Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.jaanuaril 2009.a. Paide kohtumajas
Tsiviilasja number
2-08-5838
Tsiviilasi
Omandiõiguse tunnustamise, osade määramiseks varas, registrikannete muutmise, poolte ühise majapidamise ning perekondlike suhete tuvastamise nõue ning alternatiivnõudena 263 500.00 krooni nõue
Tsiviilasja hind
263 500.00 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: T K, isikukood xxxxxxxxxxxxx , elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Hageja esindaja vandeadvokaat Arvo Junti Kostja: H K, isikukood xxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx Kostja esindaja (riigi õigusabi osutaja) vandeadvokaat Kersti Põld
esindajad
Asja läbivaatamise aeg
11.detsembril 2008.a. avalikul kohtuistungil
Jätta hagi rahuldamata. Hagi tagamine - märkus Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna kinnisturaamatu registrossa nr xxxxxxxxxxxx vastuväitena omanik H K käsutusõiguse piiramiseks T K kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtus, esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hageja nõue ja asjaolud T K ja H K on olnud abielulistes suhetes 1992.aastast ning samast ajast elanud ühise leibkonnana, perekonnana. Abielu registreeritud ei ole, kuid kooselust on sündinud kolm tütart. 2008.a. kevadini elasid pooled koos lastega xxxxxxxxxxx linnas aadressil xxxxxxxxxxx, milline eluruum oli vastastikusel kokkuleppel registreeritud H K nimele, kuid soetatud ühisvarana eesmärgiga kasutada korteriomandit ühiselt perekonna koduna. Korter on soetatud ühiste vahendite eest kooselu ajal 1999.a., korteriomand on moodustatud 2004.a. pärast eelmise koos soetatud eluruumi müüki 1999.a. Hagejale ootamatult teatas kostja veebruaris 2008.a., et soovib poolte ühisest kodust lahkuda ja müüa korteriomand, mistõttu oli hageja sunnitud ka 20.veebruaril 2008.a. esitama hagi kohtusse. Hageja leiab, et vaidlusalune korter on poolte ühisvara, kuna pooled on elanud perekonnana, loonud endile ja oma lastele kodu, pidanud ühist majapidamist, kandnud ühiselt sellega seonduvaid kulutusi ning teinud ühiselt parendusi. Lähtudes eeltoodust leiab hageja, et tema ja kostja suhted on olnud algusest peale abielulised, kooselu on rajanenud samadele alustele kui abielugi. Kuna Perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg-st 1 lähtudes loetakse abielu kestel abikaasade poolt omandatud vara abikaasade ühisvaraks, siis sarnaselt tuleb poolte poolt vabaabielu kestel omandatud vara lugeda poolte ühisvaraks. Vabaabielu täidab samu funktsioone mis abielugi. Nii abielu kui ka vabaabielu puhul on tegemist kahe iseseisva isikuga, kes osalevad õiguskäibes, teevad tehinguid, omandavad vara ja võtavad kohustusi. Ühised varalised õigused ja kohustused võivad koostööpartneritel tekkida vastavate kokkulepete alusel. Pooled on oma kooselu korraldanud vastavalt ühiselt tegutsedes ning nende kooselu vastab poolte vahel kui ka mistahes teise vabaabielulises suhtes oleva isiku vahel suuliselt sõlmitud ühise tegutsemise lepingu (seltsingulepingu) tunnustele. Kui panustatakse ühiselt, on ka saavutatud eesmärk käsitletav ühisena – vabaabielu poolte poolt ühise eesmärgi saavutamiseks vahendite arvel soetatu läheb vabaabielu poolte ühisomandisse. Nii ka hageja ja kostja kokkuleppel kostja nimele registreeritud, kuid siiski ühiselt omandatud korteriomand, mis tuleb ühisvarana jagada kaasomandi jaotamise sätetest lähtudes. Kuna kokkulepet kaasomandi jagamiseks ei ole võimalik saavutada, on hageja sunnitud taotlema osade määramist ühises varas ning registrikannete parandamist vastavalt AÕS § 65 lg-le 2. Eeltoodu alusel ja tuginedes AÕS § 80 lg-le 1 ja § 77 lg-le 1 palub hageja tunnustada hageja omandiõigust xxxxxxxxxxxx linnas xxxxxxxxxxx asuvale poolele korteriomandile ja muuta kinnistusraamatu kannet, kandes T K kinnistusraamatusse korteriomandi 1⁄2 omanikuna. 