Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Egon Konsand, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. jaanuar 2008 Tartu
Tsiviilasja number
2-06-28102
Tsiviilasi Tsiviilasja hind
AS Narva Vesi hagi korteriühistu (KÜ) 26. Juuli 27 vastu 16 744.40 krooni nõudes 16 744.40 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 23. aprilli 2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ 26. Juuli 27 apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): KÜ 26. Juuli 27 (registrikood 80158436), esindaja Aleksandr Gamazin
esindajad
Vastustaja (hageja): AS Narva Vesi (registrikood 10369373), esindajad Irina Belova ja Sergei Belov. Rahuldada apellatsioonkaebus. Tühistada Viru Maakohtu 23. aprilli 2007 otsus täielikult.
Menetluskulude jaotus
Teha asjas uus otsus, millega jätta AS Narva Vesi hagi KÜ 26. Juuli 27 vastu 16 744 krooni nõudes rahuldamata. Jätta poolte menetluskulud kõigis kohtuastmetes AS Narva Vesi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
esitas hageja teenuse eest arved kostjale. Vaatamata sellele on osa korteriomanikke jätkanud otse hagejale tasumist. Hageja kandis korteriomanike tasutud summad deposiitarvele ning on valmis need tagastama korteriomanikele. Kostja on kõik talle esitatud arved jätnud tasumata ja tagastanud hagejale. Kostja väitel ei ole ta hagejaga selle teenuse osutamise lepingut sõlminud. Hageja ei ole peatanud teenuse osutamist, kuigi kostja ei ole teenuse eest tasunud. Hagejaga ei ole sõlmitud lepingut, mille üheks pooleks oleksid kõik korteriomanikud ühiselt. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus sätestab erinevalt lepinguvabaduse printsiibist lepingu sõlmimise kohustuse, samuti reguleerib nimetatud seadus imperatiivselt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuse osutamise lepingute tingimusi, sh seda, kes saavad olla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuse osutamise lepingu poolteks ÜVVKS § 16 järgi. ÜVVKS § 7 lg-te 1 ja 2, § 8 lg 1 ja lg-te 3–5 alusel saab ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitujaks ning sellest tulenevalt ka vee-ettevõtja kliendiks olla kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik või valdaja. Korteriomanikud on kinnistut moodustava maatüki kaasomanikud. Korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 1 lg 1 järgi on korteriomand omand ehitise reaalosale, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kaasomandi esemeks maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Ekslik on kostja seisukoht, et korteriomanditel on igaühel oma veevärk ja kanalisatsioon, mis on ühendatud hageja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Nii tehnilistel kui ka juriidilistel põhjustel ei saa hagejat kohustada sõlmima lepingut iga korteriomanikuga eraldi. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel on võlasuhe ostu-müügilepinguna. Hageja teadet 21.05.2006 selle kohta, et hageja lõpetab maksete vastuvõtmise korteriomanikelt, ei saa lugeda kestvuslepingu ülesütlemiseks. Tegemist oli lepingute asendamisega ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse nõuetele vastavate lepingutega, mis on lepingu muutmine, mitte ülesütlemine. Sellest tulenevalt on varem poolte vahel sõlmitud müügileping jätkuvalt kehtiv. Hageja nõuab kostjalt 16 744.40 krooni väljamõistmist. Hageja täitis lepingu tingimusi nõuetekohaselt. Kahju hüvitamise kui õiguskaitsevahendi kohaldamine kohustuse rikkumise korral eeldab kohustuse rikkumise fakti olemasolu. Kohustust on rikutud tasumata arvete näol. Vastutuse puudumist kohustuse rikkumise eest peab VÕS § 103 lg 1 järgi tõendama kostja. Kostja vastutuse puudumist ei ole tõendanud. Korteriomanikud on vett tarbinud, kuid jätnud selle eest tasumata. Kostja kui korteriühistu on korteriomanike ühiste huvide esindaja. Korteriomanike ühine huvi on, et hageja varustaks pidevalt korterelamut puhta veega ja puhastaks reovett. Kostjale esitatud arvete suuruse ja tekkinud võla arvestuse aluseks on liitumispunktis asuva veemõõturi näidud. Võimalike võlgnike vaheline võlgade jaotus on korteriühistu sisesuhe. Korteriühistusisene veejaotus ja arvestus on reguleeritav korteriomanike kokkuleppega. Kostja ei ole menetluse käigus vaidlustanud mõõdetud müüdava asja koguseid ega arvetel esitatud summasid. Maakohus vähendas hageja nõutud summat selle võrra, mis korteriomanikud hagejale omaalgatuslikult tasusid.
