Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-06-19659 08. jaanuar 2009, Narva
Kohtuasi
O M hagi M S ja usaldusühingu (UÜ) PariteetMW vastu õigusvastaselt avaldatud tegelikkusele mittevastava asjaolu ümberlükkamise ja ebakohase väärtushinnanguga isiku au teotamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes 45000 (nelikümmend viis tuhat) krooni Hageja: O M (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, Narva osakond, kontakt: P/k 1344; 20501 Narva Kesklinna postkontor) Kostja I: UÜ PARITEET-MW (rk 10758057, asukoht: Endla 4; 10142 TALLINN) Kostja I seaduslik esindaja: M S Kostja II: M S (isikukood XXX, kontaktaadress XXX) Hagimenetlus 15.12.2008, avalik kohtuistung Istungisekretär Jelena Šilina, tõlk Tatjana Artemjeva Hageja ja tema esindaja, kostja I seaduslik esindaja ja kostja II
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud Resolutsioon
Tamara Šabarova
Tsiviilasi nr 2-06-19659
tekstilõigus: „Taк, бухгалтерская документация одного квартирного товарищества в Нарве украшена личной печатью врача-гинеколога М, которая «промаркировала» всю документацию в ходе ревизионной проверки. Целью таких недобросовестных ревизоров являются не защита интересов членов товарищества и улучшение обслуживания дома, а устранение членов правления.» (Nii on ühe Narva korteriühistu raamatupidamisdokumendid kaunistatud arstgünekoloog M isikliku pitsatiga, kes revisjoni käigus „markeeris“ kõik dokumendid. Selliste vastutustundetute revidentide eesmärgiks ei ole korteriühistu liikmete huvide kaitsmine ja maja teenindamise parendamine, vaid juhatuse liikmete kõrvaldamine). järgmise tekstilõiguga: „A вот бухгалтерская документация одного квартирного товарищества в Нарве промаркирована личной печатью женского врача М, которая частично промаркировала эту документацию в ходе ревизионной проверки для исключения возможной подмены проверенных документов при передаче их третьим лицам. Добросовестность действий ревизора М для автора очевидна. А целью недобросовестных ревизоров являются не защита интересов членов товарищества и улучшение обслуживания дома, а устранение членов правления.» (Aga ühe Narva korteriühistu raamatupidamisdokumendid on markeeritud naistearst M isikliku pitsatiga, kes markeeris revisjoni käigus osaliselt need dokumendid, et välistada võimalus asendada kontrollitud dokumendid nende üleandmisel kolmandatele isikutele. Revident M kohusetundlikkus on silmnähtav. Aga vastutustundetute revidentide eesmärgiks ei ole korteriühistu liikmete huvide kaitsmine ja maja teenindamise parendamine, vaid juhatuse liikmete kõrvaldamine). ning 2.leheküljel enne sisu täiendada brošüüri järgmise tekstiga: „Опубликованная в 2005 году настоящая брошюра на странице 15 имела фактические неточности и неподобающую ценностную оценку, и эти неточности устранены в 2(20)
Tsiviilasi nr 2-06-19659
Menetluskulud Edasikaebamise kord
настоящем издании путём замены текста по предложению О М. Автор приносит свои извинения и выражает благодарность за помощь О М.» (2005.a avaldatud käesolev brošüür omas 15.leheküljel ebatäpseid faktiväiteid ja väärtushinnanguid ning käesolevas brošüüris on need ebatäpsused O M ettepanekul tekstis asendatud. Autor esitab oma vabandused ja avaldab O M abi eest tänu).
lg
tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
27.07.2006 esitas O M hagi M S vastu õigusvastaselt avaldatud tegelikkusele mittevastava asjaolu ümberlükkamise nõudes ja ebakohase väärtushinnaguga isiku au teotamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. 11.06.2008 esitas hageja esindaja taotluse teise kostja tsiviilasjasse kaasamisest (tl 68-69), kus palus kaasata asjasse kostjana Usaldusühing Pariteet-MW. Viru Maakohtu 19.06.2008 määrusega (tl 77-78) kaasati tsiviilasja nr 2-06-19659, O M hagis M S vastu õigusvastaselt avaldatud tegelikkusele mittevastava asjaolu ümberlükkamise ja au teotamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes, menetlusse kostjana USALDUSÜHING PARITEET-MW (registrikood 10758057, asukoht: Endla 4, 10142 Tallinn). 11.06.2008 esitatud hagiavalduse kohaselt (tl 72-74) 2005.a avaldas autor M S, kostja 1 käesolevas asjas, kostja 2 kaudu brošüüri „Revisjon korteriühistus" mahuga 72 lehekülge, ISBN 9949-10-962-0. 3(20)
Tsiviilasi nr 2-06-19659
Brošüüri 15.leheküljel pärast alapealkirja PRAKTIKA on järgmine tekst: „Praktikas valitakse revisjonikomisjoni inimesed tunnuse järgi, et nad on juhatusega opositsioonis ja, kes tihti ei ole milleski pädevad, rääkimata juba revisjoni läbiviimisest. Revisjonikomisjoni ja juhatuse vastastikused suhted ei kujune heaks, kuna omavad isikliku vihavaenu värvingut. Läheb kuni avaliku solvamiseni, kätega kallaleminekuni, revidentide poolt dokumentide varastamiseni, absurdini. Nii on ühe Narva korteriühistu raamatupidamisdokumendid kaunistatud arst-günekoloog M isikliku pitsatiga, kes revisjoni käigus „markeeris” kõik dokumendid. Selliste vastutustundetute revidentide eesmärgiks ei ole korteriühistu liikmete huvide kaitsmine ja maja teenindamise parendamine, vaid juhatuse liikmete kõrvaldamine”. Kuna hageja on ühe Narva korteriühistu revisjonikomisjoni liige ja töötab Narva Haiglas naistearstina ning Eestis ei ole rohkem naistearste perekonnanimega M, siis on täiesti selge, et kostja nimetab “vastutustundetuks revidendiks” nimelt hagejat, „...kes revisjoni käigus “markeeris” kõik dokumendid”. Kostja faktiväide „...ühe Narva korteriühistu raamatupidamisdokumendid on kaunistatud arstgünekoloog M isikliku pitsatiga, kes revisjoni käigus „markeeris” kõik dokumendid”, ei vasta tõele, kuna: mitte kõik ühe Narva korteriühistu raamatupidamisdokumendid ei ole markeeritud naistearst M pitsatiga, vaid ainult osa raamatupidamisdokumente; mitte „kaunistatud”, vaid markeeritud naistearst M isikliku pitsatiga, et välistada kontrollitud dokumentide asendamist kolmandatele isikutele dokumentide üleandmisel. Isiku au teotamine on võlaõigusseaduse kohaselt võimalik väärtushinnangu, muu hulgas nii ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2). Lausega: „Selliste vastutustundetute revidentide eesmärgiks ei ole korteriühistu liikmete huvide kaitsmine ja maja teenindamise parendamine, vaid juhatuse liikmete kõrvaldamine” avaldas kostja hageja kohta arvamust hageja pahausksusest, millega teotas hageja au. Hageja on Narvas ja Sillamäel tuntud naistearst, oma korteriühistus revisjonkomisjom liige ja talle tekitati kostja ebaõigete andmete ja ebakohase väärtushinnangu avaldamisega moraalset kahju, mis väljendus maine languses korteriühistu liikmete ja patsientide hulgas. Hageja