T U, T U, V A, K A, RM(endine nimi A), T K, T K, HL, A L ja A N hagi OÜ A KV vastu ostuhinna alandamise, kahju hüvitamise ja viivise nõudes 288 672,77 krooni
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja 1: T U (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja 2: T U (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja 3: V A (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja 4: K A (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja 5: RM (endine nimi A, isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja 6: T K (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja 7: T K (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja 8: A L (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja 9: HL (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja 10: A N(isikukood xxx, elukoht xxx) Hagejate esindaja vandeadvokaadi vanemabi (Advokaadibüroo Uno Feldschmidt, xxx)
O
Ladva
Kostja OÜ A KV (registrikood xxx, asukoht xxx), kostja esindaja vandeadvokaat E Heringson (Advokaadibüroo Entsik & Partnerid, xxx) Kohtustungi toimumise aeg
Kohustada OÜ A KV üle andma T U ja T U Xxx gaasivarustusseadmete tehnilised tingimused (dokumentatsioon).
2.Välja mõista OÜ A KV 39 425,17 (kolmkümmend üheksa tuhat nelisada kakskümmend viis) krooni ja 17 senti T U ja T U kasuks.
3.Kohustada OÜ A KV üle andma V A ja K A xxx gaasivarustusseadmete tehnilised tingimused (dokumentatsioon).
4.Välja mõista OÜ A KV 39 425,17 (kolmkümmend üheksa tuhat nelisada kakskümmend viis) krooni ja 17 senti V A ja K A kasuks.
5.Kohustada OÜ A KV üle andma RM (endine nimi A ) xxx gaasivarustusseadmete tehnilised tingimused (dokumentatsioon).
6.Välja mõista OÜ A KV 39 425,17 (kolmkümmend üheksa tuhat nelisada kakskümmend viis) krooni ja 17 senti RM(endine nimi A ) kasuks.
7.Kohustada OÜ A KV üle andma T K ja T K xxx gaasivarustusseadmete tehnilised tingimused (dokumentatsioon).
8.Välja mõista OÜ A KV 39 425,17 (kolmkümmend üheksa tuhat nelisada kakskümmend viis) krooni ja 17 senti T K ja T K kasuks.
9.Välja mõista OÜ A KV 14 656 (neliteist tuhat kuussada viiskümmend kuus) krooni ja 79 senti T K kasuks.
10.Kohustada OÜ A KV üle andma HL ja A L xxx gaasivarustusseadmete tehnilised tingimused (dokumentatsioon).
11.Välja mõista OÜ A KV 39 425,17 (kolmkümmend üheksa tuhat nelisada kakskümmend viis) krooni ja 17 senti HL ja A L kasuks.
12.Kohustada OÜ A KV üle andma A N xxx gaasivarustusseadmete tehnilised tingimused (dokumentatsioon).
13.Välja mõista OÜ A KV 39 425,17 (kolmkümmend üheksa tuhat nelisada kakskümmend viis) krooni ja 17 senti A N kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta T U, T U, V A, K A, RM(endine nimi A), T K, T K, HL, A L ja A N menetluskulud 85% ulatuses OÜ A KV kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib
2-06-26083/34
apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Asjaolud
1.Hagejad omandasid kostjalt vastavalt korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingutele eluruumid asukohaga xxx järgnevalt: 25.07.2005 eluruumi 1 T U ja T U (tl 134-146), 28.07.2005 eluruumi 2 V A ja K A (tl 124-133), 22.08.2005 eluruumi 3 RM (endine nimi A) (tl 109-123), 18.05.2005 ja 25.07.2005 eluruumi 4 T K ja T K (tl 84-108), 26.07.2005 eluruumi 5 A L ja HL (tl 71-83) ja 01.09.2005 eluruumi 6 A N(tl 58-70). Hagejate nõuded ja põhjendused
2.Hagejad T U ja T U paluvad kohustada kostjat andma üle Xxx gaasivarustusseadmete tehnilised tingimused (dokumentatsioon) ning alandada hagejate xxx asuva korteriomandi (tl 25) ostuhinda 45 669,33 krooni võrra ja välja mõista kostjalt hagejate kasuks 45 669,33 krooni, s.h pinnase täitmistööde eest 595,90 krooni, õhuliinimasti ringitõstmise eest 999,26 krooni, sadevete drenaažitorustiku eest 31 663,33 krooni, piirdeaia ja väravate eest 12 410,84 krooni ja menetluskulud.
