Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

MENETLUSKULUDE JAOTUS

hüvitama hagejale vara jääkväärtuse. Vara jääkmaksumus on 112 348,94 krooni, debitoorne võlg 13 941,76 krooni, intress 16.06.2006-31.08.2006 1489,87 krooni, käibemaks turuhinnalt 38 471,19 krooni, kokku 166 251,76 krooni. Kostjal on viivisevõlg hageja ees 1512,02 krooni, kokku on võlg 167 763,78 krooni.

märgitud osas liisinglepingule, maksegraafikule, esitatud arvetele ja kostjatele saadetud teatistele. Hageja nõue OÜ Absull vastu liisingumaksete võla ja intressi tasumiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub OÜ Absull vastu rahuldamisele VÕS § 76, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja § 361 järgi vastavalt 13 941,76 krooni ja 1489,87 krooni ja rahuldamisele kuulub ka hageja viivisenõue 1512,02 krooni VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel seaduses sätestatud määras.

välja mõistja 127 780,57 krooni ning sellest 18 480,43 krooni tuleb hageja kasuks VÕS § 65, § 145 lg 1, § 142 lg-te 1 ja 3, § 143 lg 1 ning § 145 lg 1 järgi solidaarselt välja mõista OÜ-lt Absull ja R. Linnult. 10.Põhinõudelt 126 290,70 krooni (13 941,76 +112 348,94, mille sisse ei ole arvestatud intressi VÕS § 113 lg 6 järgi) tuleb OÜ-lt Absull hageja kasuks kuni nõude rahuldamiseni alates 08.08.2006 kuni 31.12.2006 välja mõista viivis arvestatuna, et viivis aastas on 10,5%, alates 01.01.2007 kuni 31.12.2007 - 11% aastas, alates 01.01.2008 kuni 30.06.2008 - 11% aastas ja alates 01.07.2008 VÕS § 113 lg-s 1 ja § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäära järgi.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused 11.Hageja palus tühistada kohtuotsuse osaliselt, so hageja kasuks OÜ-lt Absull 21 734, 83 krooni ning R. Linnult 131 034, 97 krooni ja täiendava viivise väljamõistmata jätmise ning põhinõude summa osas. Hageja palus teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega mõista hageja kasuks kostjatelt solidaarselt välja vastavalt 21 734, 83 krooni ja 131 034, 97 krooni ning määrata põhinõudeks, millelt kostjatelt solidaarselt välja mõista täiendav viivis – 146 513, 51 krooni ning jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. 12.Kaebuse põhjenduste kohaselt hindas maakohus otsuse tegemisel ebaõigesti asjas kogutud tõendeid, mis viis ebaõige otsuse tegemiseni. 13.Kohus on põhjendavas osas leidnud, et hageja viivisenõue 1512,02 krooni kuulub rahuldamisele, kuid otsuse resolutsioonis jättis selle nõude rahuldamata. Kohtuotsus on selles osas vastuoluline. 14.Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et nõue käibemaksu osas ei ole põhjendatud ega tõendatud ja sellise kohustuse olemasolu ei ole hageja esile toonud, mistõttu ei kuulu nimetatud nõue rahuldamisele. Hageja kui liisinguandja lähtus oma tegevuses OÜ Absull kui liisinguvõtja soovist saada finantseeritud vara osas, mille viimane välja valis. Pärast finantseerimise tingimustes kokkuleppele jõudmist soetas hageja vara juriidilise isiku Veimetor OÜ käest ja tasus ostuhinnalt käibemaksu. Nimetatud asjaolu nähtub kohtule hagiavalduse lisana esitatud 02.08.2004 müügilepingust nr 0083304L-OM. Käibemaksu tasumise kohustus tulenes käibemaksuseadusest (KMS). Kuna hageja ütles lepingu võlgnevuse tõttu üles, oli OÜ Absull lepingu üldtingimuste p 7.5 kohaselt kohustatud viivitamatult andma hagejale liisinguesemeks olnud vara valduse üle. Kuna vara varastati, ei saanud OÜ Absull nimetatud kohustust täita. Kindlustusandja vara väärtust ei hüvitanud. Lepingu üldtingimuste p 6.7 kohaselt liisingueseme hävimisel, kahjustumisel või kadumisel viisil, mida kindlustuslepingu järgi ei loeta kindlustusjuhtumiks ning seetõttu ei

kuulu kindlustusandja poolt hüvitamisele, on liisinguandja ees vastutav liisinguvõtja. VÕS § 367 lg 1 kohaselt peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud sellises ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Seega kohustus OÜ Absull hüvitama hagejale muu hulgas ka vara soetamisel kantud kulud, mis lepingu ülesütlemise momendiks olid veel hüvitamata, ehk antud juhul vara jääkmaksumus ja käibemaks vara jääkmaksumuselt. Käibemaksu nõude on hageja vara jääkmaksumuselt eraldi välja tuues esitanud ka hagiavalduses. Seega olid kostjad käibemaksu hüvitamise kohustusest teadlikud ning vastav kohustus oli piisavalt põhjendatud, tõendatud ja hageja poolt hagiavalduses esile toodud. Ekslikult on aga hageja hagiavalduses märkinud, et kostjad peavad tasuma käibemaksu 38 471, 19 krooni. Hagejale on kostjate poolt hüvitamata käibemaks 20 222, 81 krooni, mis tuleneb vara jääkmaksumusest (18% 112 348, 94 kroonilt). Kuna kostjad käibemaksu tasumise nõudele vastuväiteid ei esitanud, nimetatud nõude osas vaidlust poolte vahel ei olnud ja kohus ei juhtinud hageja tähelepanu väidetavatele puudustele käibemaksu nõude osas, on hageja käibemaksu nõude rahuldamata jätmine üllatuslik, mis ei ole lubatud. Kui kostjad ei ole nõudele vastuväiteid esitanud, kuid kohus leiab, et nõue ei ole piisavalt põhjendatud, tõendatud või esile toodud, peab kohus nimetatud asjaolule juhtima tähelepanu ja andma hagejale võimaluse nõuet täiendavalt põhjendada, tõendada või esile tuua. Antud juhul kohus vastavat kohustust ei täitnud, jättes hageja nõude käibemaksu osas lihtsalt rahuldamata. 15.Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et põhinõue koosneb vara jääkmaksumusest - 112 348, 94 krooni (käibemaksuta) ja debitoorsest võlgnevusest - 13 941, 76 krooni. Hageja leiab, et põhinõude hulka tuleb sarnaselt debitoorse nõudega arvestada ka vara jääkmaksumuselt arvestatud hüvitamisele kuuluv käibemaks suurusega 20 222, 81 krooni. Teistsugune seisukoht ei ole millegagi põhjendatud, kuna käibemaks on osa hageja põhinõudest ja ei ole keeldu arvestada tähtaegselt tasumata käibemaksult viivist. Seega on põhinõudeks, millelt hageja palub täiendava viivise välja mõista, 146 513, 51 krooni. 16.Hageja ei nõustu ka kohtu seisukohaga, et R. Linnu kui käendaja vastutus on piiratud 18 480, 43 krooniga. Hagiavalduse lisana kohtule esitatud hageja ja R. Linnu vahel 29.07.2004 sõlmitud käenduslepingu kohaselt võttis R. Lind endale kohustuse tagada solidaarselt OÜ-ga Absull lepingust ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate OÜ Absull kohustuste kohane ja täpne täitmine. Käendatavaks summaks ehk R. Linnu suurimaks võimalikuks vastutuseks hageja ees leppisid pooled kokku 18 480, 43 eurot, mille ekvivalendiks on 289 155, 84 krooni. Seega

ei ole R. Linnu kui käendaja vastutus piiratud mitte 18 480, 43 krooni, vaid 18 480, 43 euroga ja puuduvad alused hageja nõude R. Linnu kui solidaarvõlgniku vastu 131 034, 97 krooni, täiendavate viiviste ja menetluskulude osas rahuldamata jätmiseks. 17.Hageja leiab, et menetluskulud tuleb võrdeliselt hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatusega jätta solidaarselt kostjate kanda. Vastus apellatsioonkaebusele 18.Kostjad palusid jätta kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused 19.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt, so osas, millega jäeti rahuldamata AS Hansa Liising Eesti hagi OÜ Absull vastu 21 734, 83 krooni saamiseks ja Rain Linnu vastu 131 034, 97 krooni saamiseks, põhinõude suuruse määramise ning menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab OÜ-lt Absull välja AS Hansa Liising Eesti kasuks välja täiendavalt 21 734, 83 krooni ja Rain Linnult solidaarselt OÜ-ga Absull 131 034, 07 krooni, määrab põhinõudeks, millelt arvestatakse solidaarselt tasumisele kuuluvat viivist, 146 513, 51 krooni ning jaotab uuesti menetluskulud. Hagi rahuldatud osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollis ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebustega vaidlustatud osas. 20.Vaidlust ei ole alljärgnevate asjaolude üle: hageja ja OÜ Absull sõlmisid 29.07.2004 liisinglepingu nr 007308L, mille esemeks oli sõiduauto Audi A6 Avant Quattro; OÜ Absull sai auto enda valdusesse ja kasutusse ning kohustus tasuma hagejale auto kasutamise eest lepingus sätestatud makseid; OÜ Absull ei täitnud lepingujärgset maksete tasumise kohustust nõuetekohaselt; hageja saatis OÜ-le Absull 03.03.2006 kirja, milles informeeris teda võlast ja lepingu lõpetamisest juhul, kui OÜ Absull ei tasu võlga 14 päeva jooksul; OÜ Absull võlga ei tasunud, mistõttu hageja lõpetas lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt; liisingueseme varguse tõttu ei tagastanud OÜ Absull sõiduautot hagejale; liisingueseme väärtust kindlustusandja ei hüvitanud;

liisingueseme jääkmaksumus oli 112 348,94 krooni, debitoorne võlgnevus 13 941,76 krooni, intress perioodi eest 16.06.2006-31.08.2006 1489,87 krooni ja viivisevõlg hageja ees 1512,02 krooni; hageja sõlmis Rain Linnuga 29.07.2004 käendusepingu nr 0083304Lm, millega R. Lind kohustus käendama solidaarselt OÜ-ga Absull viimase võlga; Käendaja R. Lind ei ole OÜ Absull võlga ära tasunud. 21.Hageja esitas hagiavalduses kostjate kui liisinguvõtja ja liisingulepingu käendaja vastu nõude vara jääkmaksumuse 112 348,94 krooni, debitoorse võla 13 941,76 krooni, intressivõla 1489,87 krooni, käibemaksu 38 471,19 krooni ja viivisevõla 1512,02 krooni, kokku 167 763,78 krooni saamiseks. Apellatsioonimenetluses vähendas hageja nõuet, paludes kostjatelt välja mõista nende poolt hüvitamata käibemaksu 20 222, 81 krooni, mitte hagiavalduses märgitud 38 471, 19 krooni. 22.Vaidlust ei ole selle üle, et liisingulepingu ülesütlemine oli tingitud liisinguvõtja poolsest lepingu rikkumisest ja kostjad peavad hüvitama hagejale sellest tulenevad kulud. Vaidlus jätkub ringkonnakohtus kostjate vastutuse suuruse üle. 23.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et R. Linnu kui käendaja vastutus ei olnud käenduslepingu järgi piiratud 18 480, 43 krooniga, nagu leidis maakohus, vaid 18 480, 43 euroga, mille ekvivalendiks on 289 155, 84 krooni (t lk 25). Kuna hageja nõue ei ületanud käenduslepingus kokku lepitud piirangut, puudus kohtul alus piirata R. Linnu kui solidaarvõlgniku vastutust 18 480, 43 krooniga. 24.Maakohus märkis kohtuotsuse põhjendavas osas, et hageja 1512, 02 krooni suurune viivisevõla nõue kuulub rahuldamisele (kohtuotsuse lk 4, esimene lõik). Samas on kohus jätnud otsuse resolutsiooni järgi selle nõude rahuldamata. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et kohtuotsus on selles osas vastuoluline. Kuna hageja viivisemaksete võla nõude rahuldamine, mis põhineb kostjate poolt tasumata 02.03.2006 viivisarvel (t lk 21), on kohtuotsuse resolutsiooniga lahendamata, mõistab ringkonnakohus oma otsusega nimetatud summa kostjatelt solidaarselt välja. 25.Õige on ka hageja apellatsioonkaebuse väide, et maakohtu otsus käibemaksu osas on üllatuslik. Kostjad käibemaksu tasumise nõudele vastuväiteid ei esitanud. Kui kostjad ei ole nõudele vastuväiteid esitanud, kuid kohus leiab, et nõue ei ole piisavalt põhjendatud, tõendatud või esile toodud, peab kohus nimetatud asjaolule juhtima tähelepanu ja andma

hagejale võimaluse nõuet täiendavalt põhjendada, tõendada või esile tuua. Antud juhul kohus vastavat kohustust ei täitnud, jättes hageja nõude käibemaksu osas lihtsalt rahuldamata. Maakohtu istungite protokollidest (t lk 72 ja 75) ei nähtu, et istungitel oleks käibemaksuteemat puudutatud ja hagejale antud võimalus oma seisukoha selgitamiseks. Maakohus on sellega rikkunud TsMS § 348 lg-t 3, § 351 lg-d 1 ja 2 ning § 436 lg-t 4. 26.Ringkonnakohus leiab, et hageja nõude rahuldamata jätmine käibemaksu osas ei ole õige. Põhjendatud on hageja seisukoht, et ta lähtus liisinguandjana oma tegevuses OÜ Absull kui liisinguvõtja soovist saada finantseeritud sõiduauto Audi A6 Avant Quattro osas, mille viimane välja valis. Pärast finantseerimise tingimustes kokkuleppele jõudmist soetas hageja sõiduki juriidilise isiku Veimetor OÜ käest ja tasus ostuhinnalt käibemaksu. Nimetatud asjaolu on tõendatud 02.08.2004 müügilepinguga nr 0083304L-OM (t lk 10). Käibemaksu tasumise kohustus tulenes käibemaksuseadusest (KMS § 4 lg 1, 11 lg 1, 12 lg 1). Kuna hageja ütles liisinglepingu võlgnevuse tõttu üles, oli OÜ Absull lepingu üldtingimuste p 7.5 kohaselt kohustatud viivitamatult andma hagejale liisinguesemeks olnud vara valduse üle. Kuna auto varastati, ei saanud OÜ Absull nimetatud kohustust täita. Kindlustusandja vara väärtust ei hüvitanud. Lepingu üldtingimuste p 6.7 kohaselt liisingueseme hävimisel, kahjustumisel või kadumisel viisil, mida kindlustuslepingu järgi ei loeta kindlustusjuhtumiks ning seetõttu ei kuulu kindlustusandja poolt hüvitamisele, on liisinguandja ees vastutav liisinguvõtja. VÕS § 367 lg 1 kohaselt peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud sellises ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Seega kohustus OÜ Absull hüvitama hagejale muu hulgas ka vara soetamisel kantud kulud, mis lepingu ülesütlemise momendiks olid veel hüvitamata, ehk antud juhul nii vara jääkmaksumus kui ka käibemaks vara jääkmaksumuselt. Käibemaksu nõude on hageja vara jääkmaksumusest eraldi välja tuues esitanud ka hagiavalduses. Kostjad olid käibemaksu hüvitamise kohustusest teadlikud. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et vastav kohustus oli hageja poolt piisavalt põhjendatud, tõendatud ja hageja poolt hagiavalduses esile toodud. Hagejale on kostjate poolt hüvitamata käibemaks 20 222, 81 krooni, mis on arvutatud vara jääkmaksumusest (18% 112 348, 94 kroonilt) ja see tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista. 27.Tulenevalt käesoleva otsuse p-s 26 märgitust tuleb lugeda hageja põhinõudeks, millelt arvestatakse viivist kuni nõude täitmiseni, 146 513, 51 krooni (vara jääkmaksumus 112 348, 94 krooni + debitoorne

võlgnevusest 13 941, 76 krooni + käibemaks vara jääkmaksumuselt 20 222, 81 krooni). Apellatsioonkaebus on ka selles osas põhjendatud. 28.Esimese astme kohtu menetluskuludest kannab TsMS § 163 lg 1 järgi 10% hageja ja kostjad solidaarselt 90%, kuna hageja esimese astme kohtule esitatud nõudest ei olnud põhjendatud käibemaksu nõue 18 248, 38 krooni ulatuses. Hageja vähendas nimetatud nõuet 20 222,81 kroonini alles apellatsioonimenetluses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab apellatsioonimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o antud juhul solidaarselt kostjad. Pooltel on õigus nõuda menetluskulude summalist kindlaksmääramist TsMS § 174 lg 1 järgi 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

T. Kollom A. Tänav

M. Merimaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.