Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tallinna Ringkonnakohus Aleksandr Kondrašov, Liis Arrak, Ele Liiv 23.01.2026, Tallinn 2-23-4382 U.G hagi AS LHV Pank vastu lepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks Vaidlustatud otsus Harju Maakohtu 14.10.2024 otsus Kaebuse esitaja ja liik AS LHV Pank apellatsioonkaebus Asja hind ringkonnakohtus Apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja U.G (isikukood XXX), lepinguline esindaja Andreas esindajad ringkonnakohtus Lunden Kostja AS LHV Pank (registrikood 10539549), lepinguline esindaja Teele Reedi Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata AS LHV Pank 09.01.2026 taotlus kuulutada menetlus kinniseks.
2.Harju Maakohtu 14.10.2024 otsus jätta muutmata.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta AS LHV Pank kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel võib olla vajalik tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.U.G (hageja) esitas 21.03.2023 Harju Maakohtule AS LHV Pank (kostja/pank) vastu hagi, milles palus tuvastada, et kostjal ei olnud mõjuvat põhjust öelda 14.03.2023 avaldusega
erakorraliselt üles makseteenuse leping, ning tuvastada, et poolte vahel on kehtiv makseteenuse leping. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 26.07.2022 makseteenuse lepingu ning kostja avas hagejale konto. Kontole laekusid Soome ettevõtte poolt hagejale makstud dividendid. Lisaks laekus 2022. a sügisel kontole 981 466,66 eurot hageja kontolt likvideeritud Läti pangas ABLV Bank AS (ABLV). Enne raha laekumist selgitas hageja kostjale raha päritolu ja esitas Riia Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22.09.2022 määruse, millega oli tuvastatud vahendite seaduslik päritolu. Kostja aktsepteeris ülekande. Hageja soovis 2023. a kanda vaidlusaluselt kontolt 650 000 eurot oma Šveitsi pangas asuvale kontole, kuna seal pakuti kõrgemat hoiuseintressi. Ülekande tegemiseks taotles hageja kostjalt makselimiidi suurendamist. Limiidi tõstmise asemel asus kostja hagejalt nõudma teavet kontol oleva raha päritolu kohta, hageja seotuse kohta Eestiga ja temaga seotud juriidiliste isikute tegevuse kohta. Hageja selgitas raha päritolu ja esitas seda kinnitavad dokumendid. Lätist laekunud raha päritolu tõendavad dokumendid oli hageja kostjale esitanud juba varem. Kostja küsitud dokumentidest jättis hageja esitamata vaid äriühingu C OÜ konto väljavõtte, sest ettevõte ei olnud seotud kontol oleva rahaga ning hagejal puudus kohustus juriidilise isiku andmeid esitada. Vaatamata hageja koostööle ütles kostja 14.03.2023 avaldusega makseteenuse lepingu erakorraliselt üles. Kostjal puudus õigus leping üles öelda. Hageja oli pangale esitanud nõutud teabe ja selgitanud raha päritolu. Läti pangast laekunud vahendite seaduslikku päritolu tõendab kostjale esitatud Riia Ringkonnakohtu määrus. Väide, et hageja jättis kostjale esitamata Läti kohtu määruses viidatud raamatupidamisdokumendid, on alusetu, kuivõrd hageja esitas kõik tema valduses olevad materjalid. Kostja ei selgitanud, kas esitatud dokumentidest piisab või on vajalik täiendava teabe esitamine. Asjaolu, et kostja avas hagejale konto, kinnitab, et kostja pidas hagejat sobivaks kliendiks. Hageja on tarbija, kelle ainus arvelduskonto Eestis asus kostja juures. Hagejal on Soome kodakondsus ja Eesti elamisluba. Hageja on ärimees, kes viibib erinevates riikides, sealhulgas Eestis, kus ta üürib korterit, saab töötasu ja maksab makse.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja selgitas, et lepingu sõlmimisel avaldas hageja, et tema kontole hakkavad laekuma palk ja dividendid. Esimesel kolmel kuul laekusidki kontole vaid töötasu ja dividendid. Alates 2022 a. oktoobrist hakkasid kontole laekuma suured rahasummad kliendi Soome pangakontolt. Lisaks teavitas hageja kostjat, et tema kontole laekub likvideeritud Läti pangast ABLV makse summas 981 266,66 eurot. Vahendite päritoluna nimetas klient temale kuuluvatest äriühingutest aastatel 2015-2017 saadud dividende. Seda asjaolu soovis hageja tõendada kostjale edastatud Läti kohtu määrusega, mille kohaselt ei pärine vahendid kuritegelikust tegevusest. Samas nähtub määrusest, et kohtumenetlust ei lõpetatud mitte vara seadusliku päritolu tuvastamise tõttu, vaid seetõttu, et välisriikidest ei olnud lähiajal võimalik saada teavet raha päritolu kohta. Läti kohtu määruses märgitakse samuti, et hageja ei ole dividendide väljamaksmise otsuseid ega käskkirja ise allkirjastanud, vaid allkiri on dokumentidele kopeeritud. Dividendide väljamaksmise otsused on koostatud pärast dividendide väljamaksmist nende väljamaksmise fakti varjamiseks. Kohtumäärusest nähtuvalt on hageja esitanud võltsimistunnustega fiktiivseid raamatupidamisdokumente. Kostja palus hagejal nimetatud dokumendid esitada, kuid hageja 2
keeldus ja soovitas kostjal pöörduda Läti kohtu poole. Seega jäi hageja vara päritolu kostja jaoks ebaselgeks. Alles pärast kostja korduvat nõudmist esitas hageja küsitud andmed: Soome ja Šveitsi pangakontode väljavõtted, üürilepingu, töötasu arvestuse. Hageja ei esitanud temaga seotud C OÜ konto väljavõtet. Hageja on Soome kodanik, kes elab valdavalt Soomes ja maksab Eestis vaid üüri. Hageja ei oma Eestis kinnisvara ja tal ei ole Eestis elukohta. Hageja vaid üürib Eestis kinnisvara. Hagejal on pangakonto Soomes ning arusaamatuks jääb, miks kasutab ta „transiitkontona“ kostja juures olevat kontot, mitte Soomes asuvat kontot. Hageja kuvand meedias on negatiivne, hageja äriühingu sissetulekud ei ole läbipaistvad ning on raskesti jälgitavad. Hageja vastused kostja päringutele olid napisõnalised, mistõttu ei olnud kostjal võimalik veenduda tehingute sisus ega kontole laekunud raha päritolus. Seetõttu ei olnud kostjal võimalik täita rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 19 lg-s 1 ja § 20 lg-s 1 sätestatud hoolsusmeetmeid. Arvestades hageja koostöötahte puudumist ning ebapiisavaid selgitusi seoste kohta Eestiga ja vara päritolu osas, otsustas kostja lepingu erakorraliselt öelda üles. Olukorras, kus hageja keeldus esitamast tõendeid oma vara päritolu kohta, oli kostjal õigus öelda leping erakorraliselt üles ka RahaPTS § 42 lg 4 alusel.
MAAKOHTU OTSUS JA PÕHJENDUSED
3.Maakohus rahuldas 14.10.2024 otsusega hagi ning tuvastas, et kostja 14.03.2023 erakorralise ülesütlemisavaldusega ei ole poolte vahel 26.07.2022 sõlmitud eraisiku kliendileping lõppenud.
Maakohus tuvastas järgmised asjaolud:
– hageja ja kostja sõlmisid 26.07.2022 kliendilepingu, mille alusel osutatavad teenused on põhimakseteenused võlaõigusseaduse (VÕS) § 709 lg 151 tähenduses; – kostja ütles 14.03.2023 avaldusega erakorraliselt üles hagejaga 26.07.2022 sõlmitud kliendilepingu ja kõik teised teenuslepingud; – hageja on Soome kodanik ja tal on Eestis elamisluba.
3.2.Lepingu ülesütlemiseks peavad olema täidetud formaalsed ja materiaalsed eeldused. Kohus tuvastas, et täidetud on lepingu ülesütlemise formaalsed eeldused: kostja saatis hagejale ülesütlemisavalduse, mis sisaldab kostja tahet leping lõpetada ning ülesütlemise põhjendust.