Kaebuse põhjenduste kohaselt ei saa korteriühistu olla AS Narva Vesi hagis kostjaks, kuna ei ole astunud hagejaga võlaõiguslikesse suhetesse. Kohus on ebaõigesti leidnud, et pooled vaidlevad selle üle, kas 17.05.2006 on loobutud hageja ja korteriomanike vahelisest teenuse osutamise lepingust. Samuti leidis kohus ebaõigesti, kui leidis, et pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja vahel on sõlmitud võlaõiguslik leping. Hageja tunnistas hagis, et kostja hoiab kõrvale lepingu sõlmimisest ning palus kohtul kahjusumma välja mõista. Vaidluse esemeks on asjaolu, kas korteriühistu on kohustatud tasuma hageja poolt esitatud arveid summas 16 774.40 krooni. Kohus on otsuses teinud vastuolulisi järeldusi. Kohus tegi õigesti kindlaks, et hageja ja korterelamu vahel olid sõlmitud veevarustuse- ja kanalisatsioonilepingud (1980-1990). Kuid vastuolus eelnevaga leidis kohus, et hageja osutab korterelamule nimetatud teenust. Hiljem kohus märgib, et hageja on võimaldanud korteriomanikel teenust tarbida ja korteriomanikud on selle eest ka osaliselt tasunud. Seega peab kohus võimalikuks, et ühte ja sama kaupa on võimalik müüa veetorustiku kaudu korraga nii korteriomanikele kui ka omanike ühendusele. Kohus leidis õigesti, et lepingut hagejaga, mille üheks pooleks oleksid kõik korteriomanikud ühiselt, sõlmitud ei ole. Samas jõudis kohus järeldusele, et kostja on kohustatud tasuma hageja arveid, kuna arvete tasumata jätmisega tekitati hagejale kahju. Kohus märkis, et lepingu pooled otsustavad läbirääkimiste käigus ise, millise kaasomanike ühise tegutsemise vormi kaudu leping sõlmitakse, samas kohus leidis, et lepingu läbirääkimiste staadiumis puudub hagejal muu võimalus, kui esitada kostjale arved. Kohus tuvastas, et vee-ettevõtja teade sellest, et ta lõpetab maksete vastuvõtmise igaühelt eraldi, ei saa lugeda lepingu ülesütlemiseks, samas on arusaamatu, miks tuli kehtivate lepingute alusel arved esitada kolmandale isikule. Seos vaidluse esemega puudub ka kohtu väitel, et vett ei saa mõõta korterites asuvate veemõõtjate alusel, sest hagejal puudub võimalus ja seaduslik alus korterisiseste veemõõtjate kontrollimiseks. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kõik majandusküsimused, sealhulgas veevarustuse probleemid tuleb lahendada korteriühistu kaudu. ÜVVKS § 8 lg 5, AÕS 72 ja KOS § 12 lg 3 tuleneb, et kaasomandi haldamine toimub korteriomanike enamuse otsuse alusel. Apellant ei vaidlusta maakohtu otsust selles, et turul valitseva äriühingu käitumine on mõistlik. Kuid selliseid hinnanguid võib anda vaid võlasuhete korral. Ainsaks kahju tõendavaks tõendiks luges kohus hageja poolt koostatud arveid, millega rikkus TsMS § 435 lg 1. Ekslik on kohtu seisukoht, et korteriomanikud tasusid 2006. a maist augustini arveid omaalgatuslikult. Tegelikult tasuti arveid lepingute alusel. Kohus on ebaaus, kui väidab, et korteriühistu on korteriomanike ühiste huvide esindaja. Apellant, tuginedes KÜS §-le 1 ja 2, KOS §-dele 8, 14-15, 20-21, leiab, et korteriühistu esindab korteriühistu liikmete ühiseid huve korteriühistu kaudu, mitte aga ei esinda korteriomanikke tehingute puhul. Korteriomanikud ei ole mingi tehinguga andnud korteriühistule õigust esindada neid suhetes hagejaga. Maakohus viitas otsuses VÕS § 116 lg 2 p-le 1, kuid ei märkinud, millist lepingut kostja rikkus. Maakohus ei ole märkinud, mis alusel tekkisid kostjal kohustused hageja ees. Otsuses viidatud VÕS § 103 lg 1 puudub seos antud vaidlusega. Ekslik on kohtu seisukoht, et korteriomanikud tarbisid vett, kuid ei maksnud selle eest. Kohtule on esitatud kostja poolt maksekorraldused ja kviitungid selle kohta, et korteriomanikud on teenuse eest tasunud. Maakohus, tuvastades, et hagejal puuduvad tehnilised ja juriidilised võimalused mõõta müüdava vee kogust iga korteriomandi puhul eraldi, väljus hagi eseme piiridest. Gaasi- ja elektrimüüjad on tehniliselt korraldanud igale korteriomanikule kauba müügi korra. Kuni 2006. a maini pidas sellest korrast kinni ka hageja. Maakohus, võttes arvesse korteriomanike poolt tasutud summasid ja vähendades haginõuet, ignoreeris TsÜS § 6 lg-s 3 sätestatut, s.o et õigused ja kohustused antakse üle üleandmise
tehinguga. Maakohus, rikkudes mittetulundusühingute seaduse § 2 lg 2, pani meelevaldselt korteriomanikele kohustuse tasuda teenuste eest korteriühistule, ja vastupidi, nagu oleksid korteriomanikud tasunud nende poolt tarbitud teenuse eest korteriühistu asemel. Sellega rikkus maakohus üht mittetulundusühinguid puudutavat põhireeglit, et ühingu liikmed ei kanna vastutust ühingu kohustuste eest ja ühing ei kanna vastutust oma liikmete kohustuste eest.
Viivi Tomson
Egon Konsand
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.