Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning lisaks lubatav ka viivisenõue VÕS § 101 lg 1 ja 6 ja § 113 lg 1 järgi, mis sätestavad võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi lepingus märgitud ulatuses või seaduses sätestatud ulatuses. Nimelt sätestab VÕS § 113 lg 1 võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 361 järgi kohustub lepinguga luandja omandama luvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (luese) ja andma selle luvõtja kasutusse, luvõtja kohustub aga maksma leseme kasutamise eest tasu. VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega ning § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 65 lg 1 järgi siis kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigil võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 149 lg 2 võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise. Vastavalt VÕS § 143 lg 1 järgi on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on tarbija ning lg 2 järgi on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutust rahalises maksumuses. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 230 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kuna kostja OÜ A ei ole vastuväiteid hagile esitanud ning R. L on hagi tunnistanud osaliselt, ent ei ole seda põhjendanud, leides vaid, et viivised ja trahvid on suured, siis tuleb TsMS § 230 lg 2, 4 järgi lugeda, et nad on hagis toodud asjaolud omaks võtnud ja seega on leidnud tõendamist, et 29.07.2004.a. sõlmisid hageja ja AOÜ lepingu nr 007308L, mille objektiks oli sõiduauto Xxx, et kostja AOÜ sai auto enda valdusesse ja et lepingu üldtingimuste p-st 1.3 tulenevalt kohustus kostja AOÜ tasuma hagejale tema kasutuses oleva auto eest lepingus sätestatud makseid vastavalt maksegraafikule ja et kostja jäi märgitud maksete tasumisega hagejale võlgu, samuti seda, et tal oli intressimaksmise kohustus, mille eest ta jäi võlgu. Kuna kostja OÜ A ei ole vastuväiteid esitanud ja R. L on osaliselt hagi tunnistanud, saab järeldada, et OÜ Ajäi hagejale võlgu lmakseid 13941,76 krooni, mis sisaldab hagi asjaolude kohaselt ka käibemaksu ja intresse perioodil 16.06.2006-31.08.2006 vastavalt 1489,87 krooni ning viiviseid 1512,02 krooni. Eeltoodu alusel leiab kohus, et OÜ A ei ole täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi hageja ees. Kuivõrd ülalmärgitud asjaolud on tõendatud, ei pea kohus andma hinnangut märgitud osas lepingule ja maksegraafikule, esitatud arvetele, kostjatele tehtud teatistele. Nii leiab kohus, et hageja nõue OÜ A vastu lmaksete võla tasumiseks, intressi tasumiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub OÜ A vastu rahuldamisele VÕS § 76, 101 lg 1 p 1, ja 108 lg 1, VÕS § 361 järgi vastavalt 13941,76 krooni ja 1489,87 krooni ja

rahuldamisele kuulub ka hageja viivisenõue 1512,02 krooni VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 alusel seaduses sätestatud määras. Kostjad ei ole vaidlustanud ka asjaolu, et sõiduk varastati ning et väärtust kindlustusandja ei hüvitanud, mistõttu on OÜ-l Alepingu üldtingimuste p-st 6.7 tulenev kohustus hüvitada luandjale kindlustusandja poolt hüvitamata kulud ja mida hageja on hagis märkinud jääkväärtusena ja märkinud hagiavalduses vastavalt 112348,94 krooni. Hageja nõuab kostjalt ka käibemaksu tasumist turuhinnalt 38471,19 krooni ent hagi asjaoludest ei nähtu, millelt selline käibemaks on arvestatud ja millest tuleneb kostja kohustus hagejale tasuda käibemaksu. Hageja poolt hagiavalduses märgitu kohaselt peab kostja tasuma üldtingimuste p 1.3 järgi graafikujärgseid makseid. Kohtule esitatud maksegraafikus on märgitud igas makses ka vastav käibemaksu osa ja hagi enda asjaolude kohaselt sisaldab graafikujärgsete maksete võlg 13941,76 ka käibemaksu, ent hagiavalduses ei ole märgitud, millest tuleneb kostja kohustus tasuda käibemaksu 38471,19 krooni mingilt turuhinnalt. Hageja poolt viidatud ülatingimuste p 6.7 ei nähtu, et kostja peaks hagejale tasuma millegi turuhinnalt eraldi käibemaksu. Kostjad ei ole nõude suurust küll vaidlustanud, ent hagi ise ei ole selles osas so 38471,19 krooni käibemaksu nõudes osas, põhjendatud ja seega ei kuulu nõue kostjate vastu märgitud osas rahuldamisele, sest sellise kohustuse olemasolu ei ole hageja esile toonud, tõendanud ning seega ei ole kostjal OÜ-l AVÕS § 76 ja 101 lg 1 p 1, 108 lg 1 ja VÕS § 361 tulenevat hageja poolt märgitud 38471,19 krooni kui nõutava käibemaksu tasumise kohustust ja OÜ A ei ole seega oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Kohus peab siinjuures vajalikuks märkida, et omaks saab võtta TsMS § 230 lg 2, 4 järgi siiski asjaolu, mis on esile toodud. Eeltoodust lähtuvalt on hageja nõue OÜ A vastu põhjendatud 112348,94 krooni väljamõistmiseks. Kuna R. L on vaidlustanud hagi viiviste osas, siis tuleb eeldada, et ta on omaks võtnud asjaolu, et tema ja hageja sõlmis 29.07.2004 käendusepingu nr 0083304Lm, millega kohustus käendama solidaarselt OÜ-ga A tulenevat võlga. R. L ei ole vaidlustanud seda, et OÜ A võlg oleks ära tasutud kas OÜ A või R. L poolt, seega on tõendamist leidnud, et võlg 13941,76 krooni (maksete võlg) ja intressivõlg 1489,87 krooni ja vara jääkmaksumus 112348,94 krooni on hagejale tasumata, kokku 127780,57 krooni. VÕS § 143 lg 1, 2 järgi peab kohus ise kontrollima, kas käendusleping on tühine või mitte, kuivõrd kostja on tarbija. Hageja ja kostja vahel 29.07.2004 sõlmitud käenduslepingust nähtub, et käendaja vastutus on 18480,43 krooni, seega on käendusleping kehtiv VÕS § 143 lg 1, 3 tähenduses ja käendaja vastu on nõue põhjendatud 18480,43 krooni ulatuses. Kuivõrd kostja vastutus on piiratud vaid 18480,43 krooniga, ei pea kohus andma hinnangut kostja vastuväitele viiviste suurusele, sest kostja vastutus piirdubki eelmärgitud summaga. Kuna R. L vastutab OÜ-ga A hageja ees vaid osaliselt solidaarselt, so käenduslepinguga määratud ulatuses, siis on hageja nõue OÜ Aja R. L vastu osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning seega tuleb OÜA välja mõistja 127780,57 krooni ning sellest vaid 18480,43 krooni tuleb solidaarselt VÕS § 65, § 145 lg 1,§ 142 lg 1, 3, § 143 lg 1, § 145 lg 1 järgi välja mõista OÜA ja R. L hageja kasuks. Hageja palus välja mõista alates 08.08.2006 viivise protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kooskõlas TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte k la summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse korral arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist ja viivise määr on VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. 01.07.200631.12.2006 oli VÕS § 94 sätestatud määr 3,5%, seega on viivis 10,5% aastas, alates 01.01.2007 -31.12.2007 oli intressimäär vaastavalt 4,0% aastas, seega viivis 11% aastas, alates 01.01.2008 kuni 30.06.2008 on intressimäär vastavalt 4,0% aastas, seega viivis 11% aastas. Edaspidi tuleb viivist arvestada vastavalt VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94 lg 1 järgi ametlikult sätestatud intressimäärale, mis avaldatakse § 94 lg 2 alusel EPanga poolt väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Eeltoodu alusel tuleb põhinõudelt, so 126290,70 (so 13941,76 +112348,94 ja mille sisse ei ole arvestatud intressi VÕS § 113 lg 6 järgi) kroonilt kuni selle nõude rahuldamiseni alates 08.08.2006 kuni 31.12.2006 OÜA hageja kasuks välja mõista viivis arvestatuna, et viivis aastas on 10,5%, alates 01.01.2007-31.12.2007 välja mõista viivis 11% aastas, 01.01.2008-30.06.2008 välja mõista viivis arvestatuna, et viivis on 11% aastas ja arvates 01.07.2008 mõista viivis välja VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94 lg 1 järgi ametlikult sätestatud intressimäärale, mis avaldatakse § 94 lg 2 alusel EPanga poolt väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulud. TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud selle kanda, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 165 lg 3 järgi siis kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, jäävad hagejate menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kuna hagi kuulub OÜ A suhtes rahuldamisele osaliselt, so 76% ulatuses /127780,57 167763,78st/, siis jäävad hageja menetluskulud 76% ulatuses OÜ A kanda. Kostja R. L suhtes kuulus hagi rahuldamisele 11% ulatuses /18480,43 167763,78-st/, seega jäävad hageja menetluskulud tema kanda 11%ulatuses. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud tuleb R. L ja OÜ-l A kanda hageja ees solidaarselt 11% ulatuses. R L menetluskulud jäävad AS HL E kanda 89% ulatuses ja OÜ A menetluskulud jäävad AS HL E kanda 24 % ulatuses. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.