3.3.Täidetud ei ole lepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused. Kohus märkis, et tegemist on olukorraga, kus kostja oli hagejale konto avanud, mis näitab, et kostja oli esmakontrolli läbi viinud ja asunud seisukohale, et hageja sobib kostja kliendiks. Menetluses tõi kostja üldsõnaliselt välja, et hageja ei esitanud kostjale dokumente, mida kostja hagejalt nõudis. Lisaks selgitas kostja, et hageja vastas päringutele napisõnaliselt ning nendest vastustest ei ole kostjalt olnud võimalik veenduda tehingute sisus ega kontole jõudnud vara päritolus. Kohus leidis, et hageja vastuseid ei saa napisõnalisteks pidada. Pigem võib kostja töötaja poolt hagejale esitatud küsimusi pidada kaootiliseks ning nendest on keeruline aru saada, millise raha üle kontroll toimub.
3.4.Enne likvideeritavast Läti pangast raha laekumist selgitas hageja kostjale raha päritolu ja esitas raha kohta kõik dokumendid, mis olid tema valduses. Seega kontrollis kostja raha päritolu enne raha hageja kontole laekumist. Lätist laekunud raha oli hageja kontol kolm kuud ja kostja ei esitanud selle kohta mingeid küsimusi. 3
3.5.Hageja selgitas piisava põhjalikkusega raha päritolu. Hageja esitas enamuse kostja poolt nõutud tõenditest. Kostja poolt küsitud dokumentidest ei esitanud hageja vaid C OÜ makseasutuses Wise asunud konto väljavõtet.
3.6.Kostja ei põhjendanud, miks hageja esitatud dokumendid ei vastanud kostja nõuetele ja millises osas ei tõenda nad hageja raha legaalset päritolu. Kostja märkis üldsõnaliselt, et hageja keeldub esitamast tõendeid vara päritolu kohta, kuid kostja ei selgitanud konkreetselt, millise vara päritolu kohta ei esitanud hageja tõendeid ning miks ei piisa hageja esitatud tõenditest. Kostja ei selgitanud, miks ta küsis hagejale kuuluva äriühingu arveldusarve väljavõtteid, arvestades seda, et hageja on füüsiline isik ja hagejal oli kostjaga sõlmitud põhimakseteenuse leping. Juhul, kui kostja pärast hageja dokumentide ja selgituste esitamist leidis jätkuvalt, et hageja ei ole esitanud piisavalt dokumente rahaliste vahendite päritolu kohta, oleks kostja pidanud hagejalt täiendavalt vajalikke dokumente nõudma ja vajadusel põhjendama nende nõudmist. Selle asemel ei vastanud kostja hageja päringutele, jättes hagejale eksitava mulje, et hageja poolt on kõik vajalikud dokumendid esitatud. Kostja ei ole piisavalt põhjendanud, miks tal ei olnud võimalik hageja suhtes rakendada seaduses ettenähtud hoolsusmeetmeid. Kostja esitatud selgituste põhjal ei ole täidetud hagejaga sõlmitud lepingu erakorralise ülesütlemise materiaalsed eeldused RahaPTS § 42 lg 1 p 1 alusel.
POOLTE SEISUKOHAD
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
Kostja ei vaidlusta maakohtu seisukohta, et ülesütlemine on formaalselt õiguspärane.
4.2.Hageja selgitas lepingu sõlmimisel, et kostja juures asuvale kontole hakkavad laekuma hageja palk ja dividendid. Esimesed kolm kuud laekusid kontole palk ja dividendid, kuid alates oktoobrist hakkasid kontole laekuma suured summad hageja Soome pangakontolt. Lisaks teavitas hageja panka, et kontole laekub likvideeritud Läti pangast 981 266,66 eurot. Läti pangast laekuva raha päritoluks nimetas hageja dividendimaksed tema firmadest aastatel 2015-2017. Viidatud asjaolu üritas hageja tõendada Läti kohtu määrusega, mille kohaselt uuriti raha päritolu Läti pangas ning justkui jõuti järeldusele, et vahendid ei pärine kuritegelikust tegevusest. Määrus annab aga alust arvata, et kuriteoga seotud vara konfiskeerimise menetlust ei lõpetatud seetõttu, et kliendi vara on saadud seaduslikul teel, vaid sellepärast, et välisriikidest ei ole lähiajal võimalik saada teavet raha päriolu kohta. Lisaks on määruses kirjas, et hageja ei pannud dividendide väljamakse otsustele ja käskkirjale ise oma allkirja, vaid see on kopeeritud. Kohtumäärusest nähtuvalt on hageja esitanud võltsimistunnustega fiktiivseid raamatupidamisdokumente. Kostja palus nimetatud dokumendid esitada, kuid hageja keeldus sellest ja soovitas kostjal pöörduda Läti kohtu poole. Kohtumääruses märgitud asjaolude tõttu oli vara päritolu kostja jaoks ebaselge.
4.3.Kohus on jätnud tähelepanuta küsimuse, kas tegemist oli legaalset päritolu vahenditega või mitte. Kuna hageja ei esitanud tõendeid vara seadusliku päritolu kohta, puudus kostjal seadusest tulenev õigus tehingu lõpuni viimiseks ning ärisuhte hoidmiseks. Kostja ei ole uurimisasutus, kellel oleks volitust teiste riikide ametiasutustele päringuid teha. Kostja võimalused hoolsusmeetmete rakendamisel on piiratud ning ta saab tugineda kliendi esitatud teabele. Olukorras, kus hageja on keeldunud kostjale nõutud dokumente esitamast, ei pea kostja lõputult hagejale selgitama, miks ta mingeid dokumente vajab ning neid uuesti küsima.
4
4.4.Kahtlusi tekitas asjaolu, et kuivõrd hagejal on olemas kontod Soome Vabariigis, kus hageja enamasti elas ning Šveitsis, siis miks oli vaja eraldi luua konto Eesti Vabariigis, millega hagejal silmnähtavat seost ei ole. Kostja hinnangul on tegemist transiidikontoga, et varjata raha päritolu.
4.5.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostja kontroll hõlmas üksnes füüsilise isiku arvelduskontot ning hageja ei olnud kohustatud kostjale esitama hagejaga seotud C OÜ konto väljavõtet. Kostja ei kontrolli arvelduskontot, vaid kliendi vara päritolu ja vahendeid. Ekslik on maakohtu lahendist järelduv seisukoht, et kostja peab osalise teabe saamisel jätkama hagejaga kliendisuhet. Kostjal on õigus luua õigussuhted üksnes selliste isikutega, kes vastavad tema riskiisule. Lisaks peab kostja järgima seaduses sätestatud hoolsusmeetmeid ja kui ta ei suuda seda suhtes kliendiga teha, võib ta RahaPTS § 42 lg 1 alusel ärisuhte lõpetada. Peale kliendilt laekunud teabe arvestab pank ka muudest allikatest saadud andmeid. Praegu on hageja kuvand meedias negatiivne, hageja sissetulekud ei ole läbipaistvad, hageja sõlmis lepingu kostjaga teistel eesmärkidel ning ta ei olnud nõus esitama tõendeid oma vara päritolu kohta. Arvestades, et hageja suhtus kostja päringutesse väga arrogantselt ning tal puudus koostöötahe, selgitused Eestiga seose kohta olid ebapiisavad ning varade päritolu oli ebaselge, ütles kostja lepingu erakorraliselt üles.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Kostja esitas 09.01.2026 taotluse kuulutada menetlus kinniseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p 6 alusel. Viidatud säte näeb ette, et kohus kuulutab menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik ärisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmiseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole saladuse kaitse huvist suurem.
6.1.Kohus võib kuulutada menetluse kinniseks pangasaladuse kaitseks. Kohtul tuleb seejuures kaaluda ühelt poolt krediidiasutusest menetlusosalise huvi pangasaladuse kaitse vastu ja teiselt poolt üldist huvi kohtumenetluse avalikkuse vastu (RKTKo 12.06.2024, 2-20-19001/70, p 22). Kostja ei ole selgitanud, milline menetluses avaldatud teave või millised toimikus asuvad dokumendid sisaldavad pangasaladust. Kohtu hinnangul vastavat teavet ja dokumente toimikus ei ole. Kohus leiab, et kostja huvi pangasaladuse kaitse vastu ei kaalu üles üldist huvi kohtumenetluse avalikkuse vastu. Kohus jätab kostja 09.01.2026 taotluse rahuldamata.
