Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Asjaolud ja menetluse käik 02.07.2007 esitas Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi Ilja Issajevski, Oleg Kurdo ja Dmitri Morozovi vastu solidaarselt 175 000 krooni väljamõistmiseks tulenevalt 07.09.2005 Ilja Issajevskiga sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0500595/27kt ning Oleg Kurdo ja Dmitri Morozoviga sõlmitud käenduslepingust. Võlasumma moodustus hagiavalduse kohaselt tagastamata krediidisummast 96 961,12 krooni, sissenõutavaks muutnud intressist summas 27 014,15 krooni, viivisest summas 7 383,71 krooni, leppetrahvist summas 19 392,22 krooni, võla sissenõudmisega seotud kuludest summas 2200 krooni ja kahjuhüvitisest summas 22 048,80 krooni. 31.10.2007 esitas hageja avalduse hagist loobumiseks kostja Dmitri Morozovi osas, kuna ta tasus võlgnevusest 126 500 krooni. Sama avaldusega vähendas hageja nõuet kostjate Ilja Issajevski ja Oleg Kurdo vastu solidaarselt 48 500 kroonini. 04.12.2007 kohtumäärusega lõpetas kohus menetluse kostja Dmitri Morozovi osas. 10.03.2008 esitas hageja avalduse hagist loobumiseks kostja Oleg Kurdo osas, kuna ta tasus võlgnevusest 43 000 krooni. Sama avaldusega vähendas hageja nõuet kostja Ilja Issajevski vastu 5 500 kroonini. 12.03.2008 kohtumäärusega lõpetas kohus menetluse kostja Oleg Kurdo osas. Hageja nõue ja põhjendused Hagejal on kostja Ilja Issajevski vastu kahjuhüvitise nõue 5 500 krooni. Kahjuhüvitiseks (saamata jäänud tuluks) on osa kostjaga 07.09.2005 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0500595/27kt ülesütlemisele järgnenud perioodi intress, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas (lk 9-10). Intressi ehk planeeritud tulu saamise võimaluse kaotas hageja lepingu ülesütlemisel VÕS § 416 lg 3 sätestatud korras. Seetõttu tekib hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist vastavalt VÕS § 115 lg 1, § 127, § 128 lg 1, 2 ja 4 ning § 161 lg 2. Hageja palus kostjalt välja mõista 5 500 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagile ei vastanud. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda..

2(4)

VÕS § 416 lg 3 eesmärk on piirata tarbijast krediidivõtja vastutust tarbijakrediidilepingu erakorralise ülesütlemise korral (vt Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2007, lk 436). Riigikohus on 19.12.2007 otsuses nr 3-2-1-122-07 (p 14) asunud seisukohale, et VÕS § 416 lg 3 sätestatud imperatiivse keelu tõttu lõpeb tarbijakrediidilepingu ülesütlemise korral intressi maksmise kohustus ülesütlemisele järgneva aja eest ja seega ei ole võimalik nõuda intressi ka kahjuna ajavahemiku eest, mil võlausaldaja kaotas võimaluse saada kasu tasutava intressina. Kohus leiab, hagi aluseks olevad asjaolud käesolevas asjas on sarnased otsuse nr 3-2-1-122-07 aluseks olevate asjaoludega. Sel põhjusel tuleb jätta Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i hagi Ilja Issajevski vastu 5 500 krooni väljamõistmiseks rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused Balti Investeeringute Grupi Pank AS palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, millega menetluskulud jäeti hageja kanda ning teha uus otsus, millega jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Juhul, kui kohus nõuet ei rahulda, jätta menetluskulud 3% ulatuses hageja kanda ja 97% ulatuses kostja kanda. Maakohus rikkus protsessiõiguse norme. Kohus ei põhjendanud, miks ta jättis menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kohus leidis, et juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta hageja kanda. Kohtu seisukoht on ebaõige. Hageja esitas 28.06.2007 Ilja Issajevski, Oleg Kurdo ja Dmitri Morozovi vastu hagiavalduse 175 000 krooni saamiseks. Hagiavalduse esitamisel tasus apellant riigilõivu 6 250 krooni. Antud riigilõiv tasuti hagihinnalt 119 009,92 krooni (põhinõue + kahjuhüvitis). Kohus jättis kahjuhüvitise nõude summas 5 500 krooni rahuldamata, seega hagi jäeti rahuldamata 5 500 krooni osas. Kohus, jättes menetluskulud hageja kanda, kohustab hagejat tasuma riigilõivu aga kogu nõudelt ehk 6 250 krooni. Seega kohus nõuab hagejalt menetluskulusid suuremas osas kui osa, milles jäeti hagiavaldus rahuldamata. Kohus oleks pidanud jätma menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kuna hagiavaldus 175 000 krooni nõudes on rahuldamata jäetud vaid kahju 5 500 krooni ulatuses, ei mõjuta see hagihinda ega riigilõivu määra. Kui hagiavaldus oleks esitatud 5 500 krooni võrra väiksema kahjunõudega, oleks hagihind 113 509,92 krooni ning riigilõiv 6 250 krooni. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. Antud juhul tuleks eelnimetatud sätet arvesse võtta. Kuigi hageja ei loobunud kogu nõudest ning seoses sellega ei lahendatud menetluskulude jaotust menetluse lõpetamise määruses vaid kohtuotsuses, reguleerib eeltoodud säte analoogia põhimõtte alusel ka antud juhtumit. Hageja loobus hagist kostjate Oleg Kurdo ja Dmitri Morozovi vastu, kuna nad tasusid nõude osaliselt. Samuti taotles hageja, et kohus jätaks menetluskulud kostja kanda. Menetluskulud ei jaotatud proportsionaalselt. Kui hageja esitas hagi 175 000 krooni saamiseks ning hagi jäeti rahuldamata 5 500 krooni ulatuses, on hagi rahuldamata jäetud vaid u 3% ulatuses. Sellest tulenevalt tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Lähtuvalt TsMS § 370 lg-st 2 palus hageja, juhul, kui kohus leiab, et menetluskulude täies ulatuses kostja kanda jätmine ei ole põhjendatud, jaotada menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamata jätmise ulatusega ehk