06.juunil 2008.a. on hageja esitanud xxxxxxxxxx linnas xxxxxxxxxxxxxxx korteiomandi omandiõiguse tunnustamisele alternatiivnõude, taotledes kostjalt hageja kasuks välja mõista alusetu rikastumisena saadu 35 000.00 krooni VÕS § 1027 alusel (tl 112). 29.oktoobril 2008.a. on hageja alternatiivnõuet suurendanud 263 500.00 kroonile, mis on pool vaidlusaluse korteri väärtusest (tl 171-172). 30.oktoobril 2008.a. on hageja täiendanud hagi eset, paludes tuvastada, et pooltel oli alates 1992.a. kuni veebruar 2008.a. ühine majapidamine ning pooled tegutsesid perekondlikes suhetes, ühiselt panustades, ühisel eesmärgil, ühise varalise huvitatuse alusel (tl 173). Ka on hageja esitanud tema poolt perioodil 1999.a. kuni 2008.a. tehtud ja finantseeritud ehitustööde ja parenduste nimekirja (tl 175), millised kulutused lisanduvat hageja selgituse kohaselt korteri omandamiseks tehtud kulutustele. Kohtuvaidluses on hageja loobunud nõudest tunnustada T K omandiõigust xxxxxxxxxxxx linnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvale poolele korteriomandile.
Kostja vastuväited
Kostja hagi ei tunnista (tl 42-44; 2 kd tl 1-9). Vastuväidete kohaselt elasid pooled koos 1997.a. kuni 2007.a. oktoobrikuuni, millisest ajast elab kostja omaette leibkonnas, kuigi elati jätkuvalt 2008.a. veebruarikuuni xxxxxxxxxxxx xx-x korteris . Pooled ei ole kunagi olnud abielus, mistõttu ei ole võimalik rääkida ka abielulisest ühisvarast ning asjas ei kuulu kohaldamisele hageja nõude põhistusena toodud PKS § 14 lg 1. Pooled ei ole soetanud xxxxxxxxxxxxx asuvat korterit ühisvarana, selle ostis kostja 18.jaanuaril 1999.a. vallasasjana, mis kanti notariaalselt tõestatud lepinguga kostja ainuomandisse ja 06.augustist 2004.a. on kostja korteriomandi ainuomanik. Korteriomandi esmakinnistamisel kostja nimele hageja vastuväiteid ei esitanud. Korteriomandi majandamisega seotud kulud on kandnud kostja. Kostja leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele ka väidetava ühise tegutsemise lepingu olemasolul. Korteri omandamise ajal 1999.a. oli ühise tegutsemise lepinguga seonduv reguleeritud Eesti NSV TsK normidega (TsK §-d 438-442), milles ei sätestatud ühise tegutsemise lepingule vorminõudeid, kuid 1999.a. kehtinud Asjaõiguse rakendamise seaduse § 13 lg 6 kohaselt pidi ehituse või selle osa võõrandamise leping olema notariaalselt tõestatud. Kostja on viidanud Riigikohtu lahendile 3-2-142-05, mille kohaselt peab olema notariaalselt tõestatud ka vallasasjast korteri kaasomandisse soetamiseks sõlmitud ühise tegutsemise leping. Kuna sellist lepingut sõlmitud ei ole, ei saa lähtuda ka sellest, et poolte ühiseks eesmärgiks oli korteri kaasomandisse soetamine ning seega hageja nõude põhistamiseks hagiavalduses toodud AÕS sätted ei kuulu asjas kohaldamisele. Viitega Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse § 18 lg-le 2 kohaldatakse ühise tegutsemise lepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.juulit 2002.a. senikehtinud seadust. Seega tuleb hageja nõue xxxxxxxxxxxxxx asuvale korteriomandile omandiõiguse tunnustamiseks lahendada korteri ostu-müügilepingu sõlmimise ajal, s.o. 18.jaanuaril 1999.a., kehtinud seaduste alusel, mis ei anna alust hageja omandiõiguse tunnustamiseks. Kuna hageja nõue korteriomandile omandiõiguse tunnustamiseks on alusetu, on põhjendamatu ka nõue registrikande parandamiseks. Vaidlusalune korter on soetatud 1999.aastal ning korteri ostu-müügilepingust nähtub, et