7.Poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus kaebuse lahendamisel maakohtu tuvastatud ja eespool p-s 3.1 refereeritud asjaoludest (TsMS § 652 lg 1 p 1). Kostja on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu. Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused menetlus- ja materiaalõiguse norme oluliselt rikkudes. Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1).
8.Hageja ja kostja sõlmisid 26.07.2022 kliendilepingu. Pooled ei vaidle, et hageja sõlmis lepingu tarbijana (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5) ning kostja osutas lepingu alusel hagejale põhimakseteenuseid (VÕS § 709 lg 151). Seega on poolte vahel sõlmitud makseteenuse leping, mis vastab põhimakseteenuse lepingu tunnustele (VÕS § 7101 lg 2). 14.03.2023 avaldusega ütles kostja kliendilepingu ja kõik muud teenuslepingud erakorraliselt üles (tl 38-40). Selleks et 5
lepingu ülesütlemine oleks õiguspärane ja kehtiv, peavad olema täidetud ülesütlemise materiaalsed (esineb ülesütlemisalus) ja formaalsed (järgitud on seaduses sätestatud ülesütlemise korda) eeldused.
9.Kostja 14.03.2023 avaldus sisaldab tema tahet leping üles öelda ning lepingu lõpetamise aluseid (tl 38-40). Hageja sai avalduse kätte. Seega on kostja järginud ülesütlemise formaalseid eeldusi ning pooled selle üle apellatsioonimenetluses ei vaidle.
10.Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas kostjal oli õiguslik alus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Järgnevalt kontrollib kohus ülesütlemise materiaalseid eelduseid.
11.Riigikohus on märkinud, et tarbijaga sõlmitud põhimaksekonto lepingu ülesütlemise aluste hindamisel tuleb arvestada tarbija kaitseks kehtestatud sätetega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23.07.2014 direktiivi 2014/92/EL maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto vahetamise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta art 19 lg 2 sätestab ammendava loetelu alustest, mille esinemisel võib krediidiasutus tarbijaga sõlmitud põhimaksekontole juurdepääsu võimaldava raamlepingu ühepoolselt lõpetada. Direktiivi 2014/92/EL art 19 lg 3 jätab liikmesriikidele võimaluse määrata kindlaks piiratud arvu konkreetseid lisajuhtumeid, mille korral krediidiasutus võib põhimaksekonto raamlepingu ühepoolselt lõpetada. Sellised juhtumid võivad põhineda liikmesriikide õiguse sätetele ning nende eesmärk peab olema hoida ära põhimaksekonto juurdepääsuõiguse kuritarvitamist (RKTKo 22.03.2023, 2-21-3552, p 19). VÕS § 720 lg-t 2 tuleb tõlgendada kooskõlas direktiivi 2014/92/EL art 19 lg-tega 2 ja 3 selliselt, et krediidiasutus ei või tarbijaga sõlmitud makseteenuse lepingut korraliselt üles öelda, kui makseteenuse leping vastab põhimakseteenuse lepingu tunnustele. Põhimaksekonto avamisest keeldumine või põhimaksekonto lepingu lõpetamine peaks direktiivi 2014/92/EL preambuli p 47 järgi olema krediidiasutusele lubatud üksnes erijuhtudel, nagu rahapesu ja terrorismi rahastamist või kuritegude ennetamist ja uurimist käsitlevate õigusaktide mittejärgimise korral. Isegi sel juhul on keeldumine põhjendatud ainult siis, kui tarbija ei järgi asjaomase õigusakti sätteid, ning mitte põhjusel, et õigusakti järgimise kontrolli menetlus on liiga tülikas või kulukas (RKTKo 22.03.2023, 2-21-3552, p-d 21 ja 21.2).
12.Eeltoodust nähtuvalt ei ole tarbijaga sõlmitud põhimakseteenuse lepingut võimalik korraliselt üles öelda. Samas on Riigikohus märkinud, et makseteenuse pakkujal on osal juhtudel õigus ja ka kohustus kliendiga ärisuhe lõpetada, öeldes makseteenuse leping RahaPTS § 42 lg-st 4 tulenevalt erakorraliselt üles (RKTKo 16.02.2022, 2-18-5450, p 15). Kohtupraktikas selgitatakse, et makseteenuse pakkujal on võimalik RahaPTS § 42 lg-st 4 tulenevalt öelda tarbijaga sõlmitud põhimakseteenuse leping erakorraliselt üles RahaPTS § 42 lg-s 1 kirjeldatud olukorras (TlnRnKo 17.04.2025, 2-23-12726/27, p 43).
13.RahaPTS § 42 lg 1 kohaselt on kohustatud isikul keelatud luua ärisuhet või võimaldada tehingu tegemist või lõpuleviimist juhuti või ärisuhte raames, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: ta ei suuda täita RahaPTS alusel nõutavaid hoolsusmeetmeid (p 1); tal on kahtlus, et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega (p 2). RahaPTS § 42 lg 4 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud olukorras on kohustatud isikul kliendiga ärisuhe, loetakse kliendi poolt hoolsusmeetmete rakendamiseks vajaliku teabe või dokumentide andmisest keeldumine oluliseks lepingu rikkumiseks ning kohustatud isikul on kohustus ärisuhte aluseks olev kestvusleping etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles öelda ja teavitada kliendiga seoses kahtlasest tehingust Rahapesu Andmebürood käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud korras. Ärisuhe loetakse lõppenuks ülesütlemisteate esitamisega kliendile, mille järel piirab kohustatud isik teenuse osutamise kliendile täielikult. 6
14.Kostja ütles 14.03.2023 avaldusega hagejaga sõlmitud lepingu erakorraliselt üles makseteenuse lepingu tingimuste p 14.7 ja panga üldtingimuste p 14.2.1.3 alusel (tl 38-40). Makseteenuste lepingu tingimuste p 14.7 sätestab, et pangal on õigus leping üles öelda muudel üldtingimustest või õigusaktidest tulenevatel alustel (tl 94-96). Üldtingimuste p 14.2.1.3 näeb ette, et pangal on õigus leping mõjuval põhjusel ühepoolselt ilma etteteatamata üles öelda. Mõjuva põhjusega on tegemist eelkõige siis, kui klient või temaga seotud isik on rikkunud kohustust, mille täpne järgimine on lepingu täitmise jätkamisel panga huvi püsimise eelduseks. Sellised kohustused on eelkõige piisavate oma majandustegevuse, raha või muu vara päritolu seaduslikkust tõendavate või muude panga hoolsusmeetmete kohaldamiseks kohustuslike andmete ja dokumentide esitamine panga nõudel (tl 89-93). Kostja üldtingimuste p 14.2.1.3 kordab RahaPTS § 42 lg-s 4 ja lg 1 p-s 1 sätetatud põhimõtet, et kui klient ei esita või keeldub esitamast pangale piisavalt andmeid või dokumente, mistõttu ei suuda pank täita hoolsusmeetmeid, on pangal kui kohustatud isikul õigus leping erakorraliselt üles öelda.
15.Kostja põhjendas lepingu lõpetamist selliselt, et hageja suhtus kostja päringusse arrogantselt ning tal puudus koostöötahe, hageja selgitused Eestiga seose kohta olid ebapiisavad ning varade päritolu oli ebaselge (kostja 22.06.2023 menetlusdokumendi p 8 (tl 64-66); 14.11.2024 apellatsioonkaebuse p 8 (tl 162-164). Sisuliselt oli lepingu ülesütlemise põhjuseks kostja võimatust täita hoolsusmeetmeid, sest hageja ei ilmutanud valmisolekut kostja päringutele vastata ega esitanud kostja küsitud teavet.
