Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.01.2009.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-23606
Tsiviilasi
MAS hagi AS D vastu võlgnevuse 35 617,05 krooni ja viiviste nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja – AS M(reg.kood XXX) Hageja lepinguline esindaja – advokaat Meelis Masso
esindajad
Kostja – AS D (reg.kood XXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Mullari Kolmas isik kostja poolel OÜ T(reg.kood XXX)
Resolutsioon
Jätta hagi rahuldamata. Hageja menetluskulud jätta tema enda kanda, kostja ja 3.isiku menetluskulud jätta hageja kanda.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb kaebuse esitamisel menetlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 07.05.2002.a. naftasaaduste laoleping, mille alusel osutas hageja kostjale teenust, mis seisnes naftasaaduste hoiustamises, arvetel nr AL072, AL091 ja AL061 märgitud kogustes ja ajavahemikel, kokku 35617,05 krooni väärtuses. Lepingu alusel kohustus kostja hagejale tasuma osutatud teenuste eest vastavalt hageja poolt esitatud arvetele. Arvete kohaselt tuli teenuse eest tasuda 15 päeva jooksul alates arve koostamisest. Kostja rikkus nimetatud kohustust, jättes kauba eest tasumata arvel märgitud tähtajaks ning kohustus on täitmata käesoleva hetkeni. Lepingu p-s 7.4 leppisid hageja ja kostja kokku, et kui kostja viivitab lepingu alusel osutatud teenuste eest tasumisega on kostja kohustatud hageja nõudmisel tasuma hagejale viivist 24 % viivitatud summast aastas iga tasumisega viivitatud päeva eest hageja arvestas kostjale viiviseid alates maksetähtaja ületamisest kuni 06.06.2008 viivisemääraga 24 % aastas. Kostja viivisvõlgnevus hageja ees on 06.06.2008.a. seisuga 48 704,71 krooni. 28.11.2007.a. saatis hageja kostjale võlanõude K118. Kostja teatas, et keeldub nõuet täitmast kuna hagejaga kontserni kuuluv ettevõte OÜ ÕG takistas hageja laos hoiustatud kütuse vaba käsutamist. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 35 617,05 krooni ja viivise 35 616,05 krooni, kohtukulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt vähendas hageja viivisenõuet ja palub kostjalt välja mõista viivised summas 25 541,82 krooni, ning alates hagiavalduse esitamisest viivis 24 % aastas arvestusega iga viivitatud päeva eest põhinõudelt s.o. 35 617,05 krooni.
Kirjaliku vastuse ja selle täpsustuste kohaselt hagiavaldusele kostja hagi ei tunnista. 03.05.2005.a. sõlmis kostja hageja emaettevõttega OÜ ÕG kokkuleppe 370 000 kg suvediislikütuse ostuks, mille üleandmiseks hageja aktsiisilaos vormistati üleandmisevastuvõtu aktid. Faktiliselt kostja käsutusse nimetatud diislikütus ei jõudnud kuivõrd OÜ ÕG takistas samas kontsernis oleva hageja kaudu nimetatud diislikütuse koguse käsutamist. Ajendatuna OÜ ÕG poolsest käitumisest esitas kostja 03.06.2005.a. tehingust taganemise avalduse, millega taganes diislikütuse ostutehingust ning millest tulenevalt vormistati hageja aktsiisilaos kütuse üleandmise-vastuvõtu akt, millega kostja tagastas OÜ ÕG diislikütuse koguses 370 000 kg. Kuna hageja takistas OÜ ÕG soovil diislikütuse vaba käsutamist, siis rikkus ta sellega laolepingust tulenevaid hoidja kohustusi. Hageja ja kostja vahel sõlmitud laolepingu järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt tasumisega viivitamise korral, juhul, kui selleks oleks alus maksimaalselt 25 541,81 krooni s.o. arvestusega 24% aastas. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud, kuna laolepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on üks aasta. Kostja palub kohaldada aegumist ja jätta hagiavaldus rahuldamata. Kohtukulud jätta hageja kanda. Kolmas isik kostja poolel OÜ T kirjalikku seisukohta ei esitanud.
Asja materjalidele lisatud lepingu (tlk 8-17) järgi sõlmisid pooled 07.05.2002.a. naftasaaduste laolepingu. Nimetatud lepinguga leppisid pooled kokku, et kostja annab hagejale hoida naftasaadusi lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras. Asjas puudub vaidlus, et kostja andis ajavahemikul 03.05-03.06.2005.a. hagejale hoiule diislikütuse koguses 740 000 kg ja ajavahemikul 01.03-31.03.2006.a. hoiule diislikütuse kogusega 21 980 kg.