pidi pärast brošüüri avaldamist ennast õigustama ja vastama küsimustele miks tema oli revisjoni teostamisel pahauskne. Kostja väited annavad hagejale ja tema tegevusele korteriühistu revisjonkomisjoni liikme ja ametlikult naistearstina põhjendamatult negatiivse hinnangu, mis on brošüüri vahendusel avalikkusele teatavaks tehtud, ning on seega hageja au teotavad. Tulenevalt eeltoodust palub hageja brošüüris „Revisjon korteriühistus” leheküljel 15 hageja kohta avaldatud faktiväidete ja väärtushinnangute ümberlükkamiseks kohustada kostjaid (VÕS § 1047 lg 4) 6 kuu jooksul pärast käesolevas asjas kohtuotsuse jõustumist täiendavalt välja anda brošüür „Revisjon korteriühistus” võrdselt 2005.a tiraažile, kuid mis sisaldab muudetud faktiväiteid ja väärtushinnanguid hageja kohta tekstilõigus: „Taк, бухгалтерская документация одного квартирного товарищества в Нарве украшена личной печатью врача-гинеколога М, которая «промаркировала» всю документацию в ходе ревизионной проверки. Целью таких недобросовестных ревизоров являются не защита интересов членов товарищества и улучшение обслуживания дома, а устранение членов правления.» (Nii on ühe Narva korteriühistu raamatupidamisdokumendid kaunistatud arst-günekoloog M isikliku 4(20)
Tsiviilasi nr 2-06-19659
pitsatiga, kes revisjoni käigus „markeeris" kõik dokumendid. Selliste vastutustundetute revidentide eesmärgiks ei ole korteriühistu liikmete huvide kaitsmine ja maja teenindamise parendamine, vaid juhatuse liikmete kõrvaldamine). järgmise tekstilõiguga: „A вот бухгалтерская документация одного квартирного товарищества в Нарве промаркирована личной печатью женского врача М, которая частично промаркировала эту документацию в ходе ревизионной проверки для исключения возможной подмены проверенных документов при передаче их третьим лицам. Добросовестность действий ревизора М для автора очевидна. А целью недобросовестных ревизоров являются не защита интересов членов товарищества и улучшение обслуживания дома, а устранение членов правления.» (Aga ühe Narva korteriühistu raamatupidamisdokumendid on markeeritud naistearst M isikliku pitsatiga, kes markeeris revisjoni käigus osaliselt need dokumendid, et välistada võimalus asendada kontrollitud dokumendid nende üleandmisel kolmandatele isikutele. Revident M kohusetundlikkus on silmnähtav. Aga vastutustundetute revidentide eesmärgiks ei ole korteriühistu liikmete huvide kaitsmine ja maja teenindamise parendamine, vaid juhatuse liikmete kõrvaldamine). ning 2.leheküljel enne sisu täiendada brošüüri järgmise tekstiga: „Опубликованная в 2005 году настоящая брошюра на странице 15 имела фактические неточности и неподобающую ценностную оценку, и эти неточности устранены в настоящем издании путём замены текста по предложению О М. Автор приносит свои извинения и выражает благодарность за помощь О М.» (2005.a avaldatud käesolev brošüür omas 15.leheküljel ebatäpseid faktiväiteid ja väärtushinnanguid ning käesolevas brošüüris on need ebatäpsused O M ettepanekul tekstis asendatud. Autor esitab oma vabandused ja avaldab O M abi eest tänu). Samuti palub hageja kohustada kostjaid tasuta vahetama kõigile soovijatele 2005.a välja antud brošüüri eksemplarid uuesti väljaantud brošüüri eksemplaride vastu (VÕS § 1055 lg 1). Hagejale tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 15 000 krooni (VÕS § 1043). Menetluskulud jätta kostjate kanda.
Vastavalt kohtule 18.07.2008 esitatud UÜ Pariteet-MW esindaja vastusele (tl 86-89) ja M S 06.10.2008 vastusele (tl 98-100) kostjad on seisukohal, et on olemas asjaolu hagi menetlusse võtmise vastu, nimelt, palub hageja rahuldada kaks nõuet, riigilõiv on aga tasutud ühe (teise nõude) eest. Riigilõiv on jäänud maksmata nõude „kohustada kostjat tasuta vahetama kõigile sooviijatele 2005.a väljaantud brošüüri eksemplarid uuesti väljaantud brošüüri eksemplaride vastu”. TsMS § 363 lg 1 punkti 5 järgi peab hageja määrama hagihinna, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele. Seega tuleb hagejal kindlaks teha ülalmainitud nõude täitmisega seotud kulud, määrata nende alusel hagihind ning maksta riigilõivu juurde. Kostjad hagi ei tunnista järgmistel põhjustel:
Tsiviilasi nr 2-06-19659
või majandus ja kutsetegevusse sekkumine on majandusliku kahju tekitamine. Hageja ei selgitanud oma hagis kuidas sõnad arst-günekoloog on teotanud tema au või tekitanud temale majanduslik kahju. Nimelt günekoloogina nimetatakse hagejat Narva Haigla internetileheküljel, kas see ongi hageja au teotamine?. Mis puudutab hageja pretensiooni parandada tema eriala nimetus tehes otse tõlge eestikeelse arsti isikliku pitsatist, siis kostja 2 selgitab, et kirjutas raamatu vene keeles. Venekeeles ei ole omane kasutada väljendit naistearst «женский врач», vene keeles räägitakse arst-günekoloog «врач-гинеколог». Niisiis hageja pretensioon asendada autori tekst on põhjendamatu ning ei tugine seadusele. VÕS § 1046 ja 1047 tunnused seisnevad esiteks selles, et väärtushinnang või ebaõigeid andmeid, mille eest kahju tekitaja vastutab, peavad olema avaldatud isiku/kannatanu suhtes. Sõna kaunistama puudutab arsti isikliku pitsatit, mitte hageja isiksust. Teiseks sõna kaunistama ei sisalda ei väärtusotsust ega andmed. Seega hageja pretensioon asendada autori tekst on põhjendamatu ning ei tugine seadusele. Kostjad on arvamuse, etl arsti isikliku pitsati eesmärk ja koht on ainult arstlikel dokumentidel (retsept, arsti kokkuvõte, haiglase kaardile kirjapanek jne), et tõendada seda, et ravidokument on väljastatud pädeva isiku poolt. Arsti isikliku pitsati panemine korteriühistu raamatupidamisdokumentidele on mõttetu, sest arsti isikliku pitsat ei või täita ühtki rakendusfunktsiooni korteriühistu raamatupidamisdokumentidel revisjoni tegemisel. Kui rakendusfunktsioon puudub, siis pitsatil on ainult dekoratiivne, kaunistav funktsioon. Kostjad ei osanud arvata, et võimalik mõte kasutada arsti isikliku pitsatijäljendit, hageja selgituste kohaselt eesmärgil et välistada kontrollitud dokumentide asendamist dokumentide üleandmisel kolmandatele isikutele. Kostjad leiavad, et hageja selgitused on väheveenvad.
29.08.2008 esitas hageja esindaja oma arvamuse kostjate vastustele (tl 94-95, 105-106), mille kohaselt Nõue «Kohustada kostjaid tasuta vahetama kõigil soovijatel 2005.a väljaantud brošüüri eksemplarid uuesti väljaantud brošüüri eksemplaride vastu (VÕS § 1055 lg 1)» on mittevaraline nõue. Hageja nõustub, et vastavalt TsMS § 132 lg 1 tuleb juurde maksta riigilõivu 1000 krooni. Kviitung riigilõivu juurdemaksmisest summas 1000 krooni lisatakse käesolevale arvamusele.