3(4)

jätta menetluskulud 3% (187,50 krooni) ulatuses hageja kanda ja 97% (6062,50 krooni) ulatuses kostja kanda. Vastus apellatsioonkaebusele Ilja Issajevski ei ole apellatsioonkaebusele kirjalikku vastust esitanud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Apellant on maakohtu otsuse vaidlustanud osas, millega maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. TsMS § 651 lg 1 järgi ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb edasikaevatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja ringkonnakohtu otsusega menetluskulud jagada. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 165 lg 3 järgi otsuse tegemisel solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. TsMS § 168 lg 5 kohaselt võib kohus hageja loobumisel hagist seetõttu, et kostja on nõude täitnud, hageja taotlusel menetluskulud välja mõista kostjalt. Hageja esitas hagi Ilja Issajevskilt, Oleg Kurdolt ja Dmitri Morozovilt solidaarselt 175 000 väljamõistmiseks. Menetluse käigus tasusid Dmitri Morozov ja Oleg Kurdo enamuse hageja nõudest ja hageja loobus nende vastu esitatud hagist. Menetluse lõpetamise kohta tehtud määrustes menetluskulusid ei jagatud. Tasumata jäi hageja nõudest 5 500 krooni, milles palus hageja välja mõista Ilja Issajevskilt. Maakohus jättis hagi Ilja Issajevskilt 5 500 krooni saamiseks rahuldamata ja maakohtu menetluskulud hageja kanda. Kolleegium leiab, et menetluskulude jätmine hageja kanda ei ole õige. VÕS § 66 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja on täielikult või osaliselt loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on teised solidaarvõlgnikud siiski kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses. Võlausaldaja nõudeks on lisaks hagis nõutule ka menetluskulud, mille eest TsMS § 165 lg 3 kohaselt vastutavad solidaarvõlgnikud solidaarselt. Arvestades, et hageja nõudest on 97 % Dmitri Morozovi ja Oleg Kurdo poolt täidetud pärast hagi esitamist ning ainult 3% ulatuses jäi nõue rahuldamata, siis on hageja õigustatud saama menetluskulusid 97 % ulatuses. Kuna kostjad olid solidaarvõlgnikud, siis vaatamata sellele, et kahe kostja vastu on hageja nõudest loobunud, on hageja õigustatud saama 97% ulatuses menetluskulusid kostja Ilja Issajevskilt. Seega tuleb maakohtu otsus menetluskulude jaotamise osas tühistada ja jätta 97% hageja menetluskuludest kostja Ilja Issajevski kanda ja Ilja Issajevski menetluskuludest 3% hageja kanda. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta vastustaja kanda.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Margo Klaar

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.