Asjas puudub vaidlus, et nimetatud kütuse osas lõppes kütuse hoiu kohustus vastavalt 03.06.2005.a. ja 31.03.2006.a. Asja materjalidele lisatud arvete (tlk 18-20) alusel nõuab hageja kütuse hoidmise eest tasu maksmist. Kostja palub kohaldada aegumist, kuna laolepingud lõppesid vastavalt 03.06.2005.a. ja 31.03.2006.a. ning hagi esitamisel 12.06.2008.a. oli möödunud VÕS §-s 960 lg 1 sätestatud tähtaeg nõude esitamiseks. Poolte vahel on vaidlus selles, kas laolepinguks võlaõigusseaduse (VÕS) § 897 mõttes on 07.05.2002.a. sõlmitud leping või on laolepinguteks, millest tulenevatele nõuetele kehtib üheaastane aegumistähtaeg, poolte vahel sõlmitud kokkulepe konkreetse naftasaaduse hoidmiseks. VÕS § 897 järgi on laoleping hoiuleping, millega hoidja oma majandus- või kutsetegevuses kohustub vallasasja hoidmisel selle ladustama ja säilitama, hoiuleandja aga kohustub maksma selle eest tasu. Eelnevast tuleneb, et laolepingu sõlmimisega võtab hoidja endale kohustuse vallasasi ladustada ja tagada selle säilimine. Kohus on seisukohal, et laolepingust tulenevaid põhikohustusi saab aga hoidja täita ainult juhul, kui konkreetne vallasasi on temale hoidmiseks üle antud. Poolte vahel 07.05.2002.a. sõlmitud lepinguga ei andnud kostja hagejale asju hoiule. Nimetatud lepinguga leppisid pooled kokku hoiule andmise peamistes tingimustes, hoiule antava konkreetse vallasasja liik, kogus ja hoidmise aeg lepiti kokku jooksvalt. Kuna laolepingust tulenevaid põhikohustusi saavad pooled täita vaid juhul, kui konkreetne vallasasi on hoiule antud, siis leiab kohus, et laolepinguteks on VÕS § 897 mõttes on poolte vahel sõlmitud kokkulepped diislikütuse hoiule andmiseks ajavahemikel 03.0503.06.2005.a. ja 01.03-31.03.2006.a. Eelnimetatud seisukoht juhindub ka VÕS § 906 lg 1 sätestatust. Võlaõigusseaduse § 906 lg 1 järgi laolepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on üks aasta. Tahtlikult või raske hooletusega tekitatud kahju hüvitamise nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat. Kohus osutab, et üldisest aegumistähtajast erandite kehtestamise üheks eesmärgiks on asjaolu, et konkreetse õigussuhtega seotud asjaolude tõendamine võib olla aja möödudes keerukam kui teistel juhtudel. VÕS §-ga 906 lg 1 ei ole kooskõlas hageja seisukoht, et kuna poolte vahel 07.05.2002.a. leping ei ole lõppenud, siis ei ole aegunud ka erinevatel ajavahemikel kostjale kuulunud eri liiki ja koguste naftasaaduste hoidmisest tulenevad nõuded. Kohus leiab, et hageja juures olid 03.05-03.06.2005.a ja 01.03-31.03.2006.a. asjad hoiul erinevate laolepingute järgi ning lepingud lõppesid 03.06.2005.a. ja 31.03.2006.a. VÕS § 906 lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuete aegumistähtaeg algab lepingu lõppemise päevast. Kuna hageja esitas hagi kohtusse 12.06.2008.a. on hageja nõuded nimetatud laolepingute järgi aegunud. Hageja on asjas tuginenud ka sellele, et kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult, ning sellest tulenevalt on aegumistähtaeg pikem. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Eeltoodust järeldub, et kohustuse mistahes rikkumine ei ole automaatselt kvalifitseeritav tahtlusena jätta oma kohustused täitmata. Süü, s.h. tahtluse olemasolu eeldab eraldi tuvastamist lisaks rikkumise tuvastamisele. Tahtlus kohustuse rikkumisel on sisustatud VÕS § 104 lg s 5, s.o õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega pidanuks hageja tõendama, et lepingut sõlmides (või täites) olid kostja kavatsused suunatud sellele, et hagejal jääksid saamata lepingu järgi tasumisele kuuluvad summad.
Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-tele 1 ja 2 tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Tahtlik kohustuste rikkumine oleks ilmses vastuolus hea usu põhimõttega, kuid kostja pahauskset käitumist tuleks hagejal tõendada. Hageja seda teinud ei ole. Kohus leiab, et aegumise regulatsioon kaotaks tähenduse, kui lugeda hageja poolt esiletoodud asjaolusid automaatselt tahtlikuks tegevuseks ja kohaldada seetõttu pikendatud aegumistähtaega. TsÜS § 142 lg 1 järgi õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Peale nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmist. TsÜS § 144 järgi koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Kuna kostja on esitanud aegumise väite ja asjas on tõendamist leidnud, et nõue on aegunud, siis leiab kohus, et hagi tuleb nii põhinõude kui viivise osas jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 järgi kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses sarnane lõppotsusega. Nõude põhjendatuse vaheotsusega tunnustamise korral jätkab kohus menetlust nõude suuruse üle ja teeb selle kohta otsuse. Kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb jätta rahuldamata, siis leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda, kostja ja 3. isiku kohtukulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 167 lg 1 järgi iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest, lg 3 järgi hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.