3.Hagejad V A ja K A paluvad kohustada kostjat andma üle xxx gaasivarustusseadmete tehnilised tingimused (dokumentatsioon) ning alandada hagejate xxx asuva korteriomandi (tl 23) ostuhinda 45 669,33 krooni võrra ja välja mõista kostjalt hagejate kasuks 45 669,33 krooni, s.h pinnase täitmistööde eest 595,90 krooni, õhuliinimasti ringitõstmise eest 999,26 krooni, sadevete drenaažitorustiku eest 31 663,33 krooni, piirdeaia ja väravate eest 12 410,84 krooni ja menetluskulud.
4.Hageja RM (endine nimi A ) palub kohustada kostjat andma üle xxx gaasivarustusseadmete tehnilised tingimused (dokumentatsioon) ning alandada hageja xxx asuva korteriomandi (tl 22) ostuhinda 45 669,33 krooni võrra ja välja mõista kostjalt hageja kasuks 45 669,33 krooni, s.h pinnase täitmistööde eest 595,90 krooni, õhuliinimasti ringitõstmise eest 999,27 krooni, sadevete drenaažitorustiku eest 31 663,33 krooni, piirdeaia ja väravate eest 12 410,83 krooni ja menetluskulud.
5.Hagejad T K ja T K paluvad kohustada kostjat andma üle xxx gaasivarustusseadmete tehnilised tingimused (dokumentatsioon) ning alandada hagejate xxx asuva korteriomandi (tl 26) ostuhinda 45 669,33 krooni võrra ja välja mõista kostjalt hagejate kasuks 45 669,33 krooni, s.h pinnase täitmistööde eest 595,90 krooni, õhuliinimasti ringitõstmise eest 999,27 krooni, sadevete drenaažitorustiku eest 31 663,33 krooni, piirdeaia ja väravate eest 12 410,83 krooni ja menetluskulud.
6.Hageja T K palub kostjalt välja mõista leppetrahvi summas 14 656,79 krooni.
7.Hagejad HL ja A L paluvad kohustada kostjat andma üle xxx gaasivarustusseadmete tehnilised tingimused (dokumentatsioon) ning alandada hagejate xxx asuva korteriomandi (tl 21) ostuhinda 45 669,33 krooni võrra ja välja mõista kostjalt hagejate kasuks 45 669,33 krooni, s.h pinnase täitmistööde eest 595,90 krooni, õhuliinimasti ringitõstmise eest 999,26 krooni, sadevete drenaažitorustiku eest 31 663,34 krooni, piirdeaia ja väravate eest 12 410,83 krooni ja menetluskulud.
8.Hageja A N palub kohustada kostjat andma üle xxx gaasivarustusseadmete tehnilised tingimused (dokumentatsioon) ning alandada hageja xxx asuva korteriomandi (tl 24) ostuhinda 45 669,33 krooni võrra ja välja mõista kostjalt hageja kasuks 45 669,33 krooni, s.h pinnase täitmistööde eest 595,90 krooni, õhuliinimasti ringitõstmise eest 999,26 krooni, sadevete drenaažitorustiku eest 31 663,34 krooni, piirdeaia ja väravate eest 12 410,83 krooni ja menetluskulud.
9.Hagejad tuginevad oma nõuetes VÕS § 101 lg 1 p 3, 5, § 141 p 3, § 158, § 161, § 211, § 217 lg 1, § 218 lg 1 ja 3, § 220 lg 1, § 222 lg 4, § 224, § 225, TsÜS § 58.