16.Kohustatud isik kohaldab hoolsusmeetmeid enne ärisuhte loomist (RahaPTS § 19 lg 5), ärisuhte loomisel (RahaPTS § 19 lg 1 p 1) ja selle kestvuse aja jooksul. Näiteks tuleb RahaPTS § 19 lg 1 p 3 hoolsusmeetmeid muu hulgas kohaldada kogutud teabe kontrollimise või asjakohaste andmete ajakohastamise korral, samuti varem kogutud dokumentide või andmete piisavuse või tõelevastavuse kahtluse korral. Kohustatud isiku hoolsusmeetmed näeb ette RahaPTS § 20 lg 1. Kui esinevad suuremat riski iseloomustavad asjaolud, peab kohustatud isik rakendama tugevdatud hoolsusmeetmeid (RahaPTS §-d 36-39). Üheks hoolsusmeetmeks on ärisuhte seire (RahaPTS § 20 lg 1 p 6, § 23). RahaPTS § 23 lg 2 p 1 sätestab kohustuse kohaldada hoolsusmeetmete hulka kuuluvat ärisuhte seiret kogu ärisuhte jooksul, sealhulgas tuleb hinnata ärisuhte raames tehtud tehinguid, et tagada tehingute analüüs ning nende vastavus kohustatud isiku teadmisele kliendist ja tema kliendining riskiprofiilist. RahaPTS § 23 lg 2 p 2 järgi peab ärisuhte seire hõlmama hoolsusmeetmete kohaldamise käigus kogutud asjaomaste dokumentide, andmete või teabe regulaarset ajakohastamist. Hoolsusmeetmete ulatuse ja viisi määramine on kohustatud isiku määrata, kuid tal tuleb nende kohaldamisel arvestada võlaõigusseaduses sätestatud mõistlikkuse põhimõtet (RahaPTS § 20 lg 6, VÕS § 7). Eeltoodust tulenevalt oli kostjal kohustus kohaldada hoolsusmeetmeid nii hagejaga makseteenuse lepingu sõlmimisel kui ka siis, kui hageja teavitas kostjat Läti pangast ABLV laekuvatest vahenditest, ning olukorras, kus hageja soovis kanda raha edasi teisele kontole.
17.Järgnevalt kontrollib kohus kostja etteheiteid hagejale, hinnates esmalt, kas hagejal puudus koostöötahe ning kas ta jättis küsitud teabe esitamata.
17.1.Toimikust nähtub, et esimene pooltevaheline kirjavahetus toimus 2022. a novembrisdetsembris, mil hageja teavitas kostjat tema kontole peatselt laekuvast suuremast summast. 17.1.1.Hageja teavitas 30.10.2022 kirjaga kostjat, et likvideeritava Läti panga ABLV kontolt laekub hageja kontole 981 466,66 eurot (tl 97, tõlge tl 135). 7
17.1.2.Kostja töötaja palus 01.11.2022 e-kirjas hagejal täpsustada rahaliste vahendite päritolu (tl 103 pöördel, tõlge tl 138). Samal päeval vastas hageja, et vahendid olid Läti pangas nende seadusliku päritolu kontrollimiseks külmutatud. Tegemist on dividendidega, mille maksid hagejale talle kuuluvad äriühingud aastatel 2015-2017. Vahendite seaduslikkust tõendab jõustunud Riia Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22.09.2022 määrus kriminaalasjas nr 11816017519, millega kohus lõpetas kuriteoga saadud vara konfiskeerimise menetluse hageja ABLV pangas asuvate vahendite summas 981 466,66 eurot suhtes (tl 103, tõlge tl 138). Hageja edastas 16.11.2022 kirjaga kostjale Läti kohtu määruse tõlke (tl 102, tõlge tl 13 pöördel, tl 21-29, tõlge tl 29 pöördel-37). 17.1.3.Kostja töötaja palus 24.11.2022 e-kirjas hagejal edastada dokumendid, mille hageja oli Läti kohtule esitanud: otsused dividendide väljamaksmise kohta, deklaratsioonid ja kontoväljavõtted (tl 101 pöördel, tõlge tl 137). Hageja vastas 25.11.2022 e-kirjas, et rahalised vahendid laekuvad Läti Finantsinspektsiooni moodustatud panga likvideerimiskomisjonilt ning panka enam ei eksisteeri. Hageja selgitas, et kõik kostja poolt küsitud dokumendid on Läti kohtule juba esitatud. Hageja kontole laekuvat summat on kontrollinud Läti Rahapesu Andmebüroo, samuti kaks Läti kohtuastet ning lisaks veel prokuratuur. Hageja selgitas, et tal ei ole võimalik kõiki ABLV panga seotud andmeid esitada, sest pank on likvideeritud ja ligipääs andmetele puudub (tl 101, tõlge 137). Kostja töötaja märkis 01.12.2022 e-kirjas, et pank ei ole vahendite kasutamisele piiranguid seadnud ning raha on hageja kontole laekunud, kuna ta esitas vajalikud dokumendid. Kostja töötaja nõustus, et panga likvideerimise tõttu on osade dokumentide hankimine keeruline või võimatu (tl 101, tõlge tl 136 pöördel). 17.1.4.Eeltoodust nähtub, et hageja vastas kostja töötaja päringutele samal või järgmisel päeval ning esitas mõistliku ajal jooksul küsitud dokumendid koos tõlgetega. Hageja selgitas kostja töötajale, et tal ei ole võimalik osasid dokumente esitada, kuna need ei ole enam tema valduses. Hageja ei suhtunud kostja päringutusse üleolevalt. Hageja tegi kostjaga koostööd, vastates kõikidele küsimustele. Hageja vastused ei takistanud kostjal hoolsusmeetmeid täitmast. Kostja ei ole selgitanud, millistele päringutele jättis hageja vastamata. 17.1.5.Kostja väidab, et hageja keeldus esitamast just neid dokumente (Läti kohtule esitatud raamatupidamisdokumendid), mis oleksid võimaldanud pangal hinnata ligi miljoni euro päritoluga seotud kahtlusi. Kohus märgib, et hageja ei keeldunud Läti kohtule esitatud dokumente kostjale esitamast. Hageja selgitas 25.11.2022 e-kirjas kostja töötajale, et ABLV panka enam ei eksisteeri, kõik kostja küsitud dokumendid on esitatud Läti kohtule ning hagejal puudub ligipääs panga andmetele, kuna pank on likvideeritud (tl 101, tõlge 137). Hageja väited on kooskõlas Riia Ringkonnakohtu määruses märgituga, et kõik dokumendid ABLV pangas asunud vara kohta esitas hageja uurijale (määruse p 6.5; tl 21-29, tõlge tl 29 pöördel-37). Kohtule esitatud Läti kohtu määrusest nähtub ka see, et kohus hindas hageja vara seaduslikkust seoses aastatel 2015-2017 tehtud tehingutega (määruse p-d 4.3.1, 4.3.3, 4.3.4; tl 21-29, tõlge tl 29 pöördel-37). Olukorras, kus hoolsusmeetmete rakendamiseks vajalikku teavet ja dokumente küsitakse hagejalt seoses 5-7 aastat tagasi tehtud tehingutega, ning arvestades, et tehingutest saadud vara asus tänaseks likvideeritud pangas ja hageja on esitanud tehingutega seotud dokumendid Läti riigiasutustele, on usutav, et hagejal ei ole võimalik kostja küsitud dokumente esitada. Hoolsusmeetmete kohaldamise hindamisel tuleb arvestada mõistlikkuse põhimõtet (RahaPTS § 20 lg 6, VÕS § 7). Mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saa hagejale ette heita, et ta jättis pangale küsitud dokumente esitamata.
8
17.1.6.Kostja väidab, et hageja soovitus pangal „ise Lätiga ühendust võtta“ on ilmne näide koostööst keeldumisest. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga. Hageja selgitas kostja töötajale, et tal ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik dokumente esitada. Sellises olukorras ei saa pidada koostööst keeldumiseks kliendi soovitust, et pank pöörduks andmete saamiseks ise kolmanda isiku poole. Kohustatud isikul on avarad võimalused teha päringuid kolmandatele isikutele.