6(20)
Tsiviilasi nr 2-06-19659
Kostjate faktiväide „...ühe Narva korteriühistu raamatupidamisdokumendid on kaunistatud arstgünekoloog M isikliku pitsatiga, kes revisjoni käigus „markeeris” kõik dokumendid”, ei vasta tõele, kuna: • mitte kõik ühe Narva korteriühistu raamatupidamisdokumendid olid markeeritud naistearst M pitsatiga, vaid ainult osa raamatupidamisdokumente; • mitte “kaunistatud”, vaid markeeritud naistearst M isikliku pitsatiga, et välistada kontrollitud dokumentide asendamist kolmandatele isikutele dokumentide üleandmisel. Seda, et dokumentide vargus on võimalik, märgivad ka kostjad oma brošüüris. Seda on näha lausest (lk 15, teine lause alajaotises „Praktika”): „Jõutakse avalike solvamisteni, kätega kallaleminekuni, dokumentide varguseni..". Seetõttu, et selgitada täies ulatuses välja, kes revisjonikomisjoni liikmetest tegi revisjoni läbiviimisel ettepaneku markeerida valikuliselt raamatupidamisdokumendid pitsatiga “naistearst M” ja millistest motiividest revisjonikomisjoni liikmed seejuures lähtusid, palub hageja kutsuda kohtuistungile revisjonikomisjoni liikmed. Nimelt revisjonikomisjoni liikmed saavad anda kohtule selgitusi, kas pitsat oli revisjoni tegemisel raamatupidamisdokumentide kaunistuseks või mitte. Revisjonikomisjoni liikmed saavad anda kohtule selgitusi selle kohta, kes tegid ettepaneku markeerida dokumentatsioon pitsatiga nin mis eesmärgil seda tehti, samuti seda, kes nimelt markeeris dokumendid pitsatiga. Kõikide revisjonikomisjoni liikmete ülekuulamine võimaldab tuvastada, kuivõrd kostjate brošüüris esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Seetõttu taotleb hageja ka kohtuistungil ütluste andmist vande all, kuna leiab, et soov parendada revisjonikontrolli kvaliteeti osa dokumentide markeerimisega pitsatiga, ei saa olla kellegi pahausksuse tõendiks. Kostja poolt nimetatud tunnistajate ülekuulamise taotlus rahuldamisele ei kuulu, kuna need isikud ei osalenud revisjonikomisjoni töös ja järelikult ei saa otsustada revisjonikomisjoni liikmete tegevuse kohusetundlikkuse üle oma kohustuste täitmise ajal. Hagejate arvamusel olid nimetatud isikud ümber valitud KÜ Rahu 38a Pluss juhatuse liikmetest veel enne revisjoni, mille tööst võttis osa hageja, M L ja L Z. Kostja 2 ei selgitanud, mida nimelt saavad kohtule teatada tema tunnistajad, selgitamaks situatsiooni käesolevas asjas esitatud nõuete järgi, seetõttu ei ole nende tunnistajate väljakutsumine põhjendatud. Hageja taotleb kutsuda kohtuistungile ja üle kuulata tunnistajad, kes saavad tõendada hageja seisukohta antud tsiviilasjas. Kostja 2 taotlus nõuda KÜ-lt Rahu 38a Pluss raamatupidamisdokumentatsioon 2004 aasta eest, rahuldamisele ei kuulu, kuna juba sellise taotlusega kinnitab kostja, et mitte kõik KÜ Rahu 38a Pluss raamatupidamisdokumentatsioon oli markeeritud pitsatiga „Naistearst M”. Küsimus, kas markeeritud olid kõik KÜ Rahu 38A Pluss raamatupidamisdokumentatsioon 2004 aasta kohta, ei ole vaidluse esemeks käesolevas asjas. Ning seega kinnitab kostja, et tema väide oma brošüüris, et hageja „revisjoni käigus „markeeris” kõik dokumendid”, ei vasta tõele.
Kostjad esitasid 21.10.2008 oma seisukohad hageja 29.08.2008 arvamusele (tl-d 118-119 ja 120121), millede kohaselt kostjad on seisukohal, et antud juhul ei oma üldse tähtsust asjaolu kas kõik korteriühistu raamatupidamise dokumendid või osa neist oli M isikliku pitsatiga markeeritud. Põhjusel, et sellega ei ole võimalik rikkuda isiklike õigusi või sekkuda isiku majandus- või kutsetegevusse. Kostjad kui tavalised mõistlikud inimesed ei saa aru kuidas on üldse võimalik hageja isikliku pitsatiga panemisega dokumentidele välistada kontrollitud dokumentide asendamist kolmandatele isikutele dokumentide üleandmisel. Milles seisnes hageja konkreetsete dokumentide markeerimise valik? Miks nimelt AS-i Narva Soojusevõrk arve või Narva 7(20)
Tsiviilasi nr 2-06-19659
Elektrivõrk arvet peaks juhatus tahtma asendada? Mis on selle tagmõte kui tarnijate arved on tarnijate raamatupidamises dubleeritud? Ilmselge, et tegemist on hageja või muude revisjoni liikmete ebaõige arusaamisega pitsati funktsioonidest ja põhjendamatu kahtlustusega juhatuse suhtes. Ebaõiged arusaamised, motiivid, käitumine ja muud seesugune ei kujunda endast või ei muutu isiklike õigusteks, millele antakse kohtulik kaitse VÕS § 1047 mõttes. Ülaltoodu leiavad kostjad, et hageja taotlus tunnistajate ülekuulamisest tuleb jätta rahuldamata, sest nende selgitused hageja käitumise motiivide kohta ei oma antud asjas mingit tähtsust.
Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Kostjad tunnistasid, et mitte kõikidel KÜ Rahu 38a Pluss raamatupidamisedokumentidel oli hageja pitsat ja nõustusid brošüüri uuel väljendamisel tegema vastava muudatuse. Tunnitajana ülekuulatud J P (tl 178) andis ütlusi selle kohta, et ta tunneb hagejat juba ammu günekoloogina. Tunnistaja arvab, et hageja on avalik isik, kuna tema oli partei liikmeks ning pakkus ennast Linnavolikogu liikmeks. Suhted tunnistaja ja hageja vahel on normaalsed. Teist poolt tunneb tunnistaja ainult publikatsioonide järgi. KÜ tööga puutus tunnistaja kokku varem st, alates 2003.a. Tunnistaja on KÜ komisjoni juhataja ja tema töö on otseselt seotud KÜ tööga. Koolitusi korraldati ning korraldatakse ka praegu. Need olid tasuta. Nii KÜ juhatuse liikmete, KÜ revisjonkomisjoni liikmete ja KÜ korteriomanike jaoks. Hageja pöördus tunnistaja poole nagu saadiku poole, seoses probleemidega KÜ-s. Hageja oli revisjonikomisjoni esinaiseks ja pöördus tunnistaja poole isiklikult seletuste kohta, kuidas teha revisjoni kontrolli. Tol ajal olid tal probleemid kontrolliga ja ta küsis, kuidas võib saada dokumente, millised on tema õigused ja milliseid dokumente ta saab nõuda ja kontrollida. Mingeid teisi eesmärke tal ei olnud. Lihtsalt inimene tahtis KÜ tegevuses selgusele jõuda, kuna tea on selles majas korteriomanik. Mitte midagi õigusvastast ta palunud ei ole. Hageja pöördus tema poole komisjoni eelaruandega, kuna temal olid sellega probleemid dokumentide saamisega. Publikatsiooni kohta meedias oli midagi sellest kirjutatud. Tunnistaja on tuttav KÜ paljude esimeestega Narva linnas ja isiklikke vestluste käigus nad rääkisid publikatsiooni kohta halvasti ning hageja kohta samuti. Neid raamatupidamisdokumente hageja tunnistajale ei toonud ja ta ei näinud neid dokumente. Kõik oli korrektne ja tunnistaja poole tuli hageja juba KÜ probleemiga. Tunnistaja saadikute komisjoni liikmena pidi seletama inimesele kõike mis on vajalik. Tunnistaja ei saa anda nõuandeid, mis ei vasta seadusandlusele. Tunnistajana ülekuulatud O T (tl 179-180) andis ütlusi selle kohta, et ta tunneb hagejat ammu arstina, kostjat ei tunne, kostjaga suhteid ei ole. Tunnistaja oli KÜ juhatuse liikmeks alates esimesest päevast 2000 aastast. Lahkus 2004.aastal seoses teiste inimeste valimisega. Majas on 3 trepikoda. Juhatuse liikme töö on väga raske. Tol ajal ei soovinud tunnistaja jätkata tööd sellel kohal. Majas oli pingeline atmosfäär. Hageja tol ajal revisjonkomisjoni liikmena ei andnud võimalust läbi viia koosolekuid. Teda ei rahuldanud eriti esimees. Esimehele olid tal pretensioonid. Inimesed lahkusid koosolekult tema pärast. Ta suhtus meisse agressiivselt. Kui algasid tülid koosolekutel, siis peeti vajalikuks valida revisjonkomisjon, kuna on vajalik teine pool, kes kritiseerib. Hageja esitas koosolekutel 8(20)
Tsiviilasi nr 2-06-19659
konkreetseid küsimusi, aga mitte enne koosolekuid. Koosolekute läbiviimine ei olnud võimalik, kuna hageja poolt kuulsid juhatuse liikmed ebameeldivaid repliike. 2004.a revisjonikontroll toimus nii, et juhatuse liikmetele ei meeldinud dokumentides see, et need olid edastatud isiklikult käest kätte, pärast otsustati, et dokumente ei hakata edastama käest kätte. Dokumentide kontroll toimus igal aastal. Pitsatiga markeerimine šokeeris meid. See oli ühelt poolt naljakas. Isegi väikesed kviitungid olid markeeritud pitsatiga. Hageja seletas tunnistajale niimoodi, et pitsati panemine on vaja selleks, et need dokumente ei varastataks. Esimesel koosolekul hagejat keegi ei toetanud, tekkis skandaal. Praegu paljud inimesed käivad koosolekutel oma volikirjaga. Inimesed ei taha koosolekutel käia, kuna teavad, kui skandaalne on seal atmosfäär. Seoses sellega, et tunnistaja vahetas tööd, lahkus ta juhatuse liikmete hulgast. Tunnistajal on pretensioonid, kuid ei ole jõudu, et seda arutada. Varem oli kõik hästi vormistatud ja organiseeritud, kuid praegu see kahjuks ei toimi. Inimesed ei saa aru mis toimus koosolekul. Praegu on revisjonkomisjonis M ja L. Hageja oli valitud revisjonkomisjoni liikmeks 2004.a Tol ajal oli revisjonkomisjoni liikmeks valitud 3 või 4 inimest: M, L. Valiti 2 aastaks. Liikmed olid valitud üldkoosolekutel. Tol ajal koosolekul ei jõutud valida revisjonkomisjoni. Põhikirjas on olemas reeglid, kuidas läbi viia revisjoni. Praegu tunnistaja ei saa öelda, millised normatiivakte rikuti. Komisjonile edastas dokumendid esimees. Komisjonilt tunnistaja isiklikult dokumente vastu ei võtnud. Tunnistaja isiklikult ei istunud nende dokumentidega, kuna töötas nendel päevadel. Tunnistaja ei näinud, kes pani pitsati dokumentidele. Kirjalikus vormis dokumentide markeerimine ei olnud kuskil märgitud. Osa dokumentidest sai kätte A I, tema on KÜ esinaine. Teist inimest tunnistaja ei mäleta. KÜ komisjoni aruanne oli läbi arutatud ja koosoleku poolt kinnitatud. Revisjonkomisjoni juhatus palus, et hageja esitaks oma küsimused varem. Järgmiste aastate revisjonkomisjoni aruanded olid kinnitatud. Publikatsiooni tunnistaja nägi ja see oli nagu informatsioon. Tunnistajale meeldib kuidas hageja suhtub oma kohustustesse. Koosolekul ühtegi korda ei öeldud, et ta suhtus oma kohustustesse pahausklikult. Hageja käitumises ei meeldinud küll see, kuidas ta suhtus ümbritsevatesse inimestesse. Ta pani end teistest inimestest kõrgemale. Enne markeerimist anti dokumendid koju, pärast seda juhtumit kontrolliti kontoris. Revisjoni aruandeid koostasid teised inimesed (raamatupidajad) ja allkirjastasid revisjonkomisjoni liikmed. Raamatupidamis poolt pretensioone revisjonkomisjonil ei olnud. Pretensioonid olid väikeste nüansside kohta, nt et oleks rohkem informatsiooni, et see edastataks paremini. Tunnistajat paluti kohal olla dokumentide kontrollimise ajal, ta aga ei saanud, kuna töötas nendel päevadel. Revisjonkomisjonis osales juhatuse liige ning sellest tunnistaja teab teiste inimeste sõnade järgi. Võõraste inimeste perekonnanimesid tunnistaja ei tea. Spetsialistide osalemine ei olnud keelatud. Kui dokumendid antakse üle võõraste kätte, siis ei suhtutud sellesse negatiivselt, kui need inimesed olid spetsialistid. Dokumendid ei läinud kaduma. Tunnistaja ei saa kinnitada dokumentide üleandmist teistele isikutele mingiks ajaks. Tunnistajana ülekuulatud V N (tl 181) andis ütlusi selle kohta, et ta tunneb hagejat, kostjat ei tunne. Suhted on normaalsed.
9(20)
Tsiviilasi nr 2-06-19659
Tunnistaja töötas KÜ korraldamise momendist, 2004.a ja lahkus sealt, kuna KÜ-s oli pingeline atmosfäär. Tunnistja oli sellest väsinud. Raamatupidaja töö on üsna raske. Opositsioonis oli palju inimesi, perekonnanimesid tunnistaja ei mäleta. Hageja kuulus sellesse opositsiooni ja tahtis asendada esimeest. Hageja ja A ei leidnud ühist keelt. Koosolekutel oli agressiivne kriitika, see kajastus protokollides, see oli KÜ tasemel. Otsiti seda, mis oli halvasti tehtud. Midagi peidetud ei olnud. Revisjonkomisjon peabolema teadlik kõigest mida tehakse. Samuti oli tunnistaja selle maja elanik. See raamatupidaja töö väsitas tunnistajat. Tunnistaja suhtes kriitikat ei olnud. Kui toimub võitlus, siis satud tahes tahtmata kahe tule vahele. Dokumentide markeerimine toimus pärast tunnistaja tööd selles KÜ-s. Tunnistaja nägi markeeritud dokumente. Kontrolli ajal tunnistajat ei küsitletud. Markeerimine ei mõju dokumentide säilimisele. Dokument peab olema nummerdatud. Tunnistaja ei tea milleks seda markeerimist tehti. Enne 2004.a augustit oli tunnistaja raamatupidaja. Juhatuse liikmena töötas ta kuni 2003.a-ni. 2005.a või 2006.a oli valitud A. M oli valitud revisjonkomisjoni liikmeks 2003.a või 2004.a. Revisjonkomisjoni oli valitud M, L ja kes veel, tunnistaja ei mäleta. Esimees A edastas dokumendid revisjonkomisjonile. Mitte mingit juhendit KÜ-s ei olnud. Pretensioone revisjonkomisjoni töö suhtes ei olnud. Töö ja lõppaktid oli tehtud rahuldavalt. Revisjonkomisjoni töö oli tehtud heauskselt. Tunnistaja ei osalenud revisjonkomisjoni töös. Kes markeeris dokumendid tunnistaja ei tea, kuna ei näinud seda. Revisjonkomisjoni aruande tegid M ja L, veel olid kutsutud mingid inimesed. Raamatupidaja, kes töötas tunnistaja asemel, jutustas talle, et seal osalesid teised inimesed. Tunnistaja ei mäleta raamatupidaja perekonnanime, kes ütles teiste inimeste osalemise kohta revisjonkomisjonis. Tunnistajana ülekuulatud M L (tl 182) andis ütlusi selle kohta, et hagejat ta tunneb, nad töötasid koos KÜ revisjonkomisjonis. Kostjat ei tunne. 2005.a oli valitud revisjonkomisjon. 89 häält oli M eest. Alguses oli hageja üksinda. Pärast olid Zvereva ja S. Revisjonkomisjon toimus igal aastal. Revisjonkomisjoni tulemusi kinnitatakse üldkoosolekul. Revisjonkomisjoni valiti 3-ndat korda, see on juba 3-s revisjonkomisjon. 2004.a osales tunnistaja revisjonkomisjoni valimisel. Tunnistaja ja Z tulid M juurde, ta kirjutas, millised dokumendid nad võtma pidid allkirja vastu, kontrollisid neid 3-kesi. KÜ-s oli juhend, kuidas läbi viia revisjonkomisjoni. Sellist juhendit, mis oleks kinnitanud üldkoosolek, ei olnud. A, S, M ja A esitasid allkirja vastu Z raamatupidamisdokumendid. Revisjonkomisjon töötas vastutustundlikult. Tunnistaja tegi ettepaneku dokumentide markeerimiseks. Markeeritud olid ainult kassadokumendid ja juhatuse koosoleku dokumendid, kuna neid ei olnud köidetud. Seepärast neid markeeriti. Pitsati pani ja nummerdas Z. Z võttis pitsati M käest. Z endal ei ole pitsatit. Pitseril oli kirjutatud naistearst-günekoloog M. O T töötab KÜ esimehena Kangelaste tänaval ja tema jutustas sellest, et ilmus raamat M kohta. Tunnistaja sai sellest niimoodi aru, et see oli negatiivne. Ise tunnistaja ei lugenud. M käis konsulteerimas. Revisjoniontrolli teostati 2-kesi. M konsulteeris. Ta ei olnud kursis ja et oleks õigesti tehtud M pöördus P poole. KÜ-s oli töine atmosfäär. Kõik oli samamoodi nagu teistes KÜ-s. Kaebusi on kõikjal. Tunnistaja oli tol ajal, kui Z markeeris dokumendid pitsatiga. Dokumente mis olid korras ei puudutud. Dokumenid, mis ei olnud köidetud, markeeriti. Muidugi oleks ka kuidagi teisiti neid dokumente võimalik markeerida, aga need dokumendid jäävad ju KÜ-sse. Dokumendid markeeriti selleks, et need ei läheks kaduma. Need dokumendid olid korrastamata. Pearaamat oli valmis aasta lõpuks, pärast kontrolli tegemist. Markeerimise ajal juhatuse liikmeid 10(20)
Tsiviilasi nr 2-06-19659
kohal ei olnud. I A oli kohal, kuid ta ei reageerinud markeerimisele mitte kuidagi. Markeerimise otsus ilmus spontaanselt. M tõi pitsati ja hakati markeerima. Tunnistajana ülekuulatud l Z (tl 183) andis ütlusi selle kohta, et tunneb pooli. Hagejat tunneb günekoloogina ja revisjonkomisjoni liikmena. Kostjat ei tunne. Hagejaga on head suhted. Tunnistaja on praegu revisjonkomisjoni liige, kelleks oli valitud 3 aastat tagasi. Koos tunnistajaga valiti veel L. Tunnistaja osales 2004.a revisjonis. Revisjoni läbiviimine oli korraldatud rahulikult. Olemas olid kõik dokumendid, mille nõudis välja komisjon. Olid üldkoosoleku protokollid eraldi mappides. Kontrolliti raamatupidamisdokumentatsiooni. Revisjonkomisjonile edastas dokumentatsiooni I A. Pärast kontrolli olid kõik dokumendid tagastatud. Tunnistaja arvates revisjonkomisjon töötas heauskselt. Revisjonkomisjoni aruanne oli kinnitatud üldkoosolekul. Komisjon valitakse üks kord 3-s aastas. M jäi revisjonkomisjoni esinaiseks. Dokumendi ei olnud köidetud. Et mitte neid segi ajada, markeeriti need O M pitsatiga, kuna M küsis O käest, kas tal on pitsat olemas. Dokumendid markeeris tunnistaja. Markeerimise ajal rohkem kedagi võõrast ei olnud. Tunnistaja kontrollis üldkoosolekute protokolle. Normaalsed suhted olid juhatuse ja revisjonkomisjoni liikmete vahel. Igas töös on olemas mingid märkused. Juhatuse tööle tunnistajal ei olnud pretensioone, töö läks normaalselt. KÜ majanduslik olukord 2008.aastal võrreldes 2004.aastaga paranes. Tunnistajana ülekuulatud V R (tl 184) andis ütlusi selle kohta, et hagejat ta tunneb alates 2005.a, suhted temaga on normaalsed. Kostjat ei tunne. KÜ Rahu 38a juhatuse liikmeks valiti tunnistaja 2006.a A asemel. Revisjonikomisjoni töö hinnati heaks. Komisjon suhtus oma kohustuste täitmisse heauskselt. Kõik aruanded olid kinnitatud üldkoosolekutel. 2004.a kontrollimise kohta tunnistaja midagi ei tea. Edasises töös planeeritakse teha revisjonkomisjoni jaoks isiklik pitsat. Majanduslik olukord võrreldes 2004.a muutus. 2004.a oli majal suur võlgnevus, kuna võlgnikega ei tegeletud. Me kustutasime võlad. Kui tunnistaja arvaks, et hageja ei ole heauskne, ta ei töötaks meie majas. Ta elab selles majas ja muretseb maja probleemide pärast. Tunnistaja luges raamatust midagi pitsati kohta, et ta markeeris oma pitsatiga dokumendid, kuid see oli ammu. Pitsati panemises tunnistaja ei näe midagi halba. Pitsatid olid pandud juhatuse aruannetele. Tunnistajat kutsus tööle KÜ juhatusse hageja. Koosolekul tunnistajat ei olnud, hageja oli tunnistaja asemel. Tunnistaja teadis sellest, et teda valitakse. Tunnistaja andis volikirja ja oli nõus, et teda valitaks. Viimasel korral oli koosolekul umbes 90 inimest. Tunnistaja arvab, et juhatus töötab positiivselt. Hagejal on alati huvi, kuidas ja mida tehakse KÜ-s. Mõned inimesed lihtsalt elavad kuid ei tunne huvi tööde vastu. Tunnistajana ülekuulatud I A (tl 185) andis ütlusi selle kohta, et tema tunneb hagejat, kostjat tunneb raamatute järgi. Suhted on normaalsed. Revisjonkomisjoni töö 2005.a toimus nii, et keegi võttis dokumendid kätte, keegi käis raamatupidaja kodus ja keegi jäi kontorisse. KÜ-l on 2 raamatupidajat. Revisjonkomisjoni liikmed jäid kontorisse. Kui revident töötas, oli ka G seal. Dokumentide markeerimine toimus tunnistaja juuresolekul. Tunnistaja täpselt ei mäleta, revident oli üks, aga veel olid esindajad. Teised KÜ raamatupidajad olid ka. Tunnistaja ei seganud nende tööd, kuid nägi, et hageja pani igale paberile oma pitsati. Tunnistaja ei küsinud temalt, miks ta seda teeb, kuna ei tahtnud konflikti. Tunnistaja teab, et see ei ole lubatud. Tunnistaja ei sekkunud sellesse. Seletusi tunnistaja ei küsinud. Leidis aset ebaadekvaatne käitumine revidentide poolt. Nad töötasid üksinda. Kolmekesi koos tunnistaja neid ei näinud. Hageja vaatab ainult üks kord aasta jooksul 11(20)
Tsiviilasi nr 2-06-19659
dokumente. Ta võttis kaasa võõrad inimesed. Olid veel raamatupidajad teistest majadest. Tunnistaja ei tea, mida hageja seal vaatas või ei vaadanud. Inimesed ei tahtnud kuulata mitte mingeid asju, kuna see toimus ebaadekvaatselt. Hageja pani ennast teistest inimestest kõrgemale. Ükskord Z tuli kaameraga koosolekule. Meil oli palju juhatusi. Esimene juhatus läks laiali. See on loomulik, et varem me ei teadnud paljusid asju. Selle maja inimestega tunnistaja suhtleb, mõned käivad tema juures oma küsimustega. Tunnistajal on vastuvõtuaeg. Tunnistaja ei tea, kas hageja on heausklik revident. Revisjonkomisjoni töö soodustas maja majandusliku olukorra paranemist, muutusi tunnistaja ei märganud. Tunnistaja ei mäleta täpselt, 2003.a või 2004.a oli hageja valitud revisjonkomisjoni liikmeks. Tunnistaja oli samal arvamusel, nagu revisjonkomisjoni liikmed. On olemas põhikiri, kuid juhendit kuidas läbiviia revisjoni ei ole. Põhikirjas on öeldud, et juhatus korraldab selle töö. Revidendi palvel kutsutakse komisjon kokku. Põhikirjas on kirjutatud, et haridus on soovitatav. Kõik mida põhikiri nõuab, oli esitatud. Revisjonkomisjoni töötulemusi kinnitati alati üldkoosolekul. Vaheakte võib olla palju ja revident võib esitada neid aasta jooksul. See on revidendi õigus. Aktil võivad olla märkused ja aasta lõpus esitatakse üldkoosolekule muudetud akt. Kui revisjonikomisjon nõudis tunnistajalt isiklikult midagi, siis ta osales selles isiklikult. Hageja rääkis, millal tal on aega revisjoni tegemiseks ja meie määrasime kuupäeva ja kellaaja.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele ka osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et Tallinnas 2005.a ilmus raamat “Revisjon korteriühistus”, mille 15. leheküljel pärast alapealkirja PRAKTIKA on järgmine tekst: „Praktikas valitakse revisjonikomisjoni inimesed tunnuse järgi, et nad on juhatusega opositsioonis ja, kes tihti ei ole milleski pädevad, rääkimata juba revisjoni läbiviimisest. Revisjonikomisjoni ja juhatuse vastastikused suhted ei kujune heaks, kuna omavad isikliku vihavaenu värvingut. Läheb kuni avaliku solvamiseni, kätega kallaleminekuni, revidentide poolt dokumentide varastamiseni, absurdini. Nii on ühe Narva korteriühistu raamatupidamisdokumendid kaunistatud arst-günekoloog M isikliku pitsatiga, kes revisjoni käigus „markeeris” kõik dokumendid. Selliste vastutustundetute revidentide eesmärgiks ei ole korteriühistu liikmete huvide kaitsmine ja maja teenindamise parendamine, vaid juhatuse liikmete kõrvaldamine”. See on tõendatud ka tl-del 7-9 ja 75 asuvate väljavõtetega. Hageja on esitanud 3 nõuet:
Tsiviilasi nr 2-06-19659
„Revisjon korteriühistus” võrdselt 2005.a tiraažile, kuid mis sisaldab muudetud faktiväiteid ja väärtushinnanguid hageja kohta tekstilõigus: „Taк, бухгалтерская документация одного квартирного товарищества в Нарве украшена личной печатью врача-гинеколога М, которая «промаркировала» всю документацию в ходе ревизионной проверки. Целью таких недобросовестных ревизоров являются не защита интересов членов товарищества и улучшение обслуживания дома, а устранение членов правления.» (Nii on ühe Narva korteriühistu raamatupidamisdokumendid kaunistatud arst-günekoloog M isikliku pitsatiga, kes revisjoni käigus „markeeris“ kõik dokumendid. Selliste vastutustundetute revidentide eesmärgiks ei ole korteriühistu liikmete huvide kaitsmine ja maja teenindamise parendamine, vaid juhatuse liikmete kõrvaldamine). järgmise tekstilõiguga: „A вот бухгалтерская документация одного квартирного товарищества в Нарве промаркирована личной печатью женского врача М, которая частично промаркировала эту документацию в ходе ревизионной проверки для исключения возможной подмены проверенных документов при передаче их третьим лицам. Добросовестность действий ревизора М для автора очевидна. А целью недобросовестных ревизоров являются не защита интересов членов товарищества и улучшение обслуживания дома, а устранение членов правления.» (Aga ühe Narva korteriühistu raamatupidamisdokumendid on markeeritud naistearst M isikliku pitsatiga, kes markeeris revisjoni käigus osaliselt need dokumendid, et välistada võimalus asendada kontrollitud dokumendid nende üleandmisel kolmandatele isikutele. Revident M kohusetundlikkus on silmnähtav. Aga vastutustundetute revidentide eesmärgiks ei ole korteriühistu liikmete huvide kaitsmine ja maja teenindamise parendamine, vaid juhatuse liikmete kõrvaldamine). ning 2.leheküljel enne sisu täiendada brošüüri järgmise tekstiga: „Опубликованная в 2005 году настоящая брошюра на странице 15 имела фактические неточности и неподобающую ценностную оценку, и эти неточности устранены в настоящем издании путём замены текста по предложению О М. Автор приносит свои извинения и выражает благодарность за помощь О М.» (2005.a avaldatud käesolev brošüür omas 15.leheküljel ebatäpseid faktiväiteid ja väärtushinnanguid ning käesolevas brošüüris on need ebatäpsused O M ettepanekul tekstis asendatud. Autor esitab oma vabandused ja avaldab O M abi eest tänu).
Tsiviilasi nr 2-06-19659
Lähtudes ülaltoodust leiab kohus, et hagi on ebaõigesti esitatud raamatu „Revisjon korteriühistus“ autori M S vastu ja hagi tuleb jätta rahuldamata M S vastu esitatud nõuete osas. Eesti Vabariigi Põhiseaduse (edaspidi PS) § 17 kohaselt kellegi au ega head nime ei tohi teotada. PS § 19 järgi igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg p-st 4 tuleneb, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1046 lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Tulenevalt VÕS § 1047 lg-st 1 isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Sama paragrahvi lg 2 järgi teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Kohus käsitleb esmalt küsimust kas väited, millega väidetavalt teotati hageja au, on faktiväited või väärtushinnangud. Lähtudes Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.12.1997 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-99-97 väljendatud seisukohast faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärsus on kohtumenetluses tõendatav, samuti et väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega, samuti et väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärsust, samuti et juhul, kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.02.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04 leidis kolleegium, et isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitatakse kohtupraktikas faktiväitena. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31.05.2006. a otsuse punktis 10 tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 asuti seisukohale, et isiku au teotamine on võlaõigusseaduse kohaselt võimalik väärtushinnangu, muu hulgas nii ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2) ning et viimases sättes kasutatud „asjaolu avaldamine“ on samatähenduslik senises kohtupraktikas kasutatud mõistega „faktiväite avaldamine“. Nii on ühe Narva korteriühistu raamatupidamisdokumendid kaunistatud arst-günekoloog M isikliku pitsatiga, kes revisjoni käigus „markeeris“ kõik dokumendid. Selliste vastutustundetute revidentide eesmärgiks ei ole korteriühistu liikmete huvide kaitsmine ja maja teenindamise parendamine, vaid juhatuse liikmete kõrvaldamine. Sellises brošüüri lõigus väidetakse (faktiväide), et ühe Narva korteriühistu raamatupidamisdokumendid kaunistatud arstgünekoloog M isikliku pitsatiga kes revisjoni käigus „markeeris“ kõik dokumendid selliste vastutustundetute revidentide eesmärgiks ei ole korteriühistu liikmete 14(20)
Tsiviilasi nr 2-06-19659
huvide kaitsmine ja maja teenindamise parendamine, vaid juhatuse liikmete kõrvaldamine. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et mitte kõikidel, vaid ainult osadel KÜ Rahu 38a Pluss raamatupidamisdokumentidel oli pitsat „naiste-arst O M “. Sellega nõustusid kostjad tsiviilasja arutamise käigus. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et pitsati andis üle O M ise revisjonkomisjoni liikmetele, kes panid pitsati mõnedele KÜ Rahu 38a Pluss raamatupidamisdokumentidele. Seega andmed selle kohta nagu oleksid kõik ühe Narva korteriühistu raamatupidamisdokumendid olnud markeeritud arst-günekoloog M isikliku pitsatiga ja et just tema seda tegi, on ebaõiged. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31.10.2007 otsuses väljendati seisukoha, et ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus sätestatud seaduses objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst. Pole oluline, kas andmete avaldamisel avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest. Samuti pole oluline, kas avaldatud andmed teotavad isiku au või mitte. Ülaltoodust lähtudes peab kostja UÜ Pariteet-MW igal juhul ümber lükkama ülalmainitud ebaõiged andmed. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31.05.2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 asuti seisukohale, et väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid, ei saa isik nõuda ka au teotavate andmete ümberlükkamist. Kohus leiab, et väide „kaunistatud“ ei ole väärtushinnang, kuna väärtushinnanguks võib olla ainult isikule antud hinnang. Väide „kaunistatud“ puudutab pitsati ja raamatupidamisdokumente. Kohus ei leia, et antud väljend oli ebakohane, kuna see on brošüüri autori subjektiivne tõlgendus ehk loominguline väljend, mis on raamatu kirjutamisel kohane. Kohus leiab, et väljend „vastutustundetute“ sisaldab üheaegselt nii faktiväidet kui ka väärtushinnangut. Au teotava faktiväite ja au teotava väärtushinnangu avaldamise õigusvastasuse tunnused on erinevad. Au teotava faktiväite õigusvastasus tuleneb eelkõige avaldatud faktiväite tegelikkusele mittevastavusest ning avaldaja hoolikusest faktide kontrollimisel, au teotava väärtushinnangu õigusvastasus aga selle ebakohasusest, avaldamise asjaoludest ning erinevate kaitstud hüvede ja huvide kaalumisest. Ebaõige faktiväite avaldamine võib VÕS § 1045 lg 1 p 4, VÕS § 1046 ja VÕS § 1047 lg-te 1 ja 3 järgi olla õigusvastane ka siis, kui see ei ole isiku au teotav (mainet kahjustav). Mis puudutab väidet „selliste vastutustundetute revidentide eesmärgiks ei ole korteriühistu liikmete huvide kaitsmine ja maja teenindamise parendamine, vaid juhatuse liikmete kõrvaldamine“, siis kostja peab tõendama, et faktiväidet vastavad tegelikkusele ja kostja kontrollis neid hoolikalt ja väite „vastutustundetute“ kohta peab ta tõendama selle väite kohasust. Kostja UÜ Pariteet-MW esindaja ise selgitas kohtuistungil, et ta teadis KÜ Rahu 38a Pluss tekkinud olukorrast teiste inimeste sõnadest, ise olukorda ta ei kontrollinud. Kohtu poolt ärakuulatud nii hageja kui ka kostja poolt taotletud tunnistajad (J P, O T, V N, M L, L Z, V R ja I A) andsid ühehäälselt ütlusi selle kohta, et hageja O M suhtus oma revisjonkomisjoni liikme kohustusse vastutustundlikult, hoolikalt kontrollis raamatupidamisdokumente, küsis nõu asjatundjatelt ja vajadusel kutsus neid appi revisjoni 15(20)
Tsiviilasi nr 2-06-19659
läbiviimiseks. Kohus leiab, et kostja väide O. M revisjonkomisjoni liikmena vastutustundetusest ei ole kostja poolt hoolikalt kontrollitud ja põhineb teiste isikute paljasõnalistes väidetes, see väide ei vasta tegelikkusele. Kohus loeb tõendatuks tunnistajate V R ja L Z ütlustega selle kohta, et KÜ Rahu 38a Pluss praegune majanduslik olukord paranes võrreldes 2004.a olukorraga, seda, et kostja väide sellest, et revidentide eesmärgiks ei ole korteriühistu liikmete huvide kaitsmine ja maja teenindamise parendamine on samuti paljasõnaline ja on ümber lükatud esitatud tõenditega (tunnistajate V. R ja L. Z ütlustega). Mis puudutab väidet, et revidentide eesmärgiks on juhatuse liikmete kõrvaldamine, leiab kohus, et see väide ei leidnud samuti tõendamist asja arutamise käigus. Juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine ehk määramine kuulub korteriühistu liikmete üldkoosoleku pädevusse vastavalt mittetulundusühingute seaduse § 19 lg 1 p-le 3, mille kohaselt üldkoosoleku pädevusse kuulub juhatuse liikmete määramine, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et KÜ Rahu 38a Pluss põhikirjas on ettenähtud teisiti. Eelnevalt tuvastatu põhjal loeb kohus tõendatuks, et kostja poolt avaldatud väited „... ühe Narva korteriühistu raamatupidamisdokumendid kaunistatud arst-günekoloog M isikliku pitsatiga, kes revisjoni käigus „markeeris“ kõik dokumendid. Selliste vastutustundetute revidentide eesmärgiks ei ole korteriühistu liikmete huvide kaitsmine ja maja teenindamise parendamine, vaid juhatuse liikmete kõrvaldamine“ on õigusevastased kuna ei vasta tegelikkusele ja ei ole hoolikalt kontrollitud kostja poolt ja teotavad seega hageja au. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31.05.2006 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 punktis 12 märgitud, et isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta, ning et VÕS § 1047 lg 4 on ka nimetatud juhtudel rakendatav, s.o kannatanu saab sellisel juhul nõuda avaldaja kulul asjaolu ümberlükkamist, mis avaldatust järeldub. Antud juhul sisalduvad hageja au teotavad ebaõiged andmed raamatus „Revisjon korteriühistus“, mille kirjastusõigus on UÜ-l Pariteet-MW. 2005-2006.aastal on raamatu 300 eksemplari trükitud trükikojas Ferdida. Seadusega ei ole reguleeritud seda, kuidas ja kus saab valeandmete ümberlükkamist nõuda. Oma 13.04.2007 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07 punktis 29 leidis riigikohtu tsiviilkolleegium, et reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati, s.o kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes, või kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees. Samas võib nõuda andmete ümberlükkamist erandjuhtudel ka teisel viisil või teises kohas, näiteks siis, kui meediaväljaannet, kus ebaõigeid andmeid avaldati, ümberlükkamise ajaks enam ei ole. Hageja nõuab kohustada kostjaid (VÕS § 1047 lg 4) brošüüris „Revisjon korteriühistus” leheküljel 15 avaldatud hageja kohta faktiväidete ja väärtushinnangute ümberlükkamiseks 6 kuu jooksul pärast käesolevas asjas kohtuotsuse jõustumist täiendavalt välja anda brošüür „Revisjon korteriühistus” võrdselt 2005.a tiraažile, kuid mis sisaldab muudetud faktiväiteid ja väärtushinnanguid hageja kohta tekstilõigus:
16(20)
Tsiviilasi nr 2-06-19659
„Taк, бухгалтерская документация одного квартирного товарищества в Нарве украшена личной печатью врача-гинеколога М, которая «промаркировала» всю документацию в ходе ревизионной проверки. Целью таких недобросовестных ревизоров являются не защита интересов членов товарищества и улучшение обслуживания дома, а устранение членов правления.» (Nii on ühe Narva korteriühistu raamatupidamisdokumendid kaunistatud arst-günekoloog M isikliku pitsatiga, kes revisjoni käigus „markeeris“ kõik dokumendid. Selliste vastutustundetute revidentide eesmärgiks ei ole korteriühistu liikmete huvide kaitsmine ja maja teenindamise parendamine, vaid juhatuse liikmete kõrvaldamine). järgmise tekstilõiguga: „A вот бухгалтерская документация одного квартирного товарищества в Нарве промаркирована личной печатью женского врача М, которая частично промаркировала эту документацию в ходе ревизионной проверки для исключения возможной подмены проверенных документов при передаче их третьим лицам. Добросовестность действий ревизора М для автора очевидна. А целью недобросовестных ревизоров являются не защита интересов членов товарищества и улучшение обслуживания дома, а устранение членов правления.» (Aga ühe Narva korteriühistu raamatupidamisdokumendid on markeeritud naistearst M isikliku pitsatiga, kes markeeris revisjoni käigus osaliselt need dokumendid, et välistada võimalus asendada kontrollitud dokumendid nende üleandmisel kolmandatele isikutele. Revident M kohusetundlikkus on silmnähtav. Aga vastutustundetute revidentide eesmärgiks ei ole korteriühistu liikmete huvide kaitsmine ja maja teenindamise parendamine, vaid juhatuse liikmete kõrvaldamine). ning 2.leheküljel enne sisu täiendada brošüüri järgmise tekstiga: „Опубликованная в 2005 году настоящая брошюра на странице 15 имела фактические неточности и неподобающую ценностную оценку, и эти неточности устранены в настоящем издании путём замены текста по предложению О М. Автор приносит свои извинения и выражает благодарность за помощь О М.» (2005.a avaldatud käesolev brošüür omas 15.leheküljel ebatäpseid faktiväiteid ja väärtushinnanguid ning käesolevas brošüüris on need ebatäpsused O M ettepanekul tekstis asendatud. Autor esitab oma vabandused ja avaldab O M abi eest tänu). Kohus leiab, et see hageja nõue on põhjendatud kostja UÜ Pariteet-MW suhtes ja hageja au teotavad ebaõiged andmed tuleb lükata ümber hageja poolt pakutud viisil ja kohas. Mis puudutab hageja nõuet kohustada kostjaid tasuta vahetama kõigil soovijatel 2005.a väljaantud brošüüri eksemplarid uuesti väljaantud brošüüri eksemplaride vastu, mille õigust väidetavalt tuleneb VÕS § 1055 lg-st 1, leiab kohus, et see nõue ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele. Vastavalt VÕS § 1055 lg 1 kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Hageja ei esitanud nõuet kahju tekitava käitumise lõpetamiseks või sellega ähvardamisest hoidumiseks. 17(20)
Tsiviilasi nr 2-06-19659
Hageja esitas ka nõude tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks, paludes kostjatelt välja mõista solidaarselt hageja kasuks 15 000 krooni (VÕS § 1043). Vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 4 järgi isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Sama paragrahvi lg 6 esimesest lausest tulenevalt kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Vastavalt VÕS § 128 lg 1 hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Sama paragrahvi lg 5 sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Tulenevalt VÕS § 134 lg-st 2 vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Ülalnimetatu sätete alusel vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: 1) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; 2) kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3) kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4) kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja on esitanud hagis nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks, seega peab hageja muuhulgas tõendama, et temal esineb õiguslikus mõttes mittevaraline kahju. Hageja on hagiavalduses märkinud, et tema mittevaraline kahju seisneb selles, et hageja tundis hingelist valu peale seda, kui oli avaldatud kostja raamat ja inimesed hakkasid küsima tema käest avaldatu kohta. Hageja poolt kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et ta tundis hingelist valu kostja poolt avaldatu pärast, seega leiab kohus, et see hageja nõue ei ole põhjendatud tõendamatuse tõttu ja rahuldamisele ei kuulu. Kohus leiab, et kui hagejal olid seoses raamatus „Revisjon korteriühistus“ avaldatuga ebameeldivused, rahuldatakse need andmete ümberlükkamisega hageja poolt pakutud viisil ja kohas.
18(20)
Tsiviilasi nr 2-06-19659
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt alates 01.01.2009 kehtima hakanud TsMS § 163 lg 1 redaktsioonist hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Alates 01.01.2009 kehtima hakanud TsMS § 173 lg 1 redaktsiooni kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Kohus leiab, et antud asja poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 630 lg 1, 632 lg
Tamara Šabarova Kohtunik
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 02.10.2009. a otsusega, kusjuures ringkonnakohus otsustas:
Tühistada Viru Maakohtu 08.01.2009 otsuse resolutsiooni p. 1, 3, 4.
Teha selles osas uus otsus, millega jätta O M nõuded M S
ja usaldusühingu (UÜ) Pariteet-
MW vastu rahuldamata.
kohtuotsuse
resolutsioon
tervikuna
sõnastatuks järgmiselt:
Jätta O M hagi Ma S
ja usaldusühingu (UÜ)
Pariteet-MW vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus
Menetluses kantud kulud jätta poolte endi kanda. 19(20)
Tsiviilasi nr 2-06-19659
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
20(20)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.