korteri eest on kostja tasunud 35 000.00 krooni. Hageja ei ole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et tema on andnud oma panuse korteri eest tasumisel. Alternatiivnõude osas leiab kostja, et hageja nõue korteri omandamisel alusetu rikastumisega saadu hüvitamiseks on aegunud 01.juulil 2005.a., taotledes selle nõude osas aegumise kohaldamist (tl 158-160). Jäädes aegumise nõude juurde leiab kostja, et VÕS § 1027 on üldnorm, milles on sätestatud, et isik peab VÕS 52.peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Hageja ei ole oma nõuet õiguslikult põhjendanud ühegi asjakohase VÕS 52.peatükis sätestatud alusega. 30.oktoobril 2008.a. hagi eseme täiendamise avalduses esitatud nõue on tuvastushagi TsMS § 368 lg 1 tähenduses, kuid hageja ei ole põhjendanud, millistel asjaoludel on temal õigussuhte tuvastamise vastu õiguslik huvi ning nõudest jääb ebaselgeks, millise õigussuhte tuvastamist hageja taotleb. Hageja poolt esitatud tehtud ja finantseeritud ehitustööde ja parenduste osas leiab kostja, et kuna puuduvad andmed materjalikulu ja hindade kohta ning töö maksumuse osas, ei ole summad kontrollitavad ning on kostja arvates tõendamata. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Pooled ei olnud registreeritud abielus ajal, mil on soetatud vaidlusalune korter aadressil xxxxxxxxxxxxx linn xxxxxxxxxxx xx-x. Perekonnaseaduse (PKS) § 1 lg 2 kohaselt on õigusliku tähendusega ainult abielu, mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse sünniakt. Seega saab rääkida abielulistest suhtest üksnes registreeritud abielu puhul ning kuna
pooled registreeritud abielus ei olnud, ei ole pooltel ka abielulist ühisvara ning hageja viited vara jagamisel PKS § 14 lg-le 1 ei ole asjakohased. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et H K ostis xxxxxxxxxxxx asuva korteri vallasvarana 18.jaanuaril 1999.a, mis kanti notariaalselt tõestatud lepinguga kostja ainuomandisse (tl 4849), tasudes selle eest 05.jaanuaril 1999.a. Viola Kinnisvarabüroole 3500.00 krooni (tl 45) ning 13.jaanuaril 1999.a. sularahas 31 500.00 krooni (tl 46). 06.augustist 2004.a. on kostja korteriomandi ainuomanik vastavalt kinnisturaamatu väljavõttele (tl 3). Andmed selle kohta, et hageja oleks korteriomandi esmakinnistamisel kostja nimele vastuväiteid esitanud, puuduvad. Hageja on väitnud, et korter soetati poolte ühiste vahendite arvel, kuid kokkuleppeliselt registreeriti kostja nimele. Viimatinimetatud hageja väiteid kostja eitab. Korteri soetamise ajal 1999.a. kehtinud TsK kohaselt ning tuginedes Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-142-05 võivad vabaabielu pooled ühise tegutsemise lepingu alusel soetada vara kaasomandisse. Ühise tegutsemise lepingu järgi kohustuvad pooled TsK § 438 lg 1 kohaselt ühiselt tegutsema ühise majandusliku eesmärgi saavutamiseks. Sellisel juhul tasuvad lepinguosalised TsK §-s 438 märgitud eesmärgi saavutamiseks osamaksu rahas või muus varas või töise osavõtu teel. Lepinguosaliste rahalised või muud varalised osamaksud, samuti nende ühise tegutsemise tulemusena loodud ja omandatud vara on TsK § 440 lg 2 kohaselt nende kaasomandis. Kuna TsK ühise tegutsemise lepingule kohustuslikku vormi ette ei näinud, võisid pooled sõlmida lepingu üldjuhul mis tahes vormis. Samas peab vallasasjast korteri võõrandamise leping Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 6 järgi olema notariaalselt tõestatud. Seetõttu peab notriaalselt tõestatud olema ka vallasasjast korteri kaasomandisse soetamiseks sõlmitud ühise tegutsemise leping. Kuna sellist lepingut sõlmitud ei ole, ei saa lähtuda sellest, et poolte ühiseks eesmärgiks oli korteri kaasomadisse