Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Igor Aaman
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.12.2008, Tallinn
Tsiviilasi
OÜ Ilva Eesti avaldus OÜ Luhatex pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.08.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Ilva Eesti apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
09.12.2008
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja OÜ Ilva Eesti (registrikood 10755076, asukoht Õismäe tee 49-48, Tallinn), seaduslik esindaja juhatuse liige Sergei Vesselkov, lepinguline esindaja adv Denis Piskunov ja nõustaja Dmitri Kuzenkov Võlgnik OÜ Luhatex (registrikood 10231479, asukoht E.Vilde tee 114-59, Tallinn), seaduslik esindaja juhatuse liige Anti Jõgiste Ajutine pankrotihaldur Peep Lillemäe
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 26.08.2008 otsus pankrotimenetluse kulude 7000 krooni väljamõistmise osas ja teha selles osas uus otsus. Jätta ajutise pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse kulude
Apellatsiooniastme menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Võlausaldaja nõue ja põhjendused
1.13.03.2008 esitas OÜ Ilva Eesti pankrotiavalduse OÜ Luhatex pankroti väljakuulutamiseks. 14.05.2008 algatas kohus OÜ Luhatex pankrotimenetluse.
2.Pankrotiavalduse kohaselt müüs võlausaldaja poolte vahel 10.05.2006 sõlmitud ostumüügilepingu alusel võlgnikule kaupu. Kaupade eest tasumine pidi toimuma 21 päeva jooksul arve esitamise kuupäevast. Viivis maksetähtaja ületamisel on 0,5% kauba maksumusest iga tähtaega ületanud päeva eest. Võlausaldaja müüs võlgnikule kaupu summas 208 825,55 krooni. Võlgnik ei ole tasunud arveid alates 2006 novembrist. Vaatamata pankrotihoiatusele ei ole võlgnik võlga tasunud.
3.Võlausaldaja palus kuulutada välja OÜ Luhatex pankroti.
Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
4.26.08.2008 otsusega jättis Harju Maakohus OÜ Ilva Eesti avalduse OÜ Luhatex pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata ning mõistis OÜ-lt Ilva Eesti välja ajutise halduri töötasu 18 000 krooni ja tehtud kulutuste hüvitamiseks 7000 krooni.
5.Pankrotiavalduse aluseks on võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud müügileping. Poolte vahel puudub vaidlus lepingu olemasolