Kohus Kohtunik Kohtujurist Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Harju Maakohus Reena Lember Kairi Lints 23.01.2026, Tallinn 2-24-124100 Aktiva Finance Group OÜ hagi F M vastu põhivõlgnevuse 1131,68 euro, intressi 105,34 euro, haldustasude 10 euro, sissenõudmiskulude 50 euro, viivise 158,61 euro ja edasiulatuva viivise nõudes 1714,78 eurot
nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn Hageja volitatud esindaja: S R; Julianuse Õigusbüroo OÜ; e-post: xxx Kostja: F M (isikukood xxx), elukoht xxx
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi F M vastu.
2.Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 21.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2017,68 euro saamiseks. Kohus tegi 26.06.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Seoses sellega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Harju Maakohus kohustas 02.10.2024 määrusega avaldajat esitama nõuetekohase hagiavalduse. Kohus selgitas määruses tarbijakrediidilepingutele kohalduvat õigust, sh vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ning tõendamiskoormist (dtl 16-24).
3.Hageja esitas 16.10.2024 Harju Maakohtule hagi F M vastu põhivõlgnevuse 1131,68 euro, intressi 105,34 euro, haldustasude 10 euro, sissenõudmiskulude 50 euro, viivise 158,61 euro ja edasiulatuva viivise nõudes (dtl 27-35).
4.Vastavalt hagiavaldusele sõlmisid xxx AS ja kostja 30.12.2020 tarbijakrediidilepingu nr XXX, millega Xxx AS andis kostjale laenu 2600 eurot (dtl 43), fikseeritud intressimääraga 22,9% aastas, krediidi kulukuse määraga 29,21% aastas, lepingutasuga 52 eurot ja haldustasuga 2,50 eurot kuus (dtl 37-42). Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 15.01.2021–15.12.2025. Kostjalt on tasunud laenuandjale põhiosa katteks summas 721,36 eurot ning hagejale peale lepingu lõppemist toimunud laekumisi summas 746,95 eurot (dtl 44-49), mille hageja arvestab põhiosa katteks. Seega on põhivõlg summas 1131,68 eurot. Kostjal on intressivõlgnevus alates 26. osamaksest, s.o 15.02.2023 kuni ülesütlemiseni eelnenud 28. osamakseni s.o 15.04.2023 kokku summas 105,34 eurot.
5.Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, ei tasunud kokkuleppelisi osamakseid, saatis laenuandja kostjale 04.04.2023 lepingu ülesütlemise teatise koos täiendava maksetähtajaga (18.04.2023)(dtl 57). Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges laenuandja lepingu 25.04.2023 erakorraliselt üles (dtl 58). Xxx AS loovustas nõude 26.04.2023 hagejale (dtl 59).
6.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja järgmist. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliametilt. Esialgne võlausaldaja omandas muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses (dtl 60). Lisaks on esialgne võlausaldaja selgitanud, et taotlus on esitatud läbi veebi keskkonna. See tähendab, et klient on andmed veebis sisestanud ning ka nende õigusest seeläbi kinnitanud. Laenutaotluse otsus oli automaatselt positiivne. Kostja puhul on tegemist teovõimelise subjektiga, kes saab aru oma tegudest ja peab kandma oma tegude tagajärgi. Lepingu sõlmimisel oli kostja teadlik, et laen on kohustus mida tuleb täita.
7.Kohus võttis 03.12.2024 hagi menetlusse (dtl 81-86). Kohus selgitas hagejale tarbijakrediidilepingule kohalduvat õigust ning kohustas hagejat esitama kohtule detailsed andmed selle kohta, et laenulepingu(te) sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja teabe andmise kohustust. Kohus selgitas, et VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, loetakse VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama (s.o tegema ümberarvestuse), arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Kohus selgitas ka, et üldjuhul tuleb krediidiandjal krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Kohus juhtis tähelepanu, 2
et hagiavalduse kohaselt tegi esialgne võlausaldaja krediidivõimelisuse hindamise protsessis päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliametilt. Esialgne võlausaldaja omandas teabe muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotlusest. Hageja on kohtule esitab tõendina laenutaotluse (dtl 60) ja laenuandja selgituse (lisa 61-64). Hageja ei ole esitanud tõendeid kostja kohustuste (sh teiste finantskohustuste) kontrollimise kohta. Kohus kohustas hagejat esitama detailsed andmed selle kohta, kuidas vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige kuidas on hageja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega. Hagejal tuli juhul, kui ta nõuab intressi lepingujärgses määras, mis on suurem kui VÕS § 94 sätestatud määr, esitada samuti tõendid, mis kinnitavad vastustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hagejal tuli esitada täiendavad tõendid (sh kostja konto väljavõte) ning tõendite puudumisel teha nõude ümberarvestused.
Oma 18.12.2024 vastuses kohtule (dtl 153-160) on hageja lisanud varasemale, et AS Xxx on selgitanud järgmist mh järgmist – antud laenulepingu puhul ei ole klient maksetähtaegadest kinni pidanud, tagasimaksed pole laekunud (konto vv lisatud). Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Hageja lisab veel, et teave, mida esialgne võlausaldaja on kogunud ja hinnanud, on kostja krediidivõimelisuses veendumiseks piisav, s.o et kostja võimekus kõnealune krediidikohustus tagasi maksta. Kostja on sõlminud lepingu ja kinnitanud, et lepingu tingimused on arusaadavad. Kostja puhul on tegemist teovõimelise subjektiga, kes saab aru oma tegudest ja peab kandma oma tegude tagajärgi. Lepingu sõlmimisel ei tekkinud esialgsel võlausaldajal kahtlust, et kostja võib olla maksevõimetu. Esialgne võlausaldaja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivse otsuseni. Hageja peab oluliseks viidata, et lepingu ja sõlmimise ajal (s.o 2020) oli arvestuslik elatusmiinimum Eestis 221 eurot 36 senti.
Hageja peab veel oluliseks märkida, et kohus ei pea ega saagi astuda krediidiandja rolli ja asuda krediiditoimiku pinnalt hindama tarbija krediidivõimelisust, konto väljavõtteid, otsustama igaks laenujuhtumiks vajalike andmete sisu ja hulka ega hindama või kontrollima laenuotsuse tulemust. Tegemist on majandusliku ja ärilise otsusega, mis sõltub mh krediidiandja enda protsessidest ja eeskirjadest, süsteemidest, laenu andmise riskiisust, krediidipoliitikast ja muust sarnasest. Majanduslikud ja ärilised otsused ei allu kohtu kontrollile. Krediidiandja poolse vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise sisuline ja majanduslik kontroll allub Finantsinspektsiooni järelevalvele.
10.Tuginedes VÕS § 4034 lg-le 7 määrab hageja tagasimaksed uuesti arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 2600 eurot (dtl 43). Kostja on teinud endisele võlausaldajale perioodil 8.01.2020-06.02.2023 tagasimakseid kokku summas 1937,58 eurot (dtl 44-49) ning hagejale perioodil 27.07.202306.03.2024 kokku summas 746,95 eurot. Kokku on kostja teinud tagasimakseid kokku summas 2684,53 eurot. Hageja esitab alternatiivselt lepingu täitmise nõude ja palub hagiavalduse alternatiivselt rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel. Hageja palub kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla (31,68 eurot) ja intressid (0,26 eurot) kokku summas 31,94 eurot (dtl 178-183) ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
11.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 17.01.2025 TsMS § 314 1 lg 2 alusel kostja poolt kohtule avaldatud aadressil tsiviilasjas nr 2-23-146054. Kostja ei ole hagile vastust esitanud.
12.Hagiavalduse punktis 4.3 on hageja esitanud taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks. 3
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi rahuldamata.
14.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
15.Kohus selgitas hagejale 02.10.2024 ja 03.12.2024 määrustega tarbijakrediidilepingutele kohalduvat õigust ning tõendamiskoormist ning andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitanud andmed ega tõendid (VÕS § 4034 lg 13), ei ole piisavad järeldamaks, et krediidiandja oleks järginud vastustundliku laenamise põhimõtet ei algse ega refinantseeritava laenu väljastamisel kostjale.
16.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja hagiavalduses välja toonud, et krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse, mille päringu järgi krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliametilt, mille kohaselt 12 kuu keskmine sissetulek oli 1068,86 eurot. Esialgne võlausaldaja omandas teabe muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta kostja esitatud taotlusest, mille kohaselt kostja sissetulek oli 1185 eurot ja kohustused 235 eurot kuus.. Hageja on kohtule esitanud tõendina laenutaotluse (dtl 60) ja laenuandja selgituse (dtl 61-64).
17.Kohtule nähtuvalt on krediidiandja küll kontrollinud kostja taotluses märgitud sissetulekut Maksuameti päringuga, kuid krediidiandja ei ole kontrollinud kostja kohustuste, sh teiste finantskohustuste suurust ning olemasolu. Samuti ei ole krediidiandja kontrollinud kostja kulusid eluasemele, toidule ega igapäevaseks eluks vajalikule. Krediidiandja on tuginenud kohustuste olemasolu ja suuruse kontrollimise asemel kostja esitatud taotluses märgitule.
18.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
19.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija pangakonto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu 4
teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
20.Seega leiab kohus et, hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et krediidiandja oleks kontrollinud piisavalt kostja laenuvõimet laenulepingu sõlmimisel. Hageja selgitus, mille kohaselt krediidiandja tugines kostja esitatud andmetele ja kostja on lepingu sõlmimisel kinnitanud, et lepingu tingimused on arusaadavad ning see on kostja krediidivõimelisuses veendumiseks piisav, ei vabasta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisest.
21.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.
22.Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
23.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
24.Kohus selgitas 02.10.2024 ja 13.12.2024 määrustega hagejale tarbijakrediidile kohalduvat õigust, kohtupraktikat ja tõendite puudumisel kohustust esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 403 4 lg 7 sätestatuga. Hageja on esitanud kohtule ümberarvestuse, mille kohaselt palub alternatiivselt kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla (31,68 eurot) ja intressid (0,26) kokku summas 31,94 eurot (dtl 159) ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta edasiulatuva viivise. Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 2600 eurot (dtl 43). Kostja on teinud endisele võlausaldajale perioodil 08.01.2020-06.02.2023 tagasimakseid kokku summas 1937,58 eurot (dtl 44-49) ning hagejale perioodil 27.07.202306.03.2024 kokku summas 746,95 eurot. Kokku on kostja teinud tagasimakseid kokku summas 2684,53 eurot.
25.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
26.Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.
27.Kohus leiab, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Hageja on küll esitanud tabeli uuesti määratud tagasimaksetega, kuid hageja on arvestanud tagasimaksed alates 15.02.2023 osamaksest seadusjärgse intressiga. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu 5
intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Lepingu sõlmimise päeva 30.12.2020 seisuga oli seadusjärgne intressimäär 0%.
28.Hageja on esitanud kohtule ümberarvestuse muutuva intressiga (dtl 178-180). Muutuva intressiga laenu puhul muutub Euribor vastavalt laenlepingu tingimustele iga 6 või 12 kuu tagant ning vastavalt sellele muutub ka laenumakse iga 6 või 12 kuu tagant. Kuigi seadusjärgne intressimäär on alates 1. jaanuarist 2023 2,5% aastas, ei nähtu hagiavaldusest, et kostja ja esialgse võlausaldaja vaheline krediidileping oleks sõlmitud muutuva intressiga. Kohtule esitatud lepingu (dtl 41, p 5) kohaselt on kostja ja Xxx AS vahelise lepingu tingimusena märgitud fikseeritud intressimäär, 22,90% aastas. Fikseeritud intressiga laenusaaja laenumakse kokkulepitud perioodil ei muutu. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja tagasimaksete ümberarvestus muutuva intressiga. Seetõttu tuleb lugeda Xxx AS ja kostja vaheliseks intressimääraks lepingu sõlmimise päeva 30.12.2020 seisuga seadusjärgne intressimäär 0%.
29.Hageja on selgitanud kohtule, et laenusumma 2600 eurot katteks on kostja teinud tagasimakseid kokku summas 2684,53 eurot Seega on kostja tasunud krediidiandjale rohkem, kui hageja põhinõue ja võimalik seadusjärgne intressinõue VÕS § 4034 lg 7 alusel kokku. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
30.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
31.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
32.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Lember Kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.