Pärnu Maakohus
Kohtunik
Sirje Lahesoo
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.jaanuar 2009.a Paide
Tsiviilasja number
2-08-3829
Tsiviilasi
Hannes Ots’a hagi Roland Aderov’i, Laine Aderov’i ja LiiAnne Aderov’i vastu 88 000 krooni nõudes Hagihind 88 000 krooni.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Hannes Ots, isikukood xxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx Esindajad: Jelena Metsalu volikirja alusel, Üllar Aedna, vandeadvokaadi abi Kostja: Roland Aderov, isikukood xxxxxx, elukoht xxxxxxxi Esindaja (riigi õigusabi korras): Velmar Brett, vandeadvokaat Kostja: Laine Aderov, isikukood xxxxxxx, elukoht Kostja: Lii-Anne Aderov, isikukood xxxxxxxx, elukoht xxxxxxx Kostjate esindaja: Velmar Brett, vandeadvokaat
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-08-3829 kannab Hannes Ots täies ulatuses. Kostjad võivad nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Pooled võivad otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt rikkumise teel saadu hariliku väärtuse hüvitamist summas 88 000 krooni. 04.02.2008.a hagiavalduse asjaolude kohaselt ostis hageja 25.05.2004.a korteri xxxx xxxxxxx. 01.06.2004.a pöördus Roland Aderov hageja poole palvega anda nimetatud korter talle üürile tähtajaga üks kuu, et ta saaks selles oma pereliikmetega elada. Roland Aderov kohustus tasuma korteri kommunaalteenuste eest, maksma üüri 2000 krooni ühe kuu eest ning kolima korterist välja hiljemalt 01.07.2004.a. Ühe kuu möödumisel R.Aderov ja tema pereliikmed korterit ei vabastanud ja jätkasid selle kasutamist eluruumina. Hageja korduvaid nõudeid korteri vabastamiseks kostjad ignoreerisid. Kostjad elavad korteris alates 01.06.2004.a ning tasuvad kommunaalteenuste eest. Hageja leidis, et alates 01.07.2004.a kasutavad kostjad hageja korterit hageja nõusolekuta, st ebaseaduslikult. Hageja ostis korteri, et sinna elama asuda, kuid pole saanud seda teha. Kui kostjad oleks samalaadset korterit üürinud, pidanuks nad maksma vastavalt turuhinnale üüri 2000 krooni kuus, seega perioodil 01.06.2004 kuni 01.02.2008.a 88 000 krooni (44 kuud x 2000). Kuna kostjad käsutasid hageja omandit hageja nõusolekuta, peavad nad VÕS § 1037 lg 1 ja VÕS § 1039 kohaselt hüvitama hagejale solidaarselt rikkumise teel saadu hariliku väärtuse seisuga 01.02.2008.a summas 88 000 krooni. 11.06.2008.a täiendas ja parandas hageja hagi faktilisi asjaolusid ning õiguslikku põhjendust. Hageja väitis, et kostjad kasutavad vaidlusalust korterit alates 2004.a jaanuarist ning lõpetaTsiviilasi nr 2-08-3829 sid selle valdamise ja kasutamise ning vabastasid korteri 2008.a märtsis. Hageja sai korteriomandi valduse 14.03.2008.a. Kuna kostjad valdasid ja kasutasid hageja
korteriomandit, ei saanud viimane seda ise kasutada ega anda ka kolmandate isikute kasutusse. Kostjad olid teadlikud, et kasutavad korterit õigusliku aluseta, kuid ei vabastanud seda. Sellega rikkusid kostjad hagejale kuuluvat korteriomandi kasutusõigust ja valdust. Kostjad on korteriomandi alusetu kasutamisega halvendanud selle siseviimistlust ja ehitustehnilist seisundit, st vähendanud korteriomandi väärtust ning tekitanud korteri seisukorra taastamiseks hagejale täiendavaid kulutusi. Hageja korteriomandi kasutamise ja valdamisega said kostjad kasutuseeliseid (kasu), mis õiguse järgi kuulub hagejale (hageja vara hulka). Selliselt saadud kasu peavad kostjad alusetu rikastumise sätete alusel hagejale hüvitama (VÕS § 1037 lg 1). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg-st 1 ja VÕS § 1037 lg-st 1 tuleneb, et isik, kes kasutab või valdab teise isiku nõusolekuta teise isiku asja, peab hüvitama saadu hariliku väärtuse. Saaduks võib olla ka esemest saadav kasu (TsÜS § 62 lg 1). Kostjad on hageja arvel säästnud ka kulutusi, mis tulnuks korteriomandile sarnase eluruumi kasutusse võtmisel (üürimisel) teha. Hageja arvel kulutuste kokkuhoidmine kuulub samuti alusetult rikastumise sätete alusel kostjate poolt hüvitamisele. Selline alusetu rikastumise käsitlus vastab Riigikohtu praktikale (lahend 3-2-1-123-05, p 30). Hageja korter xxxxxxx on 3-toaline, üldpind 66 m2, remonditud ja asub teisel korrusel. Arco Vara Kinnisvarabüroo AS hindaja arvamuse kohaselt oli sellise korteri kasutusväärtus 2004, 2005 ja 2006.aastal 1200 krooni kuus ning 2007-2008.a 3000 krooni kuus. Seega on korteriomandi kasutusväärtus eelnimetatud ajaperioodi eest 80 554 krooni. Lisaks on kostjad korteri kasutamisega halvendanud selle siseviimistlust ja ehitustehnilist seisundit tavapärast kulumist ületavalt. Sellega on kostjad vähendanud korteriomandi väärtust vähemalt 50 000 krooni võrra. Tavapärast kulumit ületava osa heakorrastamiseks peab hageja tegema kulutusi vähemalt 10 000 krooni ulatuses. Kuigi hageja tegelikud kahjud ületavad esialgses hagiavalduses nõutud 88 000 krooni, ei suurenda hageja oma nõuet. Kostjad on vallanud hageja korteriomandit õigusliku aluseta. Tegemist on hageja omandi ja valduse rikkumisega. Rikkumise tagajärjel jäi hagejal saamata tulu, mida ta oleks saanud kavandatud korteriomandi andmisel kolmanda isiku tasulisse kasutusse. Seega on hagejal kostjate vastu nõue ka õigusvastase kahju tekitamises. Kahju on asja valduse rikkumisest tulenenud kasutuseelise harilik väärtus, st kahju on võrreldav alusetu rikastumisse puhul hüvitamisele kuuluva kahjuga. Toodud käsitlus vastab kohtupraktikale (Riigikohtu otsus nr 32-1-137-05 p 13).
Kostjad hagi ei tunnistanud. Kostjate vastuväidete kohaselt andis Hannes Ots xxxxxxxxx asuvas elamus oleva korteri nr 4 neile kasutada 2004.a jaanuaris. Korter oli siis Pilatus Inkasso oma ja H.Ots oli Pilatus Inkasso omanik. Korteriüürist mingit juttu ei olnud, samuti ei tehtud kirjalikku lepingut. Kokkuleppe kohaselt pidid kostjad maksma korralikult korteriarveid ja seda nad ka tegid. H.Ots ütles kostjatele, et need võivad korterisse elama jääda igaveseks (tl 29-31). 28.05.2008.a vastuväidete kohaselt on hageja nõue vastuoluline, tõendamata ja alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. Esiteks väidab hageja, et sõlmis kostja Roland Aderov’iga üürilepingu, millega kostja võttis kohustuse maksta hagejale üüri 2000 krooni kuus. Seejärel väidab hageja, et soovis eluruumi ise kasutada, kuid kostjad ei võimaldanud ning kolmandaks, et kostjad on tema omandit tema nõusolekuta käsutanud ja peavad seetõttu hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Samas pole hageja tõendanud, et poolte vahel oli üürisuhe, et see oli üürisuhe oli tähtajaline (1 kuu) ning et kostjatel lasus kohustus maksta hagejale üüri 2000 krooni kuus. Samuti on tõendamata, milles seisnes kostjatepoolne hageja omandi käsutamine ning mis on see kostjate väidetav „saadu“ VÕS § 1037 lg 1 mõttes. Tõendamata on, miks peab hageja „saadu“ väärtuseks just 2000 krooni kuus (tl 95-97). 