Hageja Swedbank (endise nimega AS Hansapank, registrikood 10060701, aadress Liivalaia 8 Tallinn), hageja esindaja volikirja alusel Merike Koppel (Aida 5 Pärnu) Kostja T R ( )
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista T Rilt Swedbank kasuks võlgnevus kokku summas 59 666.03 (viiskümmend üheksa tuhat kuussada kuuskümmend kuus krooni ja 03 senti) krooni.
3.Välja mõista T Rilt Swedbank kasuks viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt alates 15.02.2008. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress+7%, antud hetkel määr 0,030 % päevas). Menetluskulude jaotus
Jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGEJA NÕUE, ASJAOLUD
1.Hagiavalduse asjaolude kohaselt:
1.1.AS Hansapank (edaspidi hageja) ja T R (edaspidi kostja) sõlmisid 20.03.2006.a käenduseta väikelaenulepingu nr 06-038283-VL (edaspidi leping I) (vt Lisa 1), mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 25 000 Eesti krooni, intressimääraga 18 % aastas ja tagastamise lõpptähtpäevaga 10.04.2010. a. Lepingu I punkti 6 kohaselt kohustus kostja maksma laenu hagejale tagasi igakuiste maksetena lepingus I toodud tingimuste kohaselt ehk siis tagama laenu tagasimaksmise tähtpäevadel laenu tagasimakseks vajalike summade olemasolu oma arvelduskontol nr
2-08-5967 221020610123 Hansapangas. Lisaks laenu põhiosa tagasimaksetele kohustus kostja vastavalt lepingu I punktidele 7.1, 7.2 ja 7.3 tasuma hagejale igakuiselt intressi. Kuna kostja ei ole lepingu I järgseid maksekohustusi nõuetekohaselt täitnud, siis ütles hageja oma 25.10.2007. a kirjaga lepingu I ennetähtaegselt üles lepingu punkti 13.3. alusel ning hoiatas võla mittetasumise korral kohtusse pöörduda (vt Lisa 3). Lepingu I punkti 10 kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist varaliste kohustuste mittekohase täitmise eest hageja hinnakirjas fikseeritud määra (EKP intress + 7% aastas, hetkel määr 0,030 % päevas) alusel. EKP intress on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav intressimäär (vt Lisa 4). Lepingu I punkt 7.3. sätestab, et juhul, kui kostja on viivitanud intressi tasumisega 60 kalendripäeva, siis kohustub ta hageja nõudel maksma hagejale leppetrahvi summas kuni 300 (kolmsada) Eesti krooni. Lepingu I hageja poolt ülesütlemisel kohustub kostja hageja nõudmisel maksma leppetrahvi kuni 1 % varaliste kohustuste summast vastavalt lepingu punktile 13.3.
1.2.Hageja ja kostja sõlmisid 03.11.2006. a püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu (edaspidi: leping II) (vt Lisa 5), mille alusel hageja andis kostja kasutusse püsimaksega krediitkaardi nr 4797246000371003, mis on seotud limiidikontoga nr 221033676633 ja arvelduskontoga nr 221020610123 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 40 000 krooni ulatuses. Lepingu II punkti 6.1 kohaselt kohustus kostja maksma kasutatud krediidi eest hagejale intressi ja teenustasusid. Lepingu II kohaselt on intressimääraks 16 % aastas. Lepingu II sõlmimisel leppisid hageja ja kostja kokku püsimakse summa, mille kostja pidi lepingus II sätestatud tingimustel ja korras hagejale igakuiselt maksma. Krediitkaardi püsimakseks määrati 2000,00 krooni kalendrikuus ja maksepäevaks iga kuu
25.kuupäev. Lepingu II punkti 6.7 kohaselt debiteerib hageja maksepäeval kostja arvelduskontot püsimakse summa ulatuses. Lepingu II punkti 6.6 kohaselt kohustus kostja tagama maksepäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Kuna kostja lepingu II järgseid maksekohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, siis ütles hageja lepingu II ennetähtaegselt üles lepingu II punkti 12.4 alusel ning hoiatas võla mittetasumise korral kohtusse pöörduda (vt Lisa 7). Lepingu punkt 8.4.3 sätestab, et kui kostja ei täida lepingu II tingimusi ja hageja ütleb seetõttu lepingu II üles, siis on kostja kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi hageja hinnakirjas toodud määra alusel (vt Lisa 8).
1.3.Lepingust I ja lepingust II tulenevat võlgnevust ei ole kostja tänaseni tasunud. Seisuga 14.02.2008. a võlgneb kostja hagejale kokku 59 666,03 Eesti krooni, millest: 1) lepingust I tulenev võlgnevus on 21 618,75 Eesti krooni (põhiosa 19 121,91 krooni, intress 1412,24 krooni, viivised 560,82 krooni ja leppetrahvid 523,78 krooni) (vt Lisa 2); 2) lepingust II tulenev võlgnevus on 38 047,28 Eesti krooni (põhiosa 36 819,20 krooni, intress 458,08 krooni, viivised 33,62 krooni ja leppetrahv 736,38 krooni) (vt Lisa 6).
1.4.Hagi õiguslik põhistus: VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid kohaselt s.t kostja ei ole taganud nõutud summade olemasolu oma arvelduskontol, siis ei ole ta täitnud kohustusi nõuetekohasel viisil. Vastavalt VÕS §-i 101 lg 1 punktidele 1, 4 ja 6 võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, öelda lepingu üles, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Vastavalt VÕS §-le 108 lg 1 võib võlausaldaja alati nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust.