17.2.Järgmine pooltevaheline kirjavahetus toimus 2023. a veebruaris-märtsis pärast seda, kui hageja oli esitanud taotluse makselimiidi suurendamiseks. Viidatud perioodil ei küsinud kostja hagejalt täiendavat teavet Läti pangast laekunud raha kohta. 17.2.1.Kostja palus 22.02.2023 saadetud e-kirjas hagejal esitada järgmised dokumendid: – üürileping või mõned kommunaalteenuste arved; – äriühingu C OÜ arvelduskonto väljavõte makseasutuses Wise perioodi jaanuar 2022–jaanuar 2023 kohta; – hageja isikliku Soome arvelduskonto väljavõte perioodi jaanuar 2022–jaanuar 2023 kohta; – hageja Šveitsi arvelduskonto väljavõtte perioodi jaanuar 2022–jaanuar 2023 kohta (tl 105– 106 pöördel, tõlge tl 138-139). 17.2.2.Hageja vastas kostjale 23.02.2023 selgitades, et panga küsimused ei puuduta rahaliste vahendite päritolu. Panga esindaja vastas samal päeval, et küsitud teavet on vaja, kontrollimaks kontol olevate vahendite päritolu. Hageja vastas samal päeval paludes täpsustada, millist üürilepingut ja arveid on vaja kostjale esitada ning et päring C OÜ arvelduskonto väljavõtte esitamiseks tuleb suunata äriühingule, sest hagejal ei ole selles küsimuses volitust, lisaks palus hageja täpsustada kontode numbreid, mille kohta väljavõtet küsitakse ( tl 105–106 pöördel, tõlge tl 138-139). 17.2.3.Kostja vastas hagejale 01.03.2023 e-kirjaga, paludes esitada täiendavaid dokumente: – lisadokumendid selle kohta, et hageja elab Eestis; – selgitus, miks hageja ei saa esitada C OÜ arvelduskonto väljavõtet, kuigi ta on ettevõtte esindaja, ning selgitada ettevõtte põhitegevust ja kes on partnerid; – esitada hageja isikliku Soome konto väljavõte 2022. a jaanuarist kuni tänaseni; – selgitada hageja Šveitsi kontole tehtud maksete põhjus ja esitada Šveitsi konto väljavõte alates 2022 jaanuarist kuni tänaseni (tl 105-106 pöördel, tõlge tl 138 pöördel–139). 17.2.4.Hageja vastas 01.03.2023 e-kirjaga kostja päringule, edastades kostjale 18.03.2022 sõlmitud üürilepingu (tl 105, tl 107-110, tõlge tl 138), oma Soome pangakonto väljavõtte (tl 111–131), andmed C OÜ poolt arvestatud ja hagejale makstud töötasu kohta (tl 132) ning oma Šveitsi pangakonto väljavõtte (tl 133). Lisaks esitas hageja kostja küsitud selgituse, märkides järgmist: Šveitsi panka tehtud ülekande eesmärgiks on raha hoiustamine, kuna seal pakutakse kõrgemat intressi; Soome pangakonto väljavõte kajastab Tallinna korteri üürimakseid; aasta alguses elas hageja veel Helsingis, kuni ta sai Eesti elamis- ja tööloa; C OÜ väljastas hagejale konto väljavõtte vaid tema sissetulekute kohta; muid C OÜ kontoga seotud andmeid esitatakse vaid riigiasutustele ning hagejal ei ole võimalik selliseid andmeid ilma ettevõte juhatuse heakskiiduta esitada; samuti esitas hageja andmed C OÜ tegevusala ja partnerite kohta (tl 134, tõlge tl 139). 17.2.5.07.02.2023 palus kostja hagejal esitada järgmised andmed: 9
– aktsiate ostu-müügileping, mille alusel laekus raha hageja Soome pangakontole; – andmed selle kohta, kas hagejal on uus üürileping või hageja ei ela enam Eestis, sest kostja märkas, et hageja ei maksa enam üüri (tl 9, tõlge tl 13).
17.2.6.Hageja edastas 08.03.2023 kostjale aktsiate ostulepingu ja selgitas, et esialgne üürileping on lõppenud korteri müügi tõttu ja tal on teine leping. Hageja saatis teise lepingu. Hageja märkis, et tema elukoha aadress on märgitud registris (tl 9, tõlge tl 13).
17.2.7.Eeltoodust nähtub, et hageja vastas kostja töötaja päringutele samal või järgmisel päeval, esitades kostja küsitud teabe ja dokumendid. Kostja ei ole selgitanud, millistele päringutele jättis hageja vastamata. Hageja selgitas kostjale Šveitsi panka tehtava ülekande eesmärki, märkides, et seal pakutakse kõrgemat intressi. Kostja küsitud dokumentidest jättis hageja täies mahus esitamata vaid C OÜ konto väljavõtte, piirdudes andmetega ettevõtte poolt hagejale arvestatud ja väljamakstud tasu kohta. Samas selgitas hageja, miks ta ei saa kogu väljavõtet esitada, ning tegi kostjale ettepaneku küsida andmeid otse ettevõttelt. Hageja tegi kostjaga koostööd, vastates kõikidele küsimustele. Hageja vastused ei takistanud kostjal hoolsusmeetmeid täita.
17.3.Kostja leiab, et tal oli õigus küsida lisateavet C OÜ tegevuse kohta ning paluda hagejal esitada ettevõtte pangakonto väljavõte. Pangal oli kohustus veenduda, et tegemist on reaalse majandustegevusega ettevõttega, mitte fiktiivse juriidilise kestaga. See ei ole kolmanda isiku andmete nõudmine, vaid hageja majandusliku tausta kontrollimine. 17.3.1.Kostja selgitas, et hageja on C OÜ ainuosanik ja juhatuse liige. Hageja on menetluse kestel korduvalt märkinud, et äriühing kuulub talle. Poolte väidete alusel tuvastab kohus, et hagejal on kontroll C OÜ üle. Kohtule on esitatud 26.07.2022 kliendileping, mille järgi on hageja tööandjaks Eesti ettevõtte C OÜ (tl 151–152). Hageja selgitas 01.03.2023 vastuses kostjale C OÜ tegevust järgmiselt: ettevõtte tegutseb alates 2016. a ning tegeleb geoloogiliste puurimistööriistade turustamisega Balti riikides, Soomes ja Rootsis, samuti SRÜ riikides (Kasahstanis, Usbekistanis, Kõrgõzstanis ja Moldovas). Kuni 28.02.2022 hõlmas tegevuspiirkond ka Venemaad (tl 134, tõlge tl 139). Samas vastuses märkis hageja, et C OÜ väljastas konto väljavõtte hageja sissetulekute osas. Mistahes muid andmeid avaldatakse ainult volitatud riigiasutustele. Hagejal ei ole võimalik ilma ühingu juhatuse heakskiiduta täiendavaid andmeid esitada. Mis tahes muud teavet võib pank küsida iseseisvalt (tl 134, tõlge tl 139). Hageja esitas kostjale C OÜ konto väljavõtte, mille järgi maksis ettevõtte hagejale perioodil 2022. a aprillist kuni 2023. a veebruarini töötasu, pidades kinni tulu- ja töötuskindlustusmakse (tl 132). 17.3.2.Kohus märgib, et kostja ja C OÜ on erinevad isikud. Kostja kohaldas hoolsusmeetmeid hageja suhtes ning kostja huvi keskmes olid rahalised vahendid hageja pangakontol. C OÜ on hageja tööandja, kes maksis talle töötasu. Asja materjalidest nähtuvalt ei jäänud pangale ebaselgeks C OÜ-lt hageja kontole laekunud raha päritolu. Hageja esitas teabe oma seose kohta ettevõttega C OÜ ja selle tegevuse kohta. Hageja esitas äriühingu konto väljavõtte talle tehtud töötasu maksete osas. Kui hageja jättis panga küsitud andmed esitamata, oli kostjal võimalus teavet otse äriühingult koguda. Kostja sai RahaPTS § 20 lg 5 alusel nõuda täiendavat teavet kliendilt või C OÜ-lt. Samuti oli kostjal RahaPTS § 16 alusel õigus küsida teistelt kohustatud isikutelt täiendavat teavet C OÜ kohta. Kui kostja seda ei teinud, ei ole ta hoolsusmeetmeid mõistlikult rakendanud RahaPTS § 20 lg 6 ja VÕS § 7 mõttes. Niisuguses olukorras ei saa kostja tugineda hoolsusmeetme teostamise hagejast tingitud takistusele (TlnRnKo 12.09.2025, 2-2315832/25, p 10.4).
17.4.Kostja heidab hagejale ette, et ta keeldus teabe esitamisest oma konto peamise kasutusviisi kohta (kostja 09.01.2026 menetlusdokumendi p 10). Kohtule esitatud materjalidest 10
ei nähtu, et kostja oleks hagejalt küsinud selgitust konto peamise kasutusviisi kohta. Kui kostja ei ole vastavat päringut teinud, ei ole ta hoolsusmeetmeid mõistlikult rakendanud RahaPTS § 20 lg 6 ja VÕS § 7 mõttes. Järelikult ei saa kostja tugineda hoolsusmeetme teostamise võimatusele hagejast tulenevatel asjaoludel.
