kohustus. Kostja vastuväidete kohaselt on temal hageja vastu kahju hüvitamise nõue seoses sellega, et töö ei vastanud lepingutingimustele ja tema tasu maksmise kohustus lõppes tasaarvestuse tegemisega.
30.Kolleegiumi arvates on kostja käesoleval ajal kaotanud õiguse tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele ja seoses sellega ei ole tal ka puuduste kõrvaldamisest tekkivat kahju hüvitamise nõuet.
31.VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul teatama pärast töö lepingutingimustele mittevastavusest teadasaamist. VÕS § 644 lg 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses
5(7)
töövõtulepingu sõlminud tellija lepingu mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Tsiviilasjas puudub vaidlus selle kohta, et kostja sõlmis lepingu oma majandustegevuses. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks teatanud mõistliku aja jooksul hagejale puudustest ja neid puudusi piisavalt täpselt kirjeldanud. Kostja küll väidab, et hagejale teatati korduvalt puudustest suuliselt, kuid kostja ei ole neid teatamisi kuidagi fikseerinud ega toonud esile nende teatiste sisu. Hageja eitab igasuguste pretensioonide saamist töö kvaliteedi kohta kuni selle ajani, kui hageja esitas juba tasu saamise nõude kohtusse. Ehkki pooltel võis olla praktika suhelda valdavalt suulises vormis, lasub kostjal käesoleval juhul kohustus tõendada, et ta on avastatud puudustest mõistliku aja jooksul kostjat teavitanud. Kostja üldsõnaline väide, et hagejale esitati pidevalt pretensioone nii puiduseene küsimuses kui ka seoses ehitise valmimise venimisega iseenesest nõuetekohast ja õigeaegset teavitamist ei tõenda, kui hageja sellele vastu vaidleb. VÕS § 644 lg 3 kohaselt ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt.
32.Alusetu on ka kostja etteheide, et hageja ei ole töid tähtaegselt lõpetanud. Hoone ei saanud kuidagi olla valmis ehitatud juuli keskpaigaks 2005, nagu kostja apellatsioonkaebuses märgib, sest alles 18.07.2005 sõlmis kostja hagejaga lepingu vundamendi ehitamiseks, peale mida ehitas hageja kõigepealt vundamendi. Seda on ka kostja ise oma täiendavas vastuses hagile märkinud, et üldteadaoleva asjaoluna paigutatakse palkmaja vundamendile ja peale vundamendi valmimist oli võimalik alustada palkosa paigaldamisega (tl75). Samuti ei saanud hageja maja valmis ehitada ilma katuseta. Kostja pole väitnud, et katuse ehitamine oleks olnud hageja töö. Kui algselt peeti hageja ja kostja vahel läbirääkimisi sarikate püstitamise üle, siis katust ei pidanud hageja juba algusest peale tegema. Ülejäänuid hageja poolt teostatavaid töid – akende-uste paigaldamine, vahelae soojustamine, karkassvaheseinte ehitamine – sai teha alles peale katuse paigaldamist. Lepingu katuse ehitamiseks sõlmis kostja OÜ-ga A-Profiil 19.09.2005.
33.Kostja on kirjalikus vastuses hagile omaks võtnud asjaolu, et hageja soovis talle 12.12.2005 tööd üle anda, kuid kostja keeldus töö vastuvõtmisest, kuna see oli puudustega (tl 52). Samas ei koostanud kostja ka siis puuduste loetelu ega nõudnud hagejalt puuduste kõrvaldamist. Alles kohtumenetluse käigus vastuses hagiavaldusele 05.06.2006 on kostja välja toonud puudused, milleks on palkseina seenkahjustus ja vale vuugitäite kasutamine palkide ühenduskohtadel. Seega puudutavad puudused üksnes palkseina osa, mis anti tellijale faktiliselt üle juba septembris 2005. Arvestades tööde teostamise tehnoloogilist järjekorda ja seda, et hageja ei ehitanud kogu maja, oleks tulnud tööd kostjalt vastu võtta kahes etapis, esiteks palkseina ehitus, mis toimus enne katuse panekut ja teiseks uksed, aknad ning siseseinad, mis toimus juba peale katuse panekut. Teise etapi tööde kvaliteedi kohta pole kostja vastuväiteid esitanud. Vaidlust ei ole selle, et palksein, mille kvaliteedi kostja kohtumenetluse käigus vaidlustas, oli valmis ehitatud juba septembri keskel 2005 kui kostja objektil lahkus, kuni hoonele paigaldati katus. Ehkki pooled ei vormistanud üleandmist aktiga, anti tegelik valdus pooleliolevale ehitisele kostjale üle ja kostja oleks pidanud fikseerima puudused, kui need olid. Seda enam, et kirjalikus vastuses hagile on hageja väitnud, et puiduseene probleem on üleval alates augusti algusest 2005 ( tl 30). Seega ka alles detsembris palkseina kvaliteedile viitamine töö mittevastuvõtmise põhjusena ei saa pidada toimunuks mõistliku aja jooksul peale puudustest teadasaamist.
34.Kolleegium nõustub kostja seisukohaga, et maakohus jättis hinnangu andmata kostja poolt esitatud tasaarvestusele Samas leiab kolleegium TsMS § 656 lg-le 2 tuginedes, et nimetatud rikkumist on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Käesoleva otsuse pdes 32-34 toodud põhjendustel ei saa kostja enam tugineda töö mittevastavusele ja
6(7)
seetõttu puudub tal ka mittevastavast tööst tulenev kahju hüvitamise nõue, mida sai hageja nõudega tasaarvestada. Kostjal nõude puudumise tõttu hageja vastu ei ole kostja poolt 05.06.2005 tehtud tasaarvestusavaldus kehtiv ega lõpetanud kostja kohustust hageja ees.
35.Kostja apellatsioonkaebus on aga osaliselt põhjendatud viivise väljamõistmise osas. Otsusest ei nähtu millele tuginedes mõistis kohus kostjalt hageja kasuks viivise alates 12.04.2006 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni määras 10 % väljamõistetud põhinõudelt summas 8300 krooni. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p 8.5 kohaselt on hagejal õigus kostjapoolsel maksetähtaegade rikkumise korral nõuda kostjalt viivist 0,1 % päevas, kuid mitte rohkem kui 3% lepingu maksumusest (tl 10). Seega leppisid pooled kokku viivisemääras ja viivise piirmääras. VÕS § 113 lg 1 kohaselt kuulub kohaldamisele lepinguga kokkulepitud viivisemäär, kui see ületab seadusejärgse viivisemäära. Kuna käesoleval juhul on poolte vahel sõlmitud viivisemäär 36,5 % (0,1% päevas x 365 päeva), ei kuulu rakendamisele VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud seadusjärgne viivisemäär. Poolte vahel sõlmitud lepingu maksumus on 247 000 krooni. Kuna pooled leppisid kokku viivise piirmääras 3% lepingu maksumusest, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele 7410 krooni (0,03x 247 000=7410). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 123 410 krooni (põhivõlg 116 000 krooni + viivis 7 410) krooni.
36.Kuna hageja põhinõue kuulub rahuldamisele täielikult ja viivisenõue enamikus osas, jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 kohaselt kõik menetluskulud kostja kanda.
Reet Allikvere
Gaida kivinurm
Kaupo Paal
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.