2-06-26083/34
10.Hagejad selgitavad, et vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu punktile 1.3.4 kinnitas kostja, et lepingu esemel ei ole kostjale teada olevaid varjatuid puuduseid, millest kostja ei ole kõiki hagejaid teavitanud, või mida hagejad ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. Kuna tegemist oli uusehitisega, mis enne lepingute sõlmimist ei olnud veel täielikult valminud, avastasid hagejad eluruumidel puudused peale lepingu sõlmimist ja eluruumidesse elama asudes. Puuduseid võib käsitleda kostja poolt müüdud eseme lepingutingimustele mittevastavateks. Kostja ei olnud oma lubadust, eseme ülevaatamisel enne lepingute sõlmimist, ehitus tervikuna projektijärgselt lõpetada. 30.01.2006 kirjaga (tl 13-15) teavitasid hagejad kostjat eseme lepingutingimustele mittevastavusest ja palusid kostjal puudused kõrvaldada. 10.02.2006 kirjaga (tl 27-28) vastas kostja hagejatele, et ei tunnista puuduseid ja palus puuduste olemasolu tõendada. 27.03.2006 kirjaga (tl 11-12) tõendasid hagejad puuduste olemasolu ja palusid määrata vaegtööde teostamise tähtaja. Kostja reageeris kirjale, kuid tööde teostamise tähtaega välja ei pakkunud, seega alustasid hagejad iseseisvalt puuduste kõrvaldamiseks vajalike ehitajate leidmisega. Samuti selgus Vallavalitsuses, et kostja oli 07.02.2006 (tl 31) andnud vallale garantiikirja hagejate elamule puuduste kõrvaldamise kohta, et saada kätte kasutusluba XXX. Garantiikirjas vallale tunnistas kostja vaegtööde olemasolu ja garanteeris puuduste kõrvaldamise, drenaažitorustiku väljaehitamine hiljemalt 30.09.2006, haljastustööde lõpetamine hiljemalt 20.05.2006. Kasutusluba väljastati 09.02.2006. Kostja ei ole käesoleva ajani puuduseid kõrvaldanud. Rajamata on drenaažitorustik vastavalt projektile, ehitamata on piirdeaed ning jalgtee- ja sissesõiduväravad vastavalt ehitusprojektile. Seega võtsid hagejad pakkumise drenaažitorustiku paigaldamiseks SOÜ maksumusega 189 980 krooni ja pakkumise piirdeaia ja väravate ehituseks OÜ T maksumusega 65 715 krooni. Piirdeaia paigaldas OÜ T hinnaga 37 000 krooni. Hagejad võtsid pakkumise pinnase täitmiseks OÜ S maksumusega 3575,40 krooni. Samuti ei ole hagejate väitel kostja poolt paigaldatud gaasiseadmestik töökorras. Hoone välisseinas paiknevad gaasiseadmed külmuvad kinni juba väikeste miinuskraadide juures, mis toob kaasa kogu XXXküttesüsteemi väljalülitumise.
11.Lepingu punkti 1.3.9 kohaselt kinnitas kostja, et lepingu eseme koosseisu kuuluval maal ei paikne kolmandatele isikutele kuuluvaid maapealseid ja maa-aluseid tehnovõrke ega rajatisi v.a ehitise teenindamiseks vajalikud tehnovõrgud ja rajatised. Hagejate ehitise juurde kuuluval maal asus aga kolmandale isikule AS EE maapealne tehnovõrk ehk telefonipost, milline ei olnud lepingu eseme teenindamises vajalik rajatis. Kuna kostja hagejate nõudmisele ei reageerinud lasid hagejad posti teisaldada EN AS , mille kohta esitati hagejatele arve P023163 summas 5995,58 krooni (tl 17).
12.Kostja ei täitnud tähtaegselt 18.05.2005 lepingu punktis 2.1.6 võetud kohustust saada lepingu esemele kasutusluba 30.09.2005 ja boksi nr 4 kohta 31.12.2005 (tl 86). Kasutusluba väljastati 09.02.2006. Seega on hagejal T K õigus nõuda viivist 0,025% päevas ostuhinnast. Kokku on arvestanud hageja T K viivist 14 656,79 krooni. Hageja T K selgitab juhinduvalt kostja vastuväidetest, et leppetrahvi nõue on T K , kuna kostja on lepingus võtnud kohustuse hankida ehitisele kasutusluba hiljemalt 31.12.2005 ja on kohustunud täitmisega viivitamisel tasuma leppetrahvi. Seega kostja väited selles osas, nagu kostja ei peaks vastutama kasutusloa hilisema väljastamise eest, palub hageja T K jätta tähelepanuta, kuna kostja on vabatahtlikult kohustused võtnud.