18.Järgnevalt kontrollib kohus lepingu ülesütlemise põhjust, mille kohaselt ei andnud hageja piisavalt selgitusi seotuse kohta Eestiga.
18.1.Kohus märgib, et perioodil 2022. a november-detsember ei palunud kostja hagejal selgitada seost Eestiga (tl 101–104, tõlked tl 136 pöördel–138). 23.02.2023 e-kirjas palus kostja esindaja hagejal esitada üürileping või mõned kommunaalteenuste arved. 01.03.2023 e-kirjas selgitas kostja töötaja, et hetkel ei nähtu, et hageja elaks Eestis, paludes esitada lisadokumendid, et hageja elab Eestis. Vastuseks kostja palvele esitas hageja üürilepingud (tl 9–12, tõlge 13–15, tl 105, tl 107–110, tõlge tl 138). Täiendavat teavet Eestiga seotuse kohta ei ole kostja hagejalt 2023. a küsinud.
18.2.Kostja nõudel esitatud hageja Soome pangakonto 2022. a väljavõttest nähtub, et alates 2022. a märtsist maksab hageja üüri Eesti korteri eest (tl 111–131). Samuti nähtub väljavõttest, et alates 2022. a märtsist tegi hageja regulaarseid makseid Eesti kaubandusasutustes. Kohtule on esitatud 26.07.2022 kliendileping, milles hageja märkis oma tööandjaks Eesti ettevõtte C OÜ, kontole prognoositud laekumiste suuruseks 2000-15 000 eurot kuus, laekumiste iseloomuks töötasu, dividendi- ja intressitulu ning elukohaks Pille tn 4/3-24, Tallinn (tl 151–152). C OÜ konto väljavõtte järgi maksis ettevõte hagejale töötasu, pidades kinni tulu- ja töötuskindlustusmakse (tl 132). Lisaks saatis hageja 01.03.2023 kostjale selgituse, märkides, et aasta alguses elas ta veel Helsingis, kuni sai Eesti elamis- ja tööloa (tl 134, tõlge 139). Kohtumenetluses selgitas hageja, et ta on ärimees, kes liigub erinevate riikide vahel, tal on ettevõtteid ja elukohti erinevates riikides (hageja 25.08.2023 menetlusdokumendi p 1; tl 68–70).
18.3.Hageja selgitustest koosmõjus teiste dokumentidega nähtub, et hageja on seotud Eestiga selliselt, et ta üürib Eestis korterit, töötab Eesti ettevõttes, kes maksab talle töötasu, pidades sellest kinni tööjõumakse, hagejal on Eesti elamisluba. Hageja on küll Soome kodanik ja tegutseb muuhulgas Soomes, kuid eeltoodud asjaolud kinnitavad hageja tugevat seost Eestiga. Kostja ei ole põhjendanud, miks eeltoodud asjaolud ei ole piisavad jaatamaks hageja seost Eestiga. Hageja on esitanud piisavalt andmeid tema seotuse kohta Eestiga. Hageja esitatud andmed ei takistanud kostjal hoolsusmeetmete täitmist.
19.Järgnevalt kontrollib kohus lepingu ülesütlemise põhjust, mille kohaselt on hageja vara päritolu ebaselge. Kostja märkis, et 26.07.2022 makseteenuse lepingu sõlmimisel avaldas hageja, et tema kontole hakkavad laekuma palk ja dividendid. Esimesel kolmel kuul laekusid kontole palk ja dividendid, kuid alates oktoobrist hakkasid laekuma suured summad hageja Soome pangakontolt (180 000 eurot). Lisaks laekus kontole 981 266,66 eurot likvideeritud Läti pangast ABLV (kostja 22.06.2023 menetlusdokumendi p 2, tl 64–66; kostja 14.11.2024 apellatsioonkaebus, tl 162–164).
20.Asja materjalide järgi ei jäänud kostjale ebaselgeks hageja kontole laekunud palga ja dividendide päritolu. 01.03.2023 e-kirjas viitas kostja sellele, et hageja Soome kontolt toimus kaks suurt laekumist, ning palus esitada Soome konto väljavõtte. Hageja saatis 01.03.2023 kirjaga küsitud väljavõtte. 07.03.2023 e-kirjas palus kostja hagejal esitada aktsiate ostumüügilepingu, mille alusel laekus raha hageja Soome pangakontole. Hageja saatis 08.03.2023 kirjaga küsitud ostu-müügilepingu (tl 9–12, tõlge tl 13–15). Esitatud dokumentide alusel tuvastab kohus, et Soome kontolt laekusid hageja kontole aktsiate võõrandamisest saadud vahendid. 11
Toimiku materjalide järgi ei jäänud kostjale ebaselgeks Soome kontolt laekunud vara päritolu. Kostja vastuväidetest nähtuvalt jäi talle ebaselgeks Läti pangast laekunud vara päritolu. Kohus käsitleb seda laekumist järgnevalt.
21.Hageja teavitas 30.10.2022 kostjat, et likvideeritava Läti panga kontolt laekub hageja kontole 981 466,66 eurot (tl 97, tõlge tl 135). Koos kirjaga edastas hageja kostjale järgmised dokumendid: – panga likvideerija 14.11.2018 kiri hagejale nõude 981 466,66 eurot tunnustamise kohta, kus selgitatakse, et tunnustatud nõude väljamaksmine toimub siis, kui pärast täiendavat kontrolli ei tuvastata takistusi väljamakse tegemiseks. See hõlmab takistusi, mis tulenevad õigusaktidest, mille eesmärk on tagada riiklike ja rahvusvaheliste sanktsioonide järgimine ning tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastamist (tl 98, tõlge tl 135); – panga direktori 20.09.2019 kiri rahaliste vahendite broneerimise kohta, milles märgitakse, et tunnustatud nõude väljamaksmine toimub vaid juhul, kui pärast täiendavat kontrolli ei tuvastata väljamaksmiseks takistusi, mis on sätestatud õigusaktides, sealhulgas nendes, mille eesmärk on tagada riiklike ja rahvusvaheliste sanktsioonide järgimine ning tõkestada rahapesu, terrorismi rahastamist ja massihävitusrelvade levikut (tl 100, tõlge tl 136); – panga likvideerija 28.10.2022 kiri võlausaldaja nõude rahuldamise kohta, milles selgitatakse, et kontroll hageja kui panga võlausaldaja suhtes on lõpetatud. Kirja koostamise kuupäeva seisuga ei ole tuvastatud õigusaktidest tulenevaid takistusi tunnustatud nõude väljamaksmiseks, sealhulgas takistusi, mis tuleneksid õigusaktidest, mille eesmärk on tagada riiklike ja rahvusvaheliste sanktsioonide järgimine ning tõkestada rahapesu, terrorismi rahastamist ja massihävitusrelvade levikut (tl 99, tõlge 135 pöördel).
22.Laekuva raha seadusliku päritolu tõendamiseks esitas hageja kostjale Riia Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22.09.2022 määruse kriminaalasjas nr 11816017519, millega kohus lõpetas menetluse kuriteoga saadud vara konfiskeerimiseks hageja ABLV pangas asunud vahendite suhtes summas 981 466,66 eurot (tl 21–29, tõlge tl 29 pöördel–37, tl 102–103, tõlge tl 137–138).
23.Kostja märgib esiteks, et Läti kohtu lahend on määrus, mis on Eesti õiguse tähenduses võrdsustatav süüdistusakti läbivaatamatult tagastamisega. Teiseks leiab kostja, et määrus annab alust arvata, et menetlust ei lõpetatud mitte vara seadusliku päritolu tuvastamise tõttu, vaid seetõttu, et vajalikku infot ei ole lähiajal võimalik välisriikidest kätte saada.
