Viru Maakohus
Kohtunik
Natalja Losevtsova
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. jaanuar 2009.a, Narva
Tsiviilasja number
2-05-23662
Tsiviilasi
OÜ Nelista (pankrotis) hagi A M vastu tekitatud kahju summas 250000 krooni hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ Nelista (pankrotis) (registrikood 10691293; juriidiline aadress Tškalovi 1/1, Sillamäe) Hageja esindaja: pankrotihaldur Robert Sprengk (aadress Aia 4, 41701 Voka, Toila vald) Kostja: A M (isikukood xxx; elukoht xxx)
esindajad
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 29.12.2005 esitas hageja OÜ Nelista (pankrotis) esindaja pankrotihaldur Robert Sprengk kohtule hagiavalduse A M vastu tekitatud kahju 250 000 krooni nõudes.
Esitatud hagiavalduse kohaselt Narva linnakohtu poolt algatati hageja pankrotimenetlus 16. jaanuaril 2004. aastal. Narva Linnakohtu 11.03.2005.a otsusega tsiviilasjas nr 2-1043/03 on välja kuulutatud hageja pankrot. Pankrotiotsusega nimetati hageja pankrotihalduriks Robert Sprengk. Hageja seaduslikul esindajal on oma ülesannete täitmisel teatavaks saanud järgnevad asjaolud, milledest tingituna hageja esitab käesoleva hagi:
Kohtu seisukoht TsMS § 403 lg 1 kohaselt poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Äriseadustiku (kehtinud kuni 01.01.2005) § 315 lõike 1 kohaselt vastutavad juhatuse liikmed oma kohustuste rikkumisega aktsiaseltsile tekitatud kahju eest. Äriseadustiku § 306 lõike 2 kohaselt on juhatuse liige kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Äriseadustiku § 315 lõike 1 kohaselt vastutavad juhatuse liikmed oma kohustuste rikkumisega aktsiaseltsile tekitatud kahju eest. Äriseadustiku § 306 lõike 2 kohaselt on juhatuse liige kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. See kohustus tähendab ka seda, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta aktsiaseltsile põhjendamatuid riske. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, siis võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks, mis võib kaasa tuua vastutuse ÄS § 315 lg 1 järgi (Riigikohtu 02.06.2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-03). 05.01.2004.a hageja ja Vene Föderatsiooni äriühing OOO Ideal+ sõlmisid lepingu kauba ostmiseks lepingu kogusummaga 250 000 krooni. Tsiviilasja materjalides oleva 31.12.2003.a koostatud bilansi kohaselt hageja oli maksejõuetu juba 2003. aasta alguses. 2003.a alguses hageja omakapital oli negatiivne, moodustades 108 263 krooni. Sellest asjaolust kostja oli või vähemalt pidi olema teadlik. Seega kostja väide selle kohta, et majandustegevus oli 2003. aasta tulemuste järgi kasumis ei vasta tõele. 11.03.2004.a pankrotiotsuse kohaselt 27.02.2003.a oli avaldatud sundlõpetamise hoiatus hageja suhtes. Sellest tulenevalt lepingu sõlmimise ajal (05.01.2004) oli kostja teadlik hageja majanduslikust olukorrast ehk sellest, et hageja on maksujõuetu. 05.01.2004.a sõlmitud lepingu kohaselt hageja kohustus tasuma 250 000 krooni ettemaksuna. 05.01.2004.a ülalnimetatud summa oli ettemaksuna tasutud. Lepingu täitmise osas ei olnud mingeid tagatisi. Tsiviilasja materjalides oleva bilansi kohaselt seisuga 31.12.2003 hagejal oli varasid kokku 373672 krooni ning sellest käibevahendeid 280246 krooni. Seega ettemaksuna tasutud 250000 krooni oli peaaegu kogu hageja käibevahendid. Sellest tulenevalt kostja sõlmis lepingu ja täitis selle sisuliselt kogu hageja vara ulatuses ilma igasuguse tagatiseta. Kohus leiab, et kostja väide selle kohta, et kostjale oli edastatud usaldusväärne ja positiivne info Venemaa äriühingu kohta on paljasõnaline. Kostja ei ole kohtule esitanud mingeid tõendeid selle kohta. Asjaolu, et Venemaa äriühing täitis nõuetekohaselt oma lepingukohustusi teiste ettevõtjate ees, ei tähenda veel seda, et kostja võis sõlmida ja täita lepingu sisuliselt kogu hageja vara ulatuses ilma igasuguse tagatiseta. Asjaolu, et kostja sõlmis lepingu ebakindla lepingupartneriga tõendab ka see, et pankrotihalduril ei õnnestunud üles leida Venemaa äriühingu, kellega kostja hageja juhatuse liikmena sõlmis
lepingu, kuna pankrotihalduri poolt Venemaa äriühingule lepingus märgitud aadressil saadetud kirjad tulevad avamata tagasi koos märkega, et adressaati ei ole võimalik leida. Seega 05.01.2004 lepingu sõlmimisega võttis kostja hagejale põhjendamatu riski hoolsuskohustuse rikkudes, mis toob kaasa tema vastutuse ÄS § 315 lg 1 järgi (kehtinud kuni 01.01.2005). Eeltoodust lähtuvalt, leiab kohus, et hageja OÜ Nelista (pankrotis) hagi A M vastu tekitatud kahju summas 250000 krooni hüvitamise nõudes, tuleb rahuldada täies ulatuses. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Seega kuulub kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele vajalik ja põhjendatud kostja kohtukulud. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 403 lg 1, 434-436, 438, 439, 441, 442, 452 lg 1, 630 lg 1, 632 lg 1; TsMS ja TMS RakS § 3.
Natalja Losevtsova Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.