13.Tulenevalt kostja vastusest märgivad hagejad, et nad teavitasid kostjat asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul. Ei vasta tõele, et hagejad ei ole kostjale eelnevalt, enne hagiga kohtusse pöördumist, esitanud ostuhinna alandamise või kahju hüvitamise nõuet ning viivise nõuet. Hagejad oma 30.01.2006 kirjaga hoiatasid kostjat, et hagejad jätavad endale õiguse ostuhinna alandamiseks koos kahju hüvitamise nõudega. 24.03.2006 kirjas teavitasid hagejad kostjat sõnaselgelt oma ostuhinna alandamise ja kahju hüvitamise nõudest. Seega on hagejad esitanud kostjale ostuhinna alandamise ja kahju hüvitamise nõude.
14.Hagejad leiavad, et sadevete drenaažitorustiku väljaehitamine XXXon ette nähtud nii projektis kui detailplaneeringus ning see on XXXkasutamisel hädavajalik. Alusetu on kostja poolt väita, et hagejad ei ole oma õigusi heauskselt kasutanud.
2-06-26083/34
15.Maakraani täiendava katmise vajadust liivaga on hagejad kostjale selgitanud juba 21.01.2006. OÜ S hinnapakkumine sai hagejate poolt võetud vahetult siis, kui kostjat oli 21.01.2006 hoiatatud sellise töö tellimise vajadusest kostja poolse kohustuse mittetäitmise korral ning kostja teatas 23.01.2006 hagejatele, et teostab alles „augu kinni ajamise peale ilmade soojenemist". Seega on kostja väide käesoleval ajal, et kostja ei saa aru, kellele pakkumine tehtud on ja kus pakutud töid teostatakse, on kostja poolt pahauskne käitumine. Augu täitmine pinnases on haljastustööde teostamiseks hädavajalik eeldus. Kostja vastuväited
16.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta rahuldamata.
17.Kostja on seisukohal, et hagejad on teavitanud kostjat väidetavatest puudustest hilinemisega. Enamikul juhtudel ligi pool aastat hiljem ja ühel juhul üle nelja kuu hiljem ja teisel juhul kolm kuud hiljem. Samuti leiab kostja, et hagejate poolt välja toodud puudused, välja arvatud drenaaži puudumine ja gaasisüsteemi puudused, oleksid pidanud olema visuaalselt koheselt nähtavad ning hagejad oleks pidanud kostjat puudustest teatama asja kätte saamisel. Üleandmise ja vastuvõtmise aktides aga ei nähtu, et hagejad oleks esitanud pretensioone. Isegi kui aktide allkirjastamisel jäeti väidetavad ja nähtavad puudused tähelepanuta, siis sellisel juhul oleks puuduste olemasolu korral hagejad pidanud neist teada saama ja kostjat teavitama enne 30. jaanuari 2006. Kostja leiab, et lepinguesemete valduse vastuvõtmisel ja sellele järgnenud oluliselt pikemal perioodil kui kaks kuud väidetavatest puudustest mitteteatamata jätmine ei ole vabandatav. Hagejad ei ole välja toonud mitte ühtegi asjaolu, mis isegi läheneks vääramatu jõu kirjeldusele vastavale asjaolule. Seega saavad hagejad tugineda ainult drenaaži puudumisele ja gaasisüsteemi puudusele. Kostja leiab, et hageja T K leppetrahvi nõue on esitatud pärast mõistliku tähtaja möödumist juhinduvalt VÕS § 159 lg 2, seega nõue on kaotatud.
18.Kostja leiab, et hagejate poolt viidatud puudused on tõendamata. Poolte õigussuhte aluseks on sõlmitud lepingud mitte kolmandate isikute poolt esitatud garantiikirjad. Mitte ühestki sõlmitud lepingust ei tulene, et lepingu esemel peaks paiknema ka drenaaž. Kõnealusele lepingu esemele ei näe drenaaži ette ka ehitusprojekt. Lepingus märgitud üksnes: „Liig- ja sadeveed kinnistul kogutakse vastavalt detailplaneeringule sadevete drenaaži ja juhitakse kraavi”. Seega nähtub projekti seletuskirjast, et ette oli nähtud üksnes sadevete drenaaž ning lepinguesemele ei olnudki üldse veeja kanalisatsiooniprojektiga drenaaži ette nähtud. Kostja on seisukohal, et eeltoodut arvestades ei saa hagejad väita, et drenaaži puudumine oleks puudus isegi juhul, kui see õnnestuks hagejatel endil rajada. Kui märgitu pole lepingueseme puudus, siis ei saa hagejad ka nõuda mingit kahjuhüvitist ega nõuda hinna alandamist. Hagejad ei ole esitanud ühtegi tõendit, et tagasitäide oleks olnud tegemata. OÜ S sisalduv arve viitab sellele, et tegemist oli maakraani täiendava liivaga katmisega, kuid puuduvad tõendid, et see oli vajalik tegevus. Kostja leiab, et võib olla sooviti ainult subjektiivsetel põhjustel pinna tõstmist, mis ei tähenda, et lepinguese oleks olnud puudustega. Lisaks ei selgu arvest, et see oleks esitatud mõnele hagejatest, seega leiab kostja, et vastav nõue on tõendamata. Samuti jääb kostjale arusaamatuks, kuidas puutub vastavasse nõudesse haljastus. Kostja leiab, et on tõendamata, et hagejatele kuuluval maa-alal asus kolmandale isikule kuuluv telefonipost. Hagejad pole selgitanud, kas tegemist oli kasutuses oleva telefonipostiga või mitte. Samuti esitas EN AS arve XXX ühisusele, millest tulenevalt jääb kostjale selgusetuks, kuidas on hagejad enda nimel vastava nõude esitanud. Piirdeaia ning jalgtee- ja sissesõiduväravate ehitamise eest on esitatud hinnapakkumine XXX ühisusele, seega jääb kostjale arusaamatuks, kuidas hagejad on esitanud nõude enda nimel. Seega ei ole hagejate nõude rahuldamine võimalik. Kostja kohustus omal kulul ehitama lepingu eseme koosseisus oleva kinnistus piirdeaia hagejale A N v.a tänavapoolse külje. Teiste hagejatega aeda puudutav kokkuleppe üldse puudus, v.a hagejaga RM (endine nimi A ) sõlmitud lepingu p 4.1, mille all kostja mõtles sama, mida hagejaga A N sõlmitud lepingus. Seega oli kostja tahteks ja sisuliseks
2-06-26083/34
lubaduseks piirata kinnisasi võrkaiaga igast suunast v.a tänavapoolne külg ja märgitud kohustuse on kostja ka täitnud. Kostja on seisukohal, et hagejad ei ole tõendanud gaasiseadmestiku puuduseid ning seega ei ole võimalik nimetatud nõuet rahuldada.
19.Hagejad on kohtule esitanud nõude ostuhinna alandamiseks kui ka kahju hüvitamiseks, mis pole aga õiguslikult võimalik. Hagejad ei ole ka välja toonud, millise osa nõutavast summast moodustab kahjuhüvitis ja millise osa moodustab hinna alandamise nõue. Samuti pole hagejad esitanuid arvutusi, mis selgitaks, kuidas hagejate nõuete summad kujunevad. Kostja selgitab, et hinda ei ole võimalik alandada viisil, et kokkulepitud müügihinnast lahutatakse kulud, mis oleksid vajalikud selleks, et kõrvaldada väidetavad puudused, seda isegi juhul, kui tegemist oleks tõepoolest puudustega, mille eest vastutaks müüja. Hinna alandamist reguleerib eelkõige VÕS § 112, mille lg 1 on sätestatud järgmist: kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt seest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Hagejad ei ole esitatud hinna alandamise avaldust võrdeliselt kohustuse väidetava mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse, vaid on suunanud enda nõude väidetavate puuduste kõrvaldamise kulude saamiseks. Seetõttu puudub üldse võimalus kohaldada hinna alandamist reguleerivaid sätteid kuivõrd hagejad ei ole ka esitanud alandatud hinna väljaarvutamist võimaldavaid andmeid, vaid on alandatud hinna saanud väärale metoodikale tuginedes. Teiseks ei ole hagejad ka mitte mingil määral selgitanud oma tuginemist kahjunõudele. Kohtuotsuse põhjendus
20.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
21.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude ja tõendite alusel, mida pooled on asjas esitanud. Kohus ei ole seotud hageja poolt arvatava õigusliku kvalifikatsiooniga vastavalt TsMS § 436 lg 7.
22.Vaidlust ei ole, et hagejad omandasid punktis 1 nimetatud aegadel notariaalselt vormistatud lepingute alusel XXX korteriomandid, milledel puudus omandamise ajal kasutusluba. Kasutusluba väljastati 08.02.2006 (tl 33). Seega hagejad omandasid kostjalt valmimisjärgus uusehitise. Vastavalt sõlmitud lepingutele määrati iga korteriomandi osas eraldi tähtaeg otsese valduse üleandmiseks koos lepingu eseme päraldisteks olevate dokumentide üleandmisega. Samas lepingutes oli fikseeritud ka osade tööde lõpetamise tähtajad. Kuna kõikidele hagejatele anti otsene valdus üle enne kasutusloa saamist, siis leiab kohus, et tegemist oli lõplikult valmimata ehitisega, mistõttu asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamise nõue mõistliku aja jooksul saaks kulgema hakata pärast kasutusloa saamisest. Kasutusloa saamine eeldab, et ehitis on valmis ja sellele on antud kasutusluba. Kohus leiab, et kostja esitatud otsese valduse üleandmisel vormistatud kuupäevata ja osaliselt allkirjadeta üleandmis-vastuvõtmisaktid (tl 186-200) ei mõjuta eeltoodut kohtu seisukohta asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamise algusaja kulgemise määramisel.
23.TsÜS § 58 järgi asja omandamise ja valdamise, samuti kinnisasjale ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid on asja päraldised. VÕS § 211 lg 1 sätestab, et müüja peab ostjale asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid) lepingus ettenähtud vormis üle andma asja üleandmise kohas asja üleandmise ajal. Kui müüjal on õigustatud huvi jätta asja kohta käiva dokumendi originaal endale, peab ta ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte.
2-06-26083/34
VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et hagejad kui ostjad on õigustatud saama kostjalt kui müüjalt XXX korteriomandite omandamisel asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid) sealhulgas ka XXX gaasivarustusseadmete tehnilised tingimused (dokumentatsioon). Hagejad on avaldanud soovi eelmärgitud dokumentatsiooni saamiseks. Kostja ei ole esitanud sellekohaseid tõendeid, et ta oleks hagejatele üle andnud gaasivarustusseadmete tehnilised tingimused (dokumentatsioon) enne hagi esitamist ega ka käesoleva tsiviilasja menetlemise ajal. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et hagejate nõue kohustada kostjat andma üle gaasivarustusseadmete tehnilised tingimused (dokumentatsioon) on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et juhul kui kostjal on õigustatud huvi jätta asja kohta käiva dokumendi originaal endale, siis peab ta hagejatele andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte vastavalt sõlmitud lepingute arvule.
24.Müüja oluliseks kohustuseks on anda müüdud asi üle kindlaksmääratud seisundis. Seega asi peab oma faktiliste omaduste poolest olema vaba puudustest, mis vähendavad müüdud asja kasutusväärtust. Kuna pooled on lepingutes kokku leppinud osade omaduste sisustamise pärast asja otsese valduse üleandmist, siis saab pidada mõistlikuks, et hagejad ei hakanud teatama puudustest vahetult pärast valduse ülevõtmist. Ehitise kasutusluba kannab 08.02.2006 kuupäeva. Kuna ehitise püstitamine toimub vastavalt ehitusloa saanud projektile (tl 36-56), mis on ka poolte vahel sõlmitud lepingutele lisatud, siis saab ootuspäraseks pidada, et valminud ehitis vastab ehitusloa saanud projektile ja vastab poolte vahel sõlmitud lepingu tingimustele. VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 220 lg 1 tarbijale müügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hagejad esitasid kostjale teate lepingutingimustele mittevastavusest ja palusid kostjal puudused kõrvaldada kirjalikult 30.01.2006 (tl 13-15), seega nädal enne kasutusloa saamist. Eelmärgitud kirjas teavitati kostjat ka hageja T K viivise nõudest. Segadust tekitav on küll see, et kirjas ei ole märgitud hageja nimi, vaid on märgitud korteriomandi asukoht (st eluruumi number), samas on siiski üheselt arusaadav millise lepingu alusel on nõue esitatud. Seega pidi kostjale olema ka arusaadav, et nõudjaks on lepingu teine pool, seega T.K. 10.02.2006 kirjaga (tl 27-28) vastas kostja hagejatele, et ei tunnista puuduseid ja palus puuduste olemasolu tõendada. 27.03.2006 kirjaga (tl 11-12) tõendasid hagejad puuduste olemasolu ja palusid määrata vaegtööde teostamise tähtaja. Puuduste olemasolu kinnitab ka kostja 07.02.2006 garantiikiri Vallavalitsusele, milles ta vallale tunnistas vaegtööde olemasolu ja garanteeris puuduste kõrvaldamise, drenaažitorustiku väljaehitamine hiljemalt 30.09.2006 ja haljastustööde lõpetamise hiljemalt 20.05.2006. (tl 31). Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et hagejad teavitasid kostjat seaduses ettenähtud mõistliku tähtaja jooksul, et asi ei vasta lepingutingimustele.