soetamine. Kui poolte eesmärgiks oli kaasomandi loomine, tuli korteriomand ka kaasomandisse soetada ja selliselt tuli pooltel vastavalt tahet väljendada notariaalselt tõestatud vormis. Seega ei tekkinud hagejal TsK § 440 lg 2 järgi omandiõigust vallasasjast korterile ega seetõttu ka korteriomandile. Tuvastatud ei ole korteri ühist omandamist poolte kaasomandisse, mistõttu ei saa rääkida ka sellele suunatud ühise tegutsemise lepingust. Tulenevalt notariaalse lepingu puudumisest ning Riigikohtu eelnimetatud otsusest ei pea kohus vajalikuks analüüsida, kas poolte tahteks oli korteri seltsinguvarasse soetamine. Hageja on väitnud, et andis oma panuse korteri soetamisel, kuid see on paljasõnaliselt tõendamata. Hageja poolt üüri- ja kommunaalteenuste tasumine iseenesest ei tõenda hagejal omandiõiguse tekkimist või vara kuulumist seltsinguvarasse. Kulutuste tegemine võib olla aluseks kostja vastu rahalise nõude esitamiseks. Seega leiab kohus, et vaidlusaluse korteri näol ei ole tegemist poolte ühisvaraga ega seltsinguvarasse kuuluva varaga. Kostja on tunnistanud poolte kooselu 1997.a. kuni 2007.a. oktoobrikuuni, seega ei ole sisulist vaidlust selle üle, et pooled olid vabaabielus ning elasid ühiselt vaidlusaluses korteris, kasvatades ka ühiselt oma kolme last. Kostja on kinnitanud, et kandis korteri majandamisega seotud kulutusi ainuisikuliselt, esitades OÜ xxxxxxxxxxx Elamu arved tema nimele märtsaprill 2008.a. (tl 50-51) ja pangakonto väljavõtted perioodist 2006.a. november kuni 2007.a. detsember (tl 52-62). Kuigi kostja on väitnud, et ta maksis ainuisikuliselt korteri halduskulusid ja on kohtuistungil täpsustanud, et maksis läbi panga, see panga väljavõtetest ei nähtu (tl 145-157). On olnud perioode, mil kostja ei töötanud, kuna kasvatas lapsi ning kuigi see tema tööraamatu koopias ei kajastu (2.kd tl 38-43), tuleneb kostja panga väljavõtetest, et pikka aega on olnud kostja sissetulekuallikaks riiklikud toetused (tl 145-157). Ka ei eita kostja, et hageja on teinud talle rahalisi ülekandeid ning tema arvele on laekunud summasid tulenevalt T K lepingutest kolmandate isikutega. Seda, et pooltel oli ühine majapidamine, koos kasvatati lapsi ning et pere põhilise sissetuleku tooja oli hageja, on kinnitanud tunnistajad A U, T T ja O K, samas ei tea tunnistajad poolte kooselu algust ega ka täpset lõppu. Kuna kostja tunnistab kooselu 1997.aastast, siis on kohtu arvates leidnud tuvastamist,
et pooltel oli alates 1997.a. kuni veebruar 2008.a., mil kostja xxxxxxxxxxxxx lahkus, ühine majapidamine ning nad tegutsesid perekondlikes suhetes. Vaidlust ei ole selle üle, et korter soetati 1999.aastal ning kostja ei ole eitanud ka seda, et antud korteri remont toimus maksimaalselt 2,5 aasta jooksul, lõppedes 2001.a. ning pärast seda on toimunud üksnes väheolulised parendused. Ka tunnistajad on rääkinud, et põhiliselt toimus korteri remont selle soetamisele järgnevatel kuudel. Samuti ei eita kostja, et nimetatud korteri remondi tegi ja organiseeris ning finantseeris hageja ning see toimus kõigi, nii poolte kui ka nende laste huvides ning hageja tegi seda vabast tahtest. Ka tunnistajad A U, T T ja O K on rääkinud, et xxxxxxxxxxxxxx korteris toimus üpris põhjalik remont, lammutati seinu ja pandi laudpõrandat, remonditi vannituba ning tunnistajad kinnitavad selle töö tegemist hageja ja teiste töömeeste poolt. Lisaks sellele, et pooled elasid koos faktilistes abielusuhetes alates 1997.a. ning neil oli ühine majapidamine, ei vaidle nad tegelikult ka selle üle, et tegutsesid ühiselt kostjale kuuluva korteri parendamisel, panustades selles nii oma tööga kui rahaliste vahenditega. Selliseid pooltevahelisi