24.07.2008.a vastuväidete kohaselt on arusaamatu, kas hageja kinnitab pooltevahelise üürilepingu olemasolu või mitte. Samas - hageja enda esitatud arvestus viitab üüri tasumise kokkuleppe puudumisele. Hageja ise on väitnud, et kostjad rikastusid perioodil 2004.a kuni 2006.a alusetult 1200 krooni võrra kuus, kuigi üürikokkuleppe puhul oleks kostjad säästnud 2000 krooni kuus. Kostjad on seisukohal, et nad ei hõivanud korterit ebaseaduslikult vaid kasutasid seda hageja loal. Vastavalt poolte vahel sõlmitud suulisele kokkuleppele lubas hageja kostjatel Kraavi 3-4 Türil asuvas korteris elada tähtajatult, kusjuures kostjad pidid kandma vaid korteri kommunaalkulud. Ka hageja ise on kinnitanud, et vastavalt kokkuleppele võisid kostjad kasutada eluruumi, kuigi tema väitel vaid ühe kuu. Viimane väide on aga tõendamata. Kõik korteriomandiga seotud kulud korteriühistu ees on kostjad täies mahus kandnud. Hageja väited, et korteri kasutamise tõttu kostjate poolt vähenes korteriomandi väärtus vähemalt 50 000 krooni võrra ning et 10 000 krooni ulatuses peab hageja tegema kuTsiviilasi nr 2-08-3829 2 (4)
lutusi tavapärast kulumit ületava osa heakorrastamiseks, on paljasõnalised. Hageja pole tõendanud, et korteriomandi väärtus üldse oleks vähenenud, et väidetav vähenemine oli tingitud korteri kasutamisest kostjate poolt ning et väärtuse vähenes just 50 000 krooni võrra. 28.11.2008.a vastuväidete kohaselt puuduvad antud asjas alusetu rikastumise rakendamise tingimused. Alternatiivnõude puhul on nõude aluseks olevad asjaolud selged, küsimus on vaid neile õigusliku hinnanguandmises. Käesoleval juhul ei ole aga selge, kas hageja arvates oli poolte vahel sõlmitud üürileping või mitte. Kui hageja väidab et oli, siis ei kasutanud kostjad korterit hageja nõusolekuta. Seega ei ole täidetud ka VÕS § 1037 lg 1 kohaldamise üks eeldus – korteriomandi käsutamine kostjate poolt hageja nõusolekuta. Kostjad on jätkuvalt seisukohal, et poolte vahel oli suuline kokkulepe korteri kasutamiseks tähtajatult (elu lõpuni) ja selle eest tasu maksmata. Maksta tuli kommunaalteenuste eest, mida kostjad ka tegid.
Tsiviilasi nr 2-08-3829
vabastavad korteri hiljemalt 01.07.2004.a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 mõtte kohaselt lasub hagejal kohustus tõendada neid hagi aluseks olevaid asjaolusid, mille osas on vaidlus. Asjas esitatud ja uuritud tõendid ei kinnita, et hageja ja kostjad oleks 01.06.2004.a kokku leppinud, et hageja annab korteri xxxxxxxxx kostjate kasutusse tähtajaliselt, seda enam tähtajaga üks kuu. Samuti puuduvad igasugused tõendid mis kinnitaks, et kostjatel tekkis 01.06.2004.a kohustus maksta hagejale üüri 2000 krooni kuus. Seega on hageja väited korteri kostjate kasutusse andmise kohta tähtajaga üks kuu ning kostjate kohustuse osas maksta hagejale 2000 krooni üüri ühe kuu eest paljasõnalised ja annavad põhjendatud aluse järeldada, et poolte vahel puudusid kokkulepped korteri kasutamise tähtaja ja üüri maksmise osas. Sellest omakorda saab järeldada, et hageja andis korteri kostjate kasutusse tähtaega määramata ehk tähtajatult ning tasuta. Selline järeldus on kooskõlas ka kostjate väidetega. Olukorras, kus korter oli kostjate kasutusse antud tähtajatult, puudus kostjatel kohustus see 01.07.2004.a hagejale tagastada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Osundatud sätte mõttest tuleneb, et üürileping on alati tasuline leping. Antud asjas ei leidnud tõendamist, et hageja oleks andnud eluruumi Kraavi 3-4 Türil kostjate kasutusse tasu eest. Seetõttu on kohus seisukohal, et hageja ei andnud 01.06.2004.a ja kostjad ei kasutanud korterit üürilepingu alusel.
Sirje Lahesoo Kohtunik
Kohtuotsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu määrusega 23.03.2009.a. nr 2-08-3829 edasi kaebamata Resolutsioon: 1.Keelduda menetlusse võtmast Hannes Otsa pellatsioonikaebust Pärnu Maakohtu 07.jaanuiari 2009 otsuse peale ning tagastada kaebus läbivaatamatult selle esitajale. 2.Toimetada menetlusosalistele kätte käesoleva määruse ärakiri ning Hannes Otsale ka tagastatav apellatsioonikaebus.
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.