Võlaõigus › Muud

vastu ning viimaselt mõisteti Konsensus –Laomaailm AS kasuks välja põhivõlg 826 890 krooni ja viivis 234 836 krooni ja 80 senti ning täiendavalt viisis 0,2 % põhinõudelt päevas alates 22.05.2007 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Kuigi 12.06.2008.a. edastas hageja esindaja kostja esindajale e-kirja, milles kinnitas, et hageja soovib nõude täita vabatahtlikult ning teeb seda hiljemalt 30.06.2008.a., esitas kostja 16.06.2008.a. Viru tööpiirkonna kohtutäitur Kairi Kaiõun ́ele täitmisavalduse. Hageja juhatuse liige A L sai täitmisteate 20.06.2008.a., milles on märgitud võlgnevuse suuruseks 1 703 393 krooni ja 44 senti. Täitmisteates on märgitud vabatahtliku täitmise tähtajaks 10 päeva ning et sellisel juhul tuleb koos täitekuluga tasuda 1 783 852 krooni ja 62 senti. Hageja tasus 19.06.2008.a. kohtuotsusega välja mõistetud 1 061 726 krooni ja 80 senti, millest põhivõlg 826 890 krooni ja viivis 234 836 krooni ja 80 senti, otse kostja arvele. 01.07.2008.a. tasus hageja täiendavalt viivise 651 589 krooni ja 32 senti samuti otse kostja arvele. Seega kokku oli hageja kostjale seisuga 01.07.2008.a. tasunud 1 713 316 krooni ja 12 senti. Kostja oli 16.06.2008.a. täiturile esitanud nõude summas 1 703 393 krooni ja 44 senti ning hageja oli 01.07.2008.a. seisuga kostjale maksnud 1 713 316 krooni ja 12 senti. Seega oli hageja kostja ees kõik kohtuotsusest tulenevad kohustused täitnud ja seda enne, kui hageja täitmisteate kätte sai. Kuna hageja oli tasunud võla enne täitmisteate saamist, esitas hageja kaebuse kohtutäituri tegevusele ning seetõttu kohtutäituri tasu esialgu ei maksnud. Kohtutäitur jättis hageja kaebuse rahuldamata ning hageja pidas otstarbekamaks edasise vaidlemise asemel täituri tasu ära maksta ning põhitegevuse ehk ettevõtlusega jätkata. 01.08.2008.a. maksis hageja kohtutäitur Kairi Laiõun arvele kohtutäituri tasu summas 160 918 krooni. 24.09.2008.a. saatis kohtutäitur Kairi Laiõun hageja esindajale teate konto arestimise kohta summas 170 940 krooni ja 48 senti, mis koosneb põhivõlast 18 191 krooni ja 58 senti, täituri tasust summas 12 177krooni ja 60 senti ning ülejäänud osas viivisest. Konto arestimise teatest nähtub, et täitur on saanud arvestuslikult mingisuguse põhivõla jäägi, millelt on taas kahe kuu jooksul arvestatud viivist. Hageja leiab, et täitmine antud olukorras on ebaseaduslik ja heade kommetega vastuolus. Hageja on kostjale põhivõla tasunud 19.06.2008.a. ning kogu viivisevõlgnevuse seisuga 01.07.2008.a., mistõttu hageja palub tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr. 140/2008/2027 AS Konsensus-Laomaailm nõudes Rakvere Autobaas OÜ vastu 158 726 krooni ja 88 senti sissenõudmiseks lubamatuks nõude lõppemise tõttu nõude rahuldamise teel. Nõue on õiguslikult põhjendatud. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 221 lg. 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Alused mingisuguse jäägi ja sellelt omakorda viivise arvestamiseks puuduvad. Täidetavas kohtuotsuses ei ole märgitud, millises järjekorras tuleb nõue lugeda rahuldatuks, 07.07.2008.a. on täitur hageja päringule vastanud, et sissenõudja rakendab VÕS § 88 lg. 8, kuid selle kohta tuleb võlgnikule eraldi teade. Eraldi teadet ei ole võlgnik saanud. Küll aga on VÕS § 88 lg. 8 viitamine asjakohatu, kuna nimetatud norm sätestab: „Kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intresse, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks.” Käesoleval juhul ei võlgnenud hageja kostjale mingisuguste kulutuste eest ega ka intressi eest. Seega antud norm ei kohaldu. VÕS § 88 lg. 4 kohaselt võib võlgnik enne kohustuse täitmist või pärast kohustuse täitmist mõistliku aja jooksul ise määrata, millise kohustuse ta on täitnud. Nii on hageja ka teinud ning koos rahaülekandega on hageja ülekande dokumendil määranud, millise kohustuse ta täidab - esmalt põhikohustuse koos kohtuotsusega väljamõistetud viivistega ning seejärel pärast kohtuotsuse tegemist arvestatud viivised. Kostja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega TsÜS § 138 lg. 1 ning 2 järgi, mille kohaselt ei ole lubatud õiguse teostamine seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Arvestades, et kostja on taotlenud viiviste väljamõistmist summas, mis ületab 10-kordselt kostja arvutatud põhivõla jäägi, siis on ilmselgelt tegemist kostja pahauskse käitumisega, mille eesmärgiks on hagejale kahju põhjustamine. Seaduslikud alused jäägi arvutamiseks ja täiendavate viiviste nõudmiseks puuduvad. . II. Kostja kirjalik vastus.

Kostja kohtule 27.11.2008.a. saabunud kirjalikus vastuses hagi ei tunnista ning leiab, et see on täies ulatuses faktiliselt põhjendamata ja õiguslikult ainetu ning täielikult motiveerimata, mistõttu esinevad õiguslikud alused hagi läbivaatamata jätmiseks ning aegumise kohaldamiseks. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu ning taotleb ühtlasi, et kohus kohustaks hagejat tasuma Viru Maakohtu deposiitarvele kostja menetluskulude katteks tagatisena summa 75 000 krooni. Kostja pole andnud mitte mingisugust õiguslikku põhjust kostja vastu kohtusse pöördumiseks, kusjuures hagi on täielikult perspektiivitu. Kostja vastu hagi esitamine toob kostjale paratamatult menetluskulud, mis ei pea jääma kostja kanda. Samas ei ole hageja olnud nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu lisaks kirjalike seisukohtade esitamisele, on kostja sunnitud kandma kulusid seoses kohtuistungi ettevalmistamisega ja Rakveres kohtus käimisega. TsMS § 196 lg. 1 p. 3 sätestab, et hagimenetluses võib kohus kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud, eelkõige juhul, kui on välja kuulutatud hageja pankrot, algatatud hageja pankrotimenetlus või kui aasta jooksul enne hagi esitamist on hageja vara suhtes toimunud täitemenetlus, ilma et täitemenetluses esitatud nõuet oleks rahuldatud. Kostja viitab, et Viru Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr. 2-07-9972, kus kostja nõudis hagejalt müüdud PVC halli eest võlgnevuse tasumist. Kuigi pooled sõlmisid müügilepingu 2006.a. septembris ning kostja täitis müügilepingust tulenevad kohustused juba 2006.a. lõpuks, keeldus hageja põhjendamatult ja pahauskselt kostjale PVC halli ostuhinda tasumast rohkem kui 1,5 aasta jooksul, mil Viru Maakohus lõpuks 05.05.2008.a. kohtuotsusega mõistis kostjalt võlgnevuse välja. Veelgi enam, kuigi hagejale oli teada, et kohtuotsus jõustub 30 päeva jooksul, mille jooksul tuleb ka kostjale võlgnevus tasuda, jättis hageja kostjale 30 päeva jooksul võlgnevuse tasumata, mistõttu kostja oli sunnitud oma subjektiivsete õiguste kaitseks pöörduma kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks. Hageja puhul on tegemist äriühinguga, kes ei soovi oma juriidilisi kohustusi vabatahtlikult täita, hageja täidab oma õiguslikke kohustusi üksnes siis, kui kohus teda selleks sunnib. On ilmne, et selline hageja käitumine pole kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Isegi siis, kui Viru Maakohtu 05.05.2008.a. kohtulahend oli Rakvere kohtutäitur Kairi Laiõuna juures täitmisel, ei soovinud hageja kõiki Viru Maakohtu 05.05.2008.a. kohtulahendist tulenevaid kohustusi kostja ees vabatahtlikult täita, vaid kohtutäitur oli sunnitud tegema täitetoiminguid nagu nähtub ka hagiavaldusest. Krediidiinfo maksehäirete raportist nähtuvalt on hagejal viimasel kahel aastal pidevalt olnud võlgnevused, mida veenab ka hageja suutmatus tasuda kostjale müüdud PVC halli ostuhind. Hageja puhul on tegemist kroonilise võlglasega, mistõttu on kostjal põhjendatud alus arvata, et kohtumenetluse käigus tekkinud kostja menetluskulud võivad jääda kostjale reaalselt tasumata. Kui hageja oleks heauskne, oleks hageja ka kostjale tekkinud menetluskulud vabatahtlikult hüvitanud. Seega on kostja arvates TsMS § 196 lg. 1 p. 3 alusel põhjendatud kohustada hagejat tasuma kostja eeldatavate menetluskulude katteks kohtu deposiitarvele tagatis. Kostja arvates on kõige mõistlikumaks tagatise andmise viisiks TsMS § 194 järgi raha tasumine kohtu deposiitarvele. Arvestades, et kohtumenetlus ei pruugi piirduda vaid ühe kohtuastmega, on kostja arvates tagatise mõistlikuks suuruseks 75 000 krooni. TsMS § 197 sätestab, et kohus määrab TsMS §-s 196 sätestatud juhul hagejale kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise tähtaja. Tagatise kohtu deposiitarvele tasumisemõistlik tähtaeg võiks olla 2 nädalat alates tagatise tasumiseks kohustava kohtumääruse kättesaamisest. Seega palub kostja Viru Maakohtul kohustada käesolevas tsiviilasjas hagejat tasuma 2 nädala jooksul Viru Maakohtu deposiitarvele kostja menetluskulude katteks tagatis summas 75 000 krooni. TsMS § 197 sätestab, et kui hageja tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. TsMS § 423 lg. 1 p. 12 kohaselt jätab kohus määrusega hagi läbi vaatamata, kui hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Kostja palub kohtul tagatise määramise ja selle hageja poolt tasumata jätmise korral TsMS § 197 ja § 423 lg. 1 p. 12 alusel jätta hagi täies ulatuses läbi vaatamata. Kostja on veendunud, et hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg. 2 p.-de 1 ja 2 alusel täiesulatuses läbi vaatamata. TMS § 221 lg. 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue

on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 3 sätestab, et hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Viidatud sättest tuleneb, et hagi on võimalik esitada kuni täitemenetluse lõpuni, mitte aga hiljem. Kostja arvates on ilmne, et pärast täitemenetluse lõppemist ei ole võlgnikul võimalik täitemenetluses oma õigusi teostada. Kui pole enam täitemenetlust, siis ei saa ka antud täitemenetluses oma õigusi teostada. TMS § 48 p. 3 sätestab, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse nõude rahuldamiseks vajaliku raha maksmisel kohtutäiturile või täitedokumendis märgitud toimingu tegemisel. Kostja viitab, et Rakvere kohtutäitur Kairi Laiõun lõpetas täitemenetluse 03.10.2008.a. täitemenetluse lõpetamise otsusega. Hageja on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitanud kohtule aga 09.10.2008.a. ehk pärast täitemenetluse lõppemist. Kostja on seisukohal, et TMS § 221 lg. 3 on selles osas, mis sätestab, et sundtäitmise lubamatuks tunnisaamise hagi võib esitada kuni täitemenetluse lõpuni, õigust lõpetav menetlustähtaeg. Pärast täitemenetluse lõppemist ei ole võimalik oma väidetavaid õigusi täitemenetluses kaitsta, mistõttu tuleb hagi jätta TsMS § 423 lg. 2 p.-de 1 ja 2 alusel läbi vaatamata. TsMS § 423 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Riigikohus on viidatud sättele sõnastuselt sisuliselt analoogse sätte TsMS § 371 lg. 2 p. 1 osas sedastanud kohtulahendi nr. 3-2-1-56-07 p.-des 10-11, et kolleegium näeb selle sätte peamise eesmärgina vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kui selline hagi võetakse menetlusse ning jäetakse rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei olnud üldse võimalik, peab hageja kandma menetluskulud (TsMS § 162 lg 1). Seevastu hagiavalduse tagastamisel TsMS § 371 lg. 2 p. 1 alusel tagastatakse hagejale TsMS § 150 lg. 1 p. 2 kohaselt tema tasutud riigilõiv. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et kohtul on TsMS § 371 lõike 2 p-st 1 tuleneval alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus. TsMS § 371 lg. 2 p. 1 kohaldamisel peab kohus seetõttu hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse hagi rahuldamiseks. Kui kohtul tekib analüüsi käigus veendumus, et sellist õigusnormi õiguskorras ei eksisteeri, võib kohus keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest. Seejuures tuleb asjakohast määrust TsMS § 465 lg. 2 nõuete kohaselt põhjendada, näidates muu hulgas põhjendused, mille alusel kohus jõudis järeldusele, et hagiavalduse saab jätta menetlusse võtmata. Samas märgib kolleegium, et hageja õigused hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral TsMS § 371 lg. 2 p. 1 alusel on kaitstud ka sel viisil, et tal on õigus esitada maakohtu määruse peale määruskaebus ringkonnakohtule. Sellise õiguse annab TsMS § 372 lg. 5 esimene lause. Samuti on hagejal õigus vaidlustada määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus Riigikohtus (vt TsMS § 372 lg. 5 teine lause). Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et TsMS § 371 lg. 2 p. 1 kohaldamiseks puudus alus, kuna ei olnud veel selge, millise hagi aluse ja eseme suhtes tuleb kohtulahend teha. TsMS § 371 lg. 2 p. 1 järgi lähtub kohus üksnes sellest faktilisest alusest, mis on hagiavalduses märgitud. Hageja õiguste rikkumise võimalikkuse all selle sätte tähenduses mõeldakse hagis esitatud nõude ehk hagi eseme õiguslikku põhjendatust, mida hindab kohus, olemata seotud hageja esitatud õigusliku põhjendusega. Kostja on arvamusel, et eeldades hagis väidetu õigsust, ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, kuna isegi mitte teoreetiliselt ei saa kostja pärast täitemenetluse lõppemist ja väljaspool täitemenetlust rikkuda hageja õigusi täitemenetluses. Selletõttu tuleb kostja arvates jätta hagi TsMS § 423 lg. 2 p. 1 alusel täies ulatuses läbi vaatamata. Kostja arvates esineb hagi läbivaatamata jätmise alus ka TsMS § 423 lg. 2 p. 2 alusel. Riigikohus on leidnud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi puhul on tegemist hagiga, mille eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine (vt 3-2-1-134-07 p 11). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi puhul on tegemist võlgniku õiguskaitsevahendiga, mida võlgnik saab üksnes täitemenetluses võlausaldaja vastu kasutada. TsMS § 423 lg. 2 p. 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse

ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Käesoleval juhtumil on hagi esitatud pärast täitemenetluse lõppemist. Hageja poolt 09.10.2008.a. kohtule esitatud hagi eesmärk nähtub hagi esemest, milles hageja palub tunnistada sundtäitmise täiteasjas nr. 140/2008/2027 lubamatuks nõude lõppemise tõttu nõude rahuldamise teel. Kostja viitab, et TMS § 223 lg. 3 välistab hagi esitamise pärast täitemenetluse lõppemist. Pärast täitemenetluse lõppemist ei ole võimalik sundtäitmist lubamatuks tunnistada, kuivõrd sundtäitmist enam ei toimugi. Seejuures pole võimalik pärast täitemenetluse lõppemist kaitsta täitemenetluses väidetavalt rikutud õigusi. Pärast täitemenetluse lõppemist ei saa täitemenetlust lubamatuks tunnistada, liiatigi ei tooks sundtäitmise lubamatuks tunnistamine kaasa mitte mingisuguseid õiguslikke tagajärgi hagejale, kuivõrd täitemenetlust, kus väidetavalt hageja õigusi on rikutud, pole enam olemas. Seega ei ole hagejal kohtule esitatud hagiga õiguslikult võimalik saavutada hagis püstitatud eesmärki, hageja väidetavate õiguste väidetavat rikkumist täitemenetluses pole võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise teel enam kaitsta. Hageja on esitanud hagi selgelt vastuolus TMS § 221 lg. 3 sätestatuga ehk pärast täitemenetluse lõppemist. TMS § 221 lg. 3 ei võimalda esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi pärast täitemenetluse lõppemist. Seega palub kostja hagi TsMS § 423 lg. 2 p. 2 alusel jätta täies ulatuses läbi vaatamata. TsÜS § 142 lg. 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Käesolevaga kostja taotleb aegumise kohaldamist ja TsMS § 449 lg. 3 alusel lõppotsuse tegemist, millega jätta hagi täielikult rahuldamata. TsÜS § 149 sätestab, et seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesoleval juhtumil sätestab TMS § 221 lg. 3 erinevalt TsÜS §-st 149 30-päevase hagi aegumistähtaja. TMS § 221 lg. 3 sätestab, et hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Riigikohus on selgitanud kohtulahendi nr. 3-2-1101-07 p-s 10, et kohtud on TMS § 221 lg-s 3 sätestatud 30-päevast tähtaega sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks ekslikult pidanud menetlustähtajaks. TMS § 221 lg-s 3 sätestatud tähtaeg on hagi aegumistähtaeg. Riigikohus on 22.02.2007.a. määruses tsiviilasjas nr. 3-2-1-8-07 muu hulgas leidnud, et alates 1. jaanuarist 2006. a kehtiv TMS § 223 lg. 1 sätestab enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi aegumistähtaja. TMS § 221 lõige 3 sõnastus ("Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist") on sarnane TMS § 223 lg 1 sõnastusega ("Enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, ..."). Ei ole mõistlikku põhjendust käsitada TMS § 221 lg-s 3 sätestatud tähtaega erinevalt TMS § 223 lgs 1 sätestatud tähtajast. Kuigi seadusandja ei ole olnud mõistekasutusel päris järjekindel, kasutades nt TMS § 220 lg-s 2 selgesõnaliselt terminit hagi aegumistähtaeg, ei võimalda see teha järeldust, et TMS § 221 lg-s 3 sätestatud tähtaeg on menetlustähtaeg. Kohtulahendis nr. 3-2-1-134-07 on Riigikohus veel märkinud, et arvestada tuleb ka sellega, et hagilt tuleb tasuda riigilõivu (vt otsuse p 14) ja hagi esitamiseks on TMS § 221 lg 3 järgi sätestatud lühike aegumistähtaeg. Lühikese aegumistähtaja eesmärk on selgitada enne täitemenetluse tegelikku toimumist, kas täitedokumendi täitmine on lubatav. Hageja tunnistab hagiavalduses, et hageja juhatuse liige A L sai täitmisteate kätte 20.06.2008. Rohkem täitmisteateid antud täitemenetluses hagejale ei edastatud. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on aga kohtule esitatud 09.10.2008 ehk ca 4 kuud pärast täitmisteate kättesaamist, kuigi TMS § 221 lg. 3 sätestab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi aegumistähtajana 30 päeva alates täitmisteate kättetoimetamisest. Seega on hagi TMS § 221 lg. 3 alusel selgelt aegunud ning kostja taotleb kohtult aegumise kohaldamist ja TsMS § 449 lg. 3 alusel lõppotsuse tegemist. TsMS § 449 lg. 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui

kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Riigikohus on selgitanud kohtulahendi nr. 3-2-1-73-08 p-s 12, et aegumise vastuväite esitamise korral võib kohus asja kiirema lahendamise huvides teha aegumise kohta TsMS § 449 lg. 3 esimese lause järgi vaheotsuse. TsMS § 449 lg. 3 teise ja kolmanda lause järgi teeb kohus aegumise kohaldamata jätmisel vaheotsuse ja jätkab menetlust ning aegumise kohaldamisel lõppotsuse ega menetle asja edasi. Praeguses asjas tegi maakohus vaheotsuse, millega jättis hagi rahuldamata aegumise tõttu. Kolleegiumi arvates tulnuks TsMS § 449 lg. 3 kolmanda lause kohaselt teha aegumise kohaldamisel lõppotsus, s.o otsus vormistada ka lõppotsusena. Vaheotsuse teeb kohus üksnes juhul, kui ta aegumist ei kohalda ning jätkab asja menetlemist. Kostja palub kohtul TsÜS § 149, TMS § 221 lg. 3 ja TsMS § 449 lg. 3 alusel aegumise kohaldamist ja TsMS § 449 lg. 3 alusel lõppotsuse tegemist, millega jätta hagi täielikult rahuldamata. Hagi on ka sisuliselt põhjendamatu ning kuulub rahuldamata jätmisele, kuna kohtutäitur on hagejalt kostja kasuks nõudnud sisse summasid, mida Viru Maakohtu 05.05.2008.a. kohtuotsuse alusel oli võimalik sisse nõuda. Kostja arvestas VÕS § 88 lg. 8 alusel 01.07.2008.a. tasutud summast esmajärjekorras tasutuks sissenõutavaks muutunud viivised 19 845 krooni ja 36 senti ja ülejäänu arvestas võlgnetava põhisumma katteks. Kuna 01.07.2008.a. hageja maksest ei jätkunud kõigi hageja rahaliste kohustuste katteks, võlgnes hageja pärast 01.07.2008.a. teostatud makset kostjale jätkuvalt põhisummana 18 191 krooni ja 58 senti ning lisanduvad viivised 0.2% põhinõudelt, s.o 826 890 kroonilt päevas ehk 1 653 krooni ja 78 senti päevas vastavalt kohtuotsuse resolutsioonile. Järelikult seisuga 09.07.2008.a. (kaasa arvatud) oli hageja võlgnevus kokku 33 075 krooni ja 60 senti, millest 18 191 krooni ja 58 senti moodustas tasumata põhisumma ja 14 884 krooni ja 02 senti ajavahemikul 01.07.2008.a.-09.07.2008.a. sissenõutavaks muutunud viivised (9 * 1653.78 kr). Seega palus kostja jätta hageja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale täies ulatuses rahuldamata ning ühtlasi palus kostja kohtutäituril jätkata hageja suhtes täitetoimingute tegemist, rahuldamaks kostja Viru Maakohtu 05.05.2008.a. seadusjõus kohtuotsusega tunnustatud rahaline nõue. Hageja esitas 30.06.2008.a. kohtutäituri tegevuse peale kaebuse. Kohtutäituri 14.07.2008.a. otsusega jättis kohtutäitur hageja kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Kuivõrd pärast hageja 01.07.2008.a. makset oli hageja võlgnevus veel likvideerimata ning vahepeal mingeid laekumisi ei olnud, esitas kostja 05.09.2008.a. kohtutäiturile teate, milles palus nõude rahuldamise eesmärgil kohtutäituril teostada täitetoiminguid. Ühtlasi palus kostja kohtutäituril arvestada mistahes hageja poolt kohtutäiturile tasutud summade korral vastavalt VÕS § 88 lg. 8 sätestatule esmalt kostjale võlgnetavate viiviste ja viimases järjekorras põhinõude katteks. Seejärel kohtutäitur teostaski täitetoiminguid ning 24.09.2008.a. saatis hageja esindajale teate konto arestimise kohta summas 170 940 krooni ja 48 senti, millest 18 191 krooni ja 58 senti on põhisumma, 12 177 krooni ja 60 senti kohtutäituri tasu ning ülejäänud viivis. Seoses kohtutäituri poolt täitetoimingute teostamisega sai kostja nõue lõpuks rahuldatud. Kostja palub Viru Maakohtul: 1) kohustada hagejat tasuma Viru Maakohtu deposiitarvele 75 000 krooni kostja menetluskulude tagatisena; 2) kohtu poolt menetluskulude katteks tagatise määramise ning hageja poolt tagatise kohtu deposiitarvele maksmata jätmise korral jätta hagi TsMS § 197 ja § 423 lg. 1 p. 12 alusel läbi vaatamata; 3) jätta hagi TsMS § 423 lg. 2 p.-de 1 ja 2 alusel täies ulatuses läbi vaatamata; 4) kohaldada kostja taotluse alusel aegumist ning teha TsMS § 449 lg. 3 alusel lõppotsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata; 5) hagi edasimenetlemise korral jätta hagi täies ulatuses rahuldamata; 6) jätta nii hageja kui ka kostja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. III. Asja kohtulik menetlus ja kohtumääruse põhjendus. Hageja esindaja kohtu vastavale järelepärimisele teavitas kohut 01.12.2008.a., et ta on kostja vastuse kätte saanud ning lubas esitada hageja arvamuse kohtule hiljemalt 20.12.2008.a. Hageja arvamust ei ole kohtule saabunud. Kohus, läbi vaadanud hagiavalduse ja kostja kirjaliku vastuse tuli järeldusele, et

kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmise kohta TsMS § 423 lg. 2 p.-de 1 ja 2 alusel on põhjendatud rahuldada kostja vastuses esitatud asjaoludel ja põhjendustel. TMS § 221 lg. 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg. 3 sätestab, et hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Viidatud sättest tuleneb, et hagi on võimalik esitada kuni täitemenetluse lõpuni, mitte aga hiljem. Seega, kui pole enam täitemenetlust, siis ei saa ka antud täitemenetluses oma õigusi teostada. Kostja viidatult Rakvere kohtutäitur Kairi Laiõun lõpetas täitemenetluse 03.10.2008.a. täitemenetluse lõpetamise otsusega. Hageja on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitanud kohtule 09.10.2008.a. ehk pärast täitemenetluse lõppemist, mistõttu ei ole võimalik hageja väidetavaid õigusi täitemenetluses kaitsta. TsMS § 423 lg. 2 p. 1 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Selletõttu tuleb jätta hagi TsMS § 423 lg. 2 p. 1 alusel täies ulatuses läbi vaatamata. TsMS § 423 lg. 2 p. 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Hagi on esitatud pärast täitemenetluse lõppemist. Hagiavalduse kohaselt hagi eesmärk on tunnistada sundtäitmise täiteasjas nr. 140/2008/2027 lubamatuks nõude lõppemise tõttu nõude rahuldamise teel. TMS § 223 lg. 3 välistab hagi esitamise pärast täitemenetluse lõppemist. Pärast täitemenetluse lõppemist ei ole võimalik sundtäitmist lubamatuks tunnistada, kuivõrd sundtäitmist enam ei toimugi. Seejuures pole võimalik pärast täitemenetluse lõppemist kaitsta täitemenetluses väidetavalt rikutud õigusi. Pärast täitemenetluse lõppemist ei saa täitemenetlust lubamatuks tunnistada. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine ei tooks kaasa ka õiguslikke tagajärgi hagejale, kuivõrd täitemenetlust, kus väidetavalt hageja õigusi on rikutud, pole enam olemas. Seega ei ole hagejal kohtule esitatud hagiga õiguslikult võimalik saavutada hagi eesmärki. Seega tuleb hagi TsMS § 423 lg. 2 p. 2 alusel jätta täies ulatuses läbi vaatamata, kuna hageja väidetavate õiguste väidetavat rikkumist täitemenetluses pole võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise teel enam kaitsta. RLS § 15 lg. 1 p. 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv osaliselt või täielikult, kui esitatud taotlus või avaldus jäetakse läbi vaatamata. Hageja on tasunud kontolt nr. 10502001706008 SEB Eesti Ühispangas maksekorralduse nr. 7110 alusel 10.10.2008.a. Rahandusministeeriumi kontole 10220034796011, viitenumbriga 2900072136, riigilõivu summas 8 250 krooni selgitusega ”Riigilõiv Rakvere Autobaas OÜ hagiavalduse eest Konsensus-Laomaailma vastu”. Seega kuulub hageja tasutud riigilõiv hagejale tagastamisele. Kohus juhindus TsMS §-de 150 lg. 1 p. 3, 423 lg. 2 p. 1 ja 2, 464-465, 661 lg. 2 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 06. veebruaril 2009.a Nooremreferent

S.Tooming I.Golubev I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.