õigussuhteid tuleb käsitleda kui seltsingut VÕS §-de 580 ja 581 tähenduses. Ka Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-142-05 mõttest tuleneb, et seltsingleping võidakse sõlmida muul eesmärgil kui asja ühiseks omandamiseks. VÕS § 580 lg 1 sätestab, et seltsinglepinguga kohustuvad kaks või enam isikut tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. VÕS § 581 lg 1 kohaselt võib seltsinglaste panuseks olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine. Tulenevalt viidatud regulatsioonist on võimalik seltsingusätete kohaldamine ka abieluvälistele kooselu vormidele, seda eriti juhtudel, kui üks osapooltest on teinud tööd teisele osapoolele kuuluva vara väärtuse säilitamiseks või suurendamiseks ilma eraldi hüvitust saamata, näiteks ühise eluaseme rajamiseks või parendamiseks ehitus- ja remonditööde teostamine. Seejuures ei ole kohtu arvates vabaabielupoolte varalistele suhetele seltsingu regulatsiooni kohaldamise eelduseks ilmtingimata seltsingulepingu sõlmimine nende vahel otseste tahteavaldustega, vaid piisab, kui lepingu sõlmimisele viitab poolte faktiline käitumine. Seltsingut vabaabielupoolte vahel saab eeldada, kui neil on ühine majapidamine ja nende käitumises esineb ühine eesmärk, milleks võib olla ühiste jõupingutuste tegemine ühise eluasele kasutamise võimaldamiseks ja selle korrashoiu tagamiseks. Kuna seltsingleping on oma olemuselt kestvusleping, siis on tulenevalt Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg-st 1 seltsingu kohta käivad VÕS sätted pooltevahelises õigussuhtes kohaldatavad ka juhul, kui seltsing tekkis enne 01.juulit 2002.a. Eeltoodud asjaolud kogumis kinnitavad, et pooled tegutsesid koos elades ühiselt eesmärgiga parandada oma elamistingimusi, tehes selle eesmärgi saavutamiseks varalisi panuseid. VÕS § 600 lg 1 sätestab, et seltsingu lõppemisel toimub seltsingu likvideerimine ja vara jaotus seltsinglaste vahel. VÕS § 603 lg 1 kohaselt pärast kohustuste täitmist ülejäänud seltsingvarast tuleb tagastada seltsinglaste panused. Sama sätte lg 3 järgi kui panuse tagastamine ei ole võimalik, tuleb hüvitada panuse tegemise aegne väärtus. Kuigi hageja väidab, et pooltevahelised suhted lõppesid 2008.a. veebruaris ja kostja peab selleks 1997.a. oktoobrit, ei vaidle pooled selle üle, et nendevahelised suhted on lõppenud. Seltsinglaste vara jaotusel tuleb arvestada nende panustega. Hageja on esitanud alternatiivnõude summas 263 500.00 krooni, milline on pool vaidlusaluse korteri väärtusest (tl 182-194). Kuna kohtu arvates ei kuulu xxxxxxxxxxxxx Tallinna 35-7 asuv korter ei ühisvara ega seltsingvara hulka, saab seltsingu lõppemisel antud juhul rääkida üksnes panustest, mis hageja on teinud kostja vara parendamiseks. Ka kostja ei eita hageja panust antud korteri remontimisel. Hageja on esitanud tema poolt tehtud ning finantseeritud ehitustööde ja
parenduste nimekirja, arvestades perioodil 1999.a. – 2008.a. materjalikulu 84 700.00 krooni ja arvutanud töö maksumust 60 000.00 krooni suuruses summas (tl 175). Kostja leiab, et ehitustööde ja parenduste maht on üle paisutatud, tuues võrdluseks 2008.a. ehistusmaterjalide ja –kaupade hinnad ja oletatava kulu ning saab vastavalt omapoolsele kuluarvestusele materjalikulu kokku 50 853.00 krooni (tl 201-203). Samas on õige kostja vastuväide, et hageja poolt väidetavalt tema poolt finantseeritud materjalikulu ei ole kontrollitav, sest puuduvad andmed materjali kulu ja hindade kohta. Ka on õigustatud kostja vastuväide selle kohta, et T K poolt töö maksumusena esitatud 60 000.00 krooni ei ole samuti kontrollitav, sest ei ole välja toodud töö mahu ja tunni- või tükitöö hinded. Hageja on küll vastuseks kostja vastuväidetele esitanud vaidlusaluses korteris teostatud analoogsete remonttööde töötasu arvestuse kohta vastavalt OÜ Eke Nora poolt koostatud Ehituslike üksushinnete kogumikule remondi- ja lammutustööde kohta, arvestades välja ühe ühiku tööde hinna leides, et hageja poolt esitatud töö maksumus 60 000.00 krooni on viidud absoluutse miinimumini isegi kostja pakutud materjalide hinda aluseks võttes (2 kd tl 36-37; 17-31), kuid endiselt ei ole tööde maksumus kontrollitav. Lisaks on hageja esitanud tema poolt asja- ja tööpanusena summad 2008.a. hinnades, kuid nii poolte seletustest kui ka tunnistajate ütlustest nähtub, et suurem osa töid olid tehtud hiljemalt 2002.aastaks. Kuna VÕS § 603 lg 3 kohaselt tuleb hüvitada panuse tegemise aegne väärtus, tuleb panuse tegemise ajahetkeks lugeda panuse faktilise tegemise ajahetk ning kuna kostja ei ole omaks võtnud hageja poolt väidetavalt tehtud kulutusi ehitusmaterjalidele ning tööde maksumuse osas, siis tuleb hagejal seda ka tõendada, mida hageja ei ole seda teinud vaatamata kohtu ettepanekule täiendavate tõendite esitamise kohta. Õige on kostja väide, et 9-10 aastat tagasi tehtud kulutused ehitusmaterjalidele ja töötasudele ei ole ilmselt võrreldavad 2008.aastaga. Kuigi pooled võivad TsMS § 230 lg 1 alusel kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust, seda antud juhul tehtud ei ole, seega lasub hagejal kohustus tõendada ka tema poolt väidetavalt tehtud panuseid. Tegemist ei ole varalise vaidlusega, mis oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, mis tingiksid TsMS § 233 alusel panuse hindamise kohtu siseveendumusest lähtudes. Hageja on esitanud nõude ka kostja alusetu rikastumise sätete alusel, kuid antud sätted reguleerivad lepinguväliseid suhteid. Kohus tuvastas pooltevahelised lepingulised suhted, mistõttu ei ole alusetu rikastumise sätted antud juhul kohaldatavad. Põhjendatud ei ole kostja väide nagu oleks hagi aegunud. TsÜS § 143 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ning nimetatud aegumistähtaeg laieneb ka seltsingust kui tehingust tulenevatele nõuetele. Samas sätestab TsÜS § 147 lg 1, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Viidatud paragrahvi lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates hetkest, mil õigustatud isikul oli õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. VÕS § 600 lg 1 kohaselt saab seltsinglane nõuda seltsingvara jagamist seltsingu lõppemisel, seega algab TsÜS § 147 lg-te 1 ja 2 kohaselt 3-aastane aegumistähtaeg seltsingvara jagamise nõude kohtusse esitamiseks mitte seltsingulepingu sõlmimise hetkest, vaid ajast, mil pooltevahelised seltsingusuhted lõppesid. Kuigi käesoleval juhul on pooled erineval arvamusel pooltevahelise seltsingu lõppemises (hagejal 2008.a. veebruar, kostjal 2007.a. oktoober), ei ole hagi aegunud. 04.märtsi 2008.a. määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Menetluskulud Pooled on taotlenud menetluskulude jätmist vastaspoole kanda. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, kannab hagimenetluse kulud hageja.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest, esitades avalduse asja menetlenud kohtule koos menetluskulude nimekirjaga, milles on detailselt näidatud kulude koosseis.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Kohtuotsus tühistatud Jõustus Riigikohtu kohtumäärusega 8.jaanuar 2010.a. nr.3-7-1-2-658-09 Tehtud uus otsus. Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2009.a. kohtuotsuse nr 2-08-5838 Resolutsioon: 1.Tühistada Pärnu Maakohtu 15.01.2009 otsus ja teha uus otsus alljärgnevas redaktsioonis:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.