25.VÕS § 218 lg 1 järgi müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Tarbijale müügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 103 lg 1 järgi võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohtule esitatud tõenditest, mis on nimetatud punktis 25 nähtub, et kostjalt nõuti kohustuste täitmist, st asja lepingutingimustega vastavusse viimist. Hagejad palusid kostjal määrata vaegtööde teostamise tähtaega, mida kostja mõistliku aja jooksul ei teinud.
2-06-26083/34
26.VÕS § 222 lg 4 kohaselt müüja kannab asja parandamisega või asja asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud ja sama § lg 5 kohaselt kui ostja nõuab asja parandamist ja müüa ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada lasta või seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kostja reageeris hagejate kirjale, kuid tööde teostamise tähtaega välja ei pakkunud, mistõttu alustasid hagejad iseseisvalt puuduste kõrvaldamiseks vajalike ehitajate leidmisega. Eeltoodu hagejate käitumine oli kooskõlas seadusega.
27.Lepingu punkti 1.3.9 kohaselt kinnitas kostja, et lepingu eseme koosseisu kuuluval maal ei paikne kolmandatele isikutele kuuluvaid maapealseid ja maa-aluseid tehnovõrke ega rajatisi v.a ehitise teenindamiseks vajalikud tehnovõrgud ja rajatised. Hagejate ehitise juurde kuuluval maal asus aga kolmandale isikule AS EE maapealne tehnovõrk ehk telefonipost, milline ei olnud lepingu eseme teenindamises vajalik rajatis (tl 260). Kuna kostja hagejate nõudmisele teisaldada post ei reageerinud lasid hagejad posti teisaldada EN AS , mille kohta esitati hagejatele arve P023163 summas 5995,58 krooni (tl 17, 261). Tuginedes VÕS § 222 lg-tele 4, 5 asub kohus seisukohale, et tegemist on kuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista tervikuna jagades proportsionaalselt korteriomandite omanike vahel.
28.Maakraani täiendava katmise vajadust liivaga on hagejad kostjale selgitanud 21.01.2006. OÜ S hinnapakkumine sai hagejate poolt võetud vahetult siis, kui kostjat oli 21.01.2006 hoiatatud sellise töö tellimise vajadusest kostja poolse kohustuse mittetäitmise korral ning kostja teatas 23.01.2006 hagejatele, et teostab alles „augu kinni ajamise peale ilmade soojenemist" (tl 250). Seega on kostja väide et ta ei saa aru, kellele pakkumine tehtud on ja kus pakutud töid teostatakse ning kas see on vajalik töö, kohatu. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendit, millest nähtuks, et eelmärgitud toiming ei olnud vajalik ja hagejad paigaldasid ekskavaatoriga 13 tonni liiva kinnistule kuhja ega kasutanud ehitustegevuse tagajärjel tekkinud vigade kõrvaldamiseks. Hagejate kulu pinnase täitmiseks on OÜ S arvestuse kohaselt 3575,40 krooni (tl 16). Tuginedes VÕS § 222 lg-tele 4, 5 asub kohus seisukohale, et tegemist on kuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista tervikuna jagades proportsionaalselt korteriomandite omanike vahel.
29.Kohtule on esitatud tõend piirdeaia ja väravate ehituse maksumuse kohta OÜ T . Piirdeaia paigaldas OÜ T hinnaga 37 000 krooni ja aiavärava 37 465 krooni (tl 19,20). Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingutele oli kostja kohustuseks paigaldada piirdeaed. Hageja esindaja võttis kohtuistungil omaks, et pooled ei ole kokkuleppinud aiavärava paigalduses. Seega puudub kostjal kohustus aiavärava kulu hüvitamiseks summas 37 465 krooni. Kostja ei ole esitanud tõendeid millest nähtuks, et ta oleks piirdeaia ise paigaldanud, seega kostja väide on jäänud paljasõnaliseks. Tuginedes VÕS § 222 lg-tele 4, 5 asub kohus seisukohale, et tegemist on kuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista summas 37 000 krooni jagades proportsionaalselt korteriomandite omanike vahel.