2-08-5967 VÕS § 103 sätestab, et rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kostja ei ole hagejale esitanud ühtki tõendit vääramatu jõu esinemise kohta lepingust tulenevate maksete tasumata jätmisel. Seega pole lepingu rikkumine vabandatav ning kostja vastutab kohustuse rikkumise eest. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et ei nõuta viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna hagejal ei ole teada asjaolu, millal kostja tasub kogu võlgnevuse, ei ole võimalik esitada kogu viivise nõuet kindla summana, seepärast palub hageja kohtul teha otsus viivisnõude osas kuni 14.02.2008. a kindla summana ning alates 15.02.2008. a kuni põhinõude täitmiseni protsendina. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Hageja on avatud kostja poolseteks ettepanekuteks sõlmida kompromiss. Juhul, kui ilmnevad TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud asjaolud, palub hageja asja lahendada tagaseljaotsusega enne eelistungit. Hagiavalduses toodud asjaolud on tõendatud hagiavaldusele lisatud kirjalike materjalidega. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes TsMS §-le 79, § 133 lg-le 1 ja 2, §-dele 139, 162, 173, 339, 340, 363, 367 ja VÕS § 8 lg-le 2, § 76 lg-le 1, §-le 94, §-le 100, § 101 lg 1 p-le 1,4 ja 6, § 108 lg-le 1, § 113 lg-le 1 palub hageja: 1) välja mõista kostjalt AS-i Hansapank kasuks lepingust I ja lepingust II tulenev võlgnevus kokku summas 59 666,03 (viiskümmend üheksa tuhat kuussada kuuskümmend kuus krooni ja 03 senti) Eesti krooni; 2) välja mõista kostjalt AS-i Hansapank kasuks viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt alates 15.02.2008. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress+7%, hetkel määr 0,030 % päevas); 3) määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus (jätta hageja poolt hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 3250 Eesti krooni kostja kanda).
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja võtab hagi õigeks summas 59 666.03 krooni ega vaidlusta hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kostja kinnitusel on ta hagejale nõus viivist maksma ajani, mil ta vahistati so kuni 7.07.2008.a. Kostja hinnangul ei ole hagejal peale tema vahistamist õigus viivist nõuda, kuna vangistuses pole tal raha teenimise võimalust ega haginõude tasumiseks võimalusi. Kostja leiab samuti, et kohtukulud tuleks jaotada pooleks. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega /t.l. 47/.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
4.22.12.2008.a. määrusega määras kohus käesolevas asjas kirjaliku menetluse ja kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 26.01.2009 /t.l. 54/.
5.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et seisuga 14.02.2008. a võlgneb kostja hagejale kokku 59 666.03 krooni, millest: 1) lepingust I tulenev võlgnevus on 21 618,75 Eesti krooni (põhiosa 19 121,91 krooni, intress 1412,24 krooni, viivised 560,82 krooni ja leppetrahvid 523,78 krooni) /t.l. 6-14/; 2) lepingust II tulenev võlgnevus on 38 047,28 Eesti krooni (põhiosa 36 819,20 krooni, intress 458,08 krooni, viivised 33,62 krooni ja leppetrahv 736,38 krooni) /t.l. 15-23/.
6.Kuna hagejal ei ole teada asjaolu, millal kostja tasub kogu võlgnevuse, ei ole tal väidetavalt võimalik esitada kogu viivise nõuet kindla summana, seepärast palub hageja kohtul teha otsus viivisnõude osas kuni 14.02.2008. a kindla summana ning alates 15.02.2008. a kuni põhinõude täitmiseni protsendina. Kostja leiab, et hagejal ei ole peale tema vahistamist so peale 7.07.2008.a. õigus viivist nõuda, kuna vangistuses pole tal raha teenimise võimalust ega haginõude tasumiseks võimalusi.
2-08-5967
7.Kohus kostja sellise käsitlusega ei nõustu. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid kohaselt s.t kostja ei ole taganud nõutud summade olemasolu oma arvelduskontol, siis ei ole ta täitnud kohustusi nõuetekohasel viisil. Vastavalt VÕS §-i 101 lg 1 punktidele 1, 4 ja 6 võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, öelda lepingu üles, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Vastavalt VÕS §-le 108 lg 1 võib võlausaldaja alati nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. VÕS § 103 sätestab, et rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kostja ei ole hagejale esitanud ühtki tõendit vääramatu jõu esinemise kohta lepingust tulenevate maksete tasumata jätmisel. Seega pole lepingu rikkumine vabandatav ning kostja vastutab kohustuse rikkumise eest. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et hageja on õigustatud nõudma kostjalt viivist hagis nõutud ulatuses. Kohus leiab, et kostja viibimine kinnipidamiskohas ei vabasta teda viivise maksmise kohustusest, kuna see ei tulene seadusest.
8.Hageja palub kindlaks määrata menetluskulude rahaline suurus ja jätta hageja poolt hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 3250 krooni kostja kanda. Kostja leiab, et need kulud tuleks jagada pooleks. Seoses hageja taotlusega märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4). Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. Kohus leiab, et antud asjas ei ole TsMS § 162 lg 4 kohaldamine põhjendatud.
R.Undrest kohtunik
2-1-291/05
5(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.