Muud › Teised asjad, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 12.01.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 2-08-57441/5
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Muud › Teised asjad, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 12.01.2009
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 702

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-08-57441

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Määruse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2009. a Tartu

Tsiviilasja number

2-08-57441

Tsiviilasi

Pärnu kohtutäitur Rocki Albert’i avaldus eksperdi määramiseks täiteasjas nr 176/2008/1809

Menetlustoiming

Avalduse läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik

avaldaja: - Pärnu kohtutäitur Rocki Albert (büroo asukoht Pühavaimu 10, 80011 Pärnu); puudutatud isikud: - sissenõudja AS X Eesti - võlgnik J.J. - esindaja advokaat Ingmar Lääts (Advokaadibüroo Aivar Pilv; asukoht Vabaduse väljak 10, 10119 Tallinn); - kolmas isik OÜ J - esindaja advokaat Ingmar Lääts (Advokaadibüroo Aivar Pilv Tartu osakond; asukoht Vabaduse väljak 10, 10119 Tallinn). Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Pärnu kohtutäitur Rocki Albert’i avaldus eksperdi määramiseks täiteasjas nr 176/2008/1809 läbi vaatamata ja lõpetada tsiviilasja nr 2-08-57441 menetlus.

2.Lugeda, et käesoleva menetluse algatamise aluseks olnud vaidlustamist ei ole toimunud.

3.Jätta menetluskulud J.J. kanda. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja nende esindajatele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lõike 20 kohaselt tsiviilasjas tehtud kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 400 krooni.

Sarnased lahendid

Muud

20.novembri 2008. a kohtumäärusega kohustas kohus võlgnikku tasuma eksperdikulude katteks 8 000 krooni selleks ettenähtud kohtukontole hiljemalt 10. detsembriks 2008. a ja esitama tasumist tõendava maksekorralduse. Nimetatud määruse sai 26. novembril 2008. a kätte võlgniku elukaaslane Piia Maaring. Kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lõike 1 alusel määruse võlgnikule kättetoimetatuks. Kohtu poolt määratud tähtajaks ei ole J.J. kohtu nõuet täitnud. Määruses hoiatas kohus võlgnikku, et tähtajaks kohtu määratud summa tasumata jätmisel jäetakse ekspert määramata ja loetakse, et käesoleva menetluse algatamise aluseks olnud vaidlustamist ei ole toimunud (Täitemenetluse seadustik (TMS) § 74 lõige 9), mistõttu kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Vastavalt TsMS § 475 lõikele 2 vaatab kohus hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. TsMS § 477 lõike 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagi läbivaatamata jätmise alused on sätestatud TsMS 44. (§ 408, 409) ja 45. peatükis (§ 423). TsMS § 423 lõige 3 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. TMS § 74 lõike 9 kolmanda lause kohaselt hinna vaidlustanud isiku poolt kulude ette tasumata jätmisel loetakse, et ta ei ole hindamist vaidlustanud. Seega on täitemenetluse seadustikus toodud tagajärg samane TsMS § 426 lõikes 1 toodud hagi läbivaatamata jätmise tagajärjega (hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud). Eeltoodu tõttu on õige tõlgendada TMS § 74 lõike 9 kolmandas lauses toodud tagajärge tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt avalduse läbivaatamata jätmisena. Seega jätab kohus võlgniku poolt eksperdikulude tasumata jätmise tõttu Pärnu kohtutäitur Rocki Albert’i avalduse eksperdi määramiseks täiteasjas nr 176/2008/1809 läbi vaatamata. Tulenevalt TMS § 74 lõikest 9 tuleb õiguslikult asuda seisukohale, et võlgnik J.J. ei ole vaidlustanud kohtutäituri poolt määratud kinnisasjade hindu, mistõttu langeb kohtu jaoks ära käesoleva kohtumenetluse alus ja kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Tulenevalt TsMS § 174 lõikest 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 172 lõike 1 teise lause kohaselt võib kohus mitme menetlusosalisega hagita menetluses jätta menetluskulud täielikult ühe menetlusosalise kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse väite või tõendi. Kuivõrd J.J. ei täitnud eksperdikulu ettemaksmise kohustust ja seetõttu loetakse seadusest tulenevalt, et hinna määramist ei ole vaidlustatud, tuleb asuda seisukohale, et vastav isik oma käitumisega, s.o seadusest tuleneva kohustuse ja kohtu nõude täitmata jätmisega, lõi olukorra, kus käesoleva kohtumenetluse alus langes ära, mistõttu jätab kohus menetluskulud J.J. kanda.