23.1.Kohus ei nõustu kostja väitega, et Läti kohus tagastas määrusega süüdistusakti läbivaatamatult. Kohtumäärusest nähtub selgelt, et majandusasjade kohus (esimese astme kohus) lõpetas hageja vara suhtes alustatud konfiskeerimismenetluse. Prokuratuur ei nõustunud esimese astme kohtu lahendiga ja esitas määruse peale protesti. Riia Ringkonnakohus jättis protesti rahuldamata ja esimese astme kohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu määrus ei ole edasikaevatav (tl 21–29, tõlge tl 29 pöördel–37). Seega on Riia Ringkonnakohtu määruse puhul tegemist lõpplahendiga, millega ei tagastatud süüdistuakti, vaid lõpetati hageja vara konfiskeerimise menetlus.
23.2.Kohus ei nõustu kostja väitega, nagu annaks Riia Ringkonnakohtu määrus alust arvata, et menetlust ei lõpetatud mitte vara seadusliku päritolu tuvastamise tõttu, vaid seetõttu, et vajalikku infot ei ole lähiajal võimalik välisriikidest kätte saada. Kohtule esitatud määruse kohaselt alustati Lätis kuriteoga saadud vara konfiskeerimise menetlust hageja ABLV pangas asuva 981 466,66 euro suhtes.
12
Esimese astme kohus selgitas, et menetluse alustamiseks ja jätkamiseks peavad kriminaalmenetluse seadustiku § 626 lg 1 järgi olema täidetud kaks kumulatiivset eeldust: tõendid annavad alust arvata, et ära võetud või arestitud vara on kuriteoga saadud või kuriteoga seotud vara (p 1); objektiivsetel põhjustel ei ole kriminaalasja kohtusse saatmine lähiajal (mõistlikul ajal) võimalik või see oleks seotud oluliste põhjendamatute kuludega (p 2) (määrus p-d 1–4.1; tl 21–29, tõlge tl 29 pöördel–37). Kohus leidis, et täidetud on kriminaalmenetluse seadustiku § 626 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus. Konfiskeerimise menetluse alustamise määruses on põhjendatud, miks ei ole kriminaalmenetluse saatmine kohtusse objektiivsetel põhjustel lähiajal võimalik. Nimelt eeldab võimaliku kuriteo toimepanemise asjaolude väljaselgitamine rahvusvaheist koostööd ja seni ei ole kogu uurimise läbiviimiseks vajalik info välisriikide pädevatelt asutustelt kätte saadud. Lisaks on vaja kontrollida Rahapesu andmebüroo poolt 29.03.2022 esitatud teavet (määruse p 4.2; tl 21–29, tõlge tl 29 pöördel–37). Samas asus esimese astme kohus seisukohale, et täidetud ei ole kriminaalmenetluse seadustiku § 626 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldus, sest asjas kogutud tõendid ei anna alust arvata, et arestitud vara on tõenäoliselt kuritegeliku päritoluga (määruse p 4.3; tl 21– 29, tõlge tl 29 pöördel–37). Eeltoodust nähtub, et Läti kohus lõpetas hageja vara konfiskeerimise menetluse muu hulgas seetõttu, et tõendid ei andnud alust arvata, et arestitud vara on kuriteoga saadud või kuriteoga seotud vara.
24.Kohus leiab, et Riia Ringkonnakohtu määruse alusel on tuvastatav Läti pangas ABLV olnud hageja raha päritolu. Kostjal oli võimalik selle alusel veenduda raha päritolus hoolsusmeetmete kohaldamise raames.
24.1.Riia Ringkonnakohtu määruse kohaselt tuvastas esimese astme kohus, et pangas ABLV on arestitud hageja raha 981 466,66 eurot. See raha pärineb 1 180 000 euro suurusest summast, mille hageja kandis 04.04.2017 panga ABLV kontole Vene Föderatsiooni krediidiasutuses „JSC NORDEA BANK“ (Nordea) asunud pangakontolt. Nordea pangas olnud vahendid pärinevad 71 400 000 rublast, mis on konverteeritud ja 03.04.2017 kantud üle samas pangas asuvalt hageja teiselt kontolt. Sellel teisel kontol olnud rahalised vahendid pärinevad hoiustest saadud tuludest ja isiklike rahaliste vahendite ülekannetest. Viimati mainitud vahendid pärinevad äriühingult D laekunud töötasudest, dividendidest ja aruandva isiku aruannete alusel hüvitatud summadest, samuti äriühingult O laekunud töötasudest ja äriühingult S laekunud töötasudest. Äriühingute D, O ja S rahaliste vahendite seaduslikku päritolu ei vaidlustatud (määruse p 4.3.1; tl 21–29, tõlge tl 29 pöördel–37).
24.2.Eeltoodu kohaselt oli ABLV pangas asunud raha allikaks hoiustest saadud tulu, äriühingult D laekunud töötasu ja dividendid, aruandva isiku aruannete alusel hüvitatud summad, äriühingutelt O ja S laekunud töötasud.
25.Kostja selgitas, et Läti kohtu määruses tuuakse esile, et kohtule esitatud dividendide väljamakse otsuseid ning käskkirja ei ole hageja ise allkirjastanud, vaid see on kopeeritud. Dividendide väljamaksmise otsused on koostatud tegelikult pärast dividendide väljamaksmist nende väljamaksmise fakti varjamiseks. Kostja hinnangul viitavad need asjaolud sellele, et hageja vara päritolu on ebaselge.
25.1.Seoses äriühingult D hagejale väljamakstud dividendidega märgitakse Riia Ringkonnakohtu määruses järgmist. Esimese astme kohus tuvastas, et E LTD asutas ettevõtte D ja hageja sai 2014. a D-i ainuaktsionäriks (määruse p 4.3.2; tl 21–29, tõlge tl 29 pöördel–37). Hageja kui D-i ainuaktsionäri 19.11.2015, 20.06.2016, 11.11.2016, 12.01.2017, 06.02.2017 ja 30.03.2017 otsused dividendide väljamaksmise kohta on põhjendatud. D deklareeris hagejale arvestatud dividendid Venemaa maksuasutuses, tasudest neilt riiklike makse. Kohus tuvastas, et 13
puudub alus arvata, et hageja sai äriühingult D rahalised vahendid kuriteoga ja et dividendide väljamaksmise kord võib viidata maksudest kõrvalehoidumisele (määruse p 4.3.3; tl 21–29, tõlge tl 29 pöördel–37).
25.2.Riia Ringkonnakohtu määruse järgi tuvastas esimese astme kohus ekspertarvamuse alusel, et 20.06.2016, 11.11.2016, 12.01.2017 ja 06.02.2017 dividendide väljamaksmise käskkirjal ja D-i ainuaktsionäri 11.11.2016, 12.01.2017, 06.02.2017 ja 30.03.2017 otsusel olevad hageja allkirja tõmmised on võetud mõnelt teiselt dokumendilt ning need on skannitud ja kopeeritud uurimisesemeks olevatele dokumentide koopiatele. Ekspertarvamuse kohaselt selleks, et teha kindlaks, kuidas on saadud hageja allkirja tõmmised D-i ainuaktsionäri 19.05.2015 ja 20.06.2016 otsusele ning 19.05.2015 ja 30.03.2017 dividendide väljamaksmise käskkirjale, on vaja esitada dokumentide originaalid. Kohus märkis, et ekspertarvamuses on trükiviga, sest toimikus ei ole D-i ainuaktsionäri otsust ja käskkirja, mis kannaks 19.05.2015 kuupäeva. Toimikus on otsus ja käskkiri, mis kannab 19.11.2015 kuupäeva. Ekspertarvamuses esitatud järelduste osas, et mitmel dividendide väljamaksmise otsusel ja käskkirjal olev hageja allkiri ei ole isiku oma käega tehtud, märkis kohus, et sellel asjaolul ei ole otsustavat tähtsust arestitud rahaliste vahendite päritolu kindlaksmääramise aspektist. Hageja on D-i ainuaktsionär ja peadirektor. Dividendide väljamaksmisest teavitas D Venemaa maksuasutust ning pidas kinni ja tasus makse. Kohus leidis, et ainuaktsionäri otsused ja käskkirjad, millel hageja allkirjad ei ole omakäelised, on D-ile siduvad. Esimese astme kohus ei nõustunud menetleja väitega, et aktsiate müügi dokumendid ja dividendide väljamaksetega seotud dokumendid on koostatud pärast dividendide väljamaksmist dividendide ebaseadusliku väljamaksmise fakti varjamiseks ja selle seadustamiseks, sest esitatud maksekorralduste kohaselt tasus D hagejale aastatel 2015, 2016 ja 2017 arvestatud dividendidest maksud. Kohus leidis, et puudub alus tunnistada väljamakstud dividendid kuriteoga saadud varaks (määruse p 4.3.4; tl 21–29, tõlge tl 29 pöördel–37). Kohus ei tuvastanud, et arestitud rahaliste vahenditega oleks sooritatud rahapesu ning terrorismi ja proliferatsiooni rahastamise tõkestamise seaduse § 5 lg-s 1 kindlaks määratud legaliseerimise toiminguid. Esitatud kontoväljavõttest nähtub, et hageja tegi rahaülekandeid oma kontode vahel. Tuvastatud ei ole rahaliste vahendite muundamine, nende asukoha või kuuluvuse muutmine eesmärgiga varjata rahaliste vahendite päritolu (määruse p 4.3.5; tl 21–29, tõlge tl 29 pöördel– 37). Riia Ringkonnakohus nõustus esimese astme kohtuga, et asjas kogutud tõendid nende kogumis ei anna alust arvata, et arestitud vara päritolu on tõenäoliselt ebaseaduslik. Ringkonnakohus jättis esimese astme kohtu määruse muutmata (määruse p-d 10 ja 13; tl 21–29, tõlge tl 29 pöördel–37).
25.3.Kohtule esitatud Riia Ringkonnakohtu määruse kohaselt on hageja ABLV pangas asunud vara päritolu seaduslik. Muu hulgas tuvastas kohus, et hagejal oli õigus saada dividende ettevõttelt D. 30.10.2022 kirjaga edastas hageja kostjale ABLV panga likvideerija 28.10.2022 kirja, milles kinnitati, et hageja tunnustatud nõude väljamaksmiseks puuduvad õiguslikud takistused, sealhulgas sellised takistused, mis tuleneksid õigusaktidest, mille eesmärk on tagada riiklike ja rahvusvaheliste sanktsioonide järgimine ning tõkestada rahapesu, terrorismi rahastamist ja massihävitusrelvade levikut (tl 97, tõlge tl 135, tl 99, tõlge 135 pöördel). Kostja sai eeltoodud teavet kasutada hoolsusmeetmete kohaldamisel, muuhulgas kogudes teavet kliendi rikkuse päritolu kohta (RahaPTS § 20 lg 4) ja tuvastades tehingus kasutatud vahendite allika ja päritolu (RahaPTS § 23 lg 2 p 3). Isegi kui Läti kohtu määruses märgitu tekitas kostjal kahtlusi vara osas, ei ole võimalik heita hagejale ette hoolsusmeetmete rakendamiseks vajaliku teabe või dokumentide andmisest keeldumist, mis andnuks kostjale õiguse leping RahaPTS § 42 lg 4 alusel erakorraliselt üles öelda. Kohus jääb otsuse p-s f17.1.5 esitatud seisukoha juurde, et mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saa hagejale olla etteheidetav, et ta jättis esitamata originaaldokumendid ABLV pangas asunud vara kohta. Hoolsusmeetmete kohaldamine on protsess, millesse peavad mõlemad pooled (st nii kohustatud isik kui ka klient) panustama. 14
Kostja on korduvalt nõudnud hagejalt lisateabe ja täiendavate dokumentide esitamist. Asja materjalidest ei nähtu, et olukorras, kus hagejal ei olnud objektiivsetel põhjustel võimalik küsitud teavet või dokumente esitada, oleks pank ise üritanud teavet või dokumente koguda, kuigi seadus talle sellise võimaluse annab (nt RahaPTS § 16, § 20 lg 5). Asjaolu, et hoolsusmeetmete järgimine oli kostja jaoks muutunud liiga tülikaks või kulukaks, ei anna alust lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.
26.Kostja väitel esines hageja konto suhtes transiitkonto risk. Kostja hinnangul jääb arusaamatuks, miks kasutab hageja transiitkontona kostja juures avatud kontot, mitte Soomes asuvat kontot. Lisaks laekus hageja kontole märkimisväärne summa välisriigist (Lätist), misjärel soovis klient selle peatselt edasi kanda teise välisriiki (Šveitsi), omamata samal ajal Eestiga selget ja usutavat majanduslikku seost. Kostja väitel on see klassikaline rahapesu riskistsenaarium.
26.1.Kohus märgib, et enne lepingu ülesütlemist ei palunud kostja hagejal selgitada, miks lasi ta raha kanda Läti pangast kostja juures avatud kontole, mitte aga Soome või Šveitsi pangas asuvale kontole. Kui kostja seda ei teinud, ei ole ta hoolsusmeetmeid mõistlikult rakendanud RahaPTS § 20 lg 6 ja VÕS § 7 mõttes. Järelikult ei saa kostja tugineda hoolsusmeetme täitmise võimatusele hagejast tulenevatel asjaoludel.
26.2.Kohus on otsuse p-s 18.3 tuvastanud, et hagejal on tugev seos Eestiga. Kostja vastupidine väide ei ole põhjendatud. Kohus ei nõustu ka väitega, et pärast vaidlusalusele kontole raha laekumist soovis hageja selle peatselt edasi kanda Šveitsi panka. Kostja töötaja kirjutas 01.12.2022 hagejale, et raha Läti pangast laekus hageja kontole (tl 101, tõlge tl 136 pöördel). Seega laekus raha kontole hiljemalt 01.12.2022. Kostja töötaja palus 22.02.2023 hagejal esitada lisateavet seoses taotlusega suurendada makselimiiti (tl 105–106 pöördel, tõlge tl 138–139). Järelikult esitas hageja limiidi suurendamise taotluse hiljemalt 22.02.2023. Eeltoodust nähtub, et raha oli hageja kontol ca kolm kuud ja alles seejärel otsustas hageja kanda selle Šveitsi panka. Seejuures põhjendas hageja 01.03.2023 selgituses ülekannet asjaoluga, et Šveitsi pank pakub kõrgemat hoiuseintressi (tl 134, tõlge tl 139). Hageja selgitus on usutav. Hageja esitas kostjale teabe ja dokumendid vaidlusalusele kontole laekunud raha kohta. Sealhulgas saatis hageja kostjale Riia Ringkonnakohtu määruse, milles on tuvastatud Läti pangas asunud vara päritolu. Määrus tõendab, et tegemist on seadusliku päritoluga varaga, mille suhtes puudub rahapesukahtlus (vt määruse p 4.3.5; tl 21–29, tõlge tl 29 pöördel–37). Lisaks saatis hageja kostjale ABLV panga likvideerija 28.10.2022 kirja, mille kohaselt ei takista väljamakse tegemist õigusaktid, mille eesmärk on tagada riiklike ja rahvusvaheliste sanktsioonide järgimine ning tõkestada rahapesu, terrorismi rahastamist ja massihävitusrelvade levikut (tl 97, tõlge tl 135, tl 99, tõlge 135 pöördel). Likvideerija kiri tõendab, et Läti pangas asunud vara suhtes puudus rahapesukahtlus. Kuigi kostja on väitnud, et hoolsusmeetmete kohaldamine on muuhulgas oluline seoses rahapesu kahtlusega, ei ole kostja usutavaks teinud, et hageja kontole laekunud raha puhul võiks olla tegemist rahapesukahtlusega.
27.Kostja märkis, et ta arvestas muuhulgas hageja negatiivset meediakuvandit. Kostja ei ole seda väidet põhistanud ega tõendanud. Toimikus puuduvad materjalid hageja negatiivse meediakajastuse kohta. Kostja tõi esile, et tal on õigus määrata riskiisu (RahaPTS § lg 3) ja tal on vajadus järgida enda kehtestatud riskiisu. Kohus märgib, et kostja ei ole lepingu ülesütlemisel tuginenud sellele, et hageja profiil ei vasta kostja riskiisule. Kostja ei esitanud kohtumenetluses ühtegi väidet ega tõendit selle kohta, millisena ta määratleb oma riskiisu ning milles seisneb hageja profiili mittevastavus nendele riskide tasemetele ja tüüpidele, mida kostja oma tegevuses järgib. 15
28.Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et praegusel juhul ei ole täidetud materiaalsed eeldused lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks RahaPTS § 42 lg 4 alusel. Seetõttu ei ole kostja ülesütlemise tagajärjel leping lõppenud.
29.Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse.
30.Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus.
31.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt)
16
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.