30.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et rajamata on drenaažitorustik vastavalt projektile. Hagejad võtsid pakkumise sadevete drenaažitorustiku väljaehitamiseks XXX, mis on ette nähtud nii projektis kui detailplaneeringus ning see on XXX kasutamisel hädavajalik (tl 253, 254). Drenaažitorustiku paigaldamise maksumus SOÜ on 189 980 krooni (tl 18). Hagejad ei ole seda tööd veel teostanud, kuna tegemist on rahaliselt mahuka tööga. Kostja ei ole veenvalt põhistanud ega tõendeid esitanud miks ta ei ehitanud sadevete drenaažitorustikku nagu projekt ette näeb. Kostja väide, et sinna drenaažitorustikku ei ole vaja ning spuudumine ei ole puudus on tõendamata ja paljasõnaline. Kohtule esitatud piltidest nähtub, et hagejate kinnistu tänavapoolses osas on probleemid sadevee ärajooksuga (tl 258, 259). Kohus soovib rõhutada, et kostja on 07.02.2006 garantiikirjas Vallale lubanud drenaažtorustiku välja ehitada hiljemalt 30.09.2006 (tl 251, 252). Kohus leiab, et ehitusloa väljastamisel eeldatakse, et ehitus toimub projekti järgi. Kohtule esitatud projektidel on märgistatud sadevete drenaažitorustiku asukoht. Kohus on veendunud, et projekti koostamisel arvestatakse ka pinnast sisult ja vormilt. Tuginedes VÕS § 222 lg-tele 4, 5 asub kohus seisukohale, et tegemist on kuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista tervikuna jagades proportsionaalselt korteriomandite omanike vahel. Hagejad peavad ehitise viima kooskõlla projektiga.
2-06-26083/34
31.Kohus leiab, et hagejate poolt moodustatud seltsing ühiseks asja majandamiseks ja tööde tellimiseks ei tee olematuks hagejate kulutusi asja parandamiseks, mille kostja on lepingujärgselt jätnud tegemata.
32.VÕS § 141 p 3 kohaselt kõrvalkohustusteks on eelkõige leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. VÕS § 158 lg 1 järgi leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 161 lg 1 sätestab, et lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Kostja ei täitnud tähtaegselt 18.05.2005 lepingu punktis 2.1.6 võetud kohustust saada lepingu esemele kasutusluba 30.09.2005 ja boksi nr 4 kohta 31.12.2005 (tl 86). Kasutusluba väljastati 09.02.2006. Seega on hagejal T Kl õigus nõuda viivist 0,025% päevas ostuhinnast, seega 14 656,79 krooni. Kohus on seisukohal, et kostja väited selles osas, nagu kostja ei peaks vastutama kasutusloa hilisema väljastamise eest asjakohatud. Pooled sõlmisid lepingu vabal tahtel, seega pooled on võtnud endale kohustused, mis tuleb ka nõuetekohaselt täita. Kasutusloa tähtaegne saamine oli seotud eelkõige kostja enda tegevusega, seega lepingu mittetäitmine ei ole vabandatav.
33.Kuna kohtule ei ole esitatud eraldi nõuet ega tõendeid gaasiseadmestiku töökorras oleku osas, siis kohus ei pea vajalikuks analüüsida väidetavat puudust. Samas soovib kohus rõhutada, et juhul kui hoone välisseinas paiknevad gaasiseadmed külmuvad kinni juba väikeste miinuskraadide juures, mis toob kaasa kogu XXX küttesüsteemi väljalülitumise, siis on see lepingutingimustele mittevastavus. On ju üldteada, et meie kliimas on talvekuudel miinuskraadid. Seega elamu üheks oluliseks osaks on töötav küttesüsteem ka miinuskraadidega. Menetluskulud
34.Kooskõlas TsMS §-ga 163 jätab kohus kõikide hagejate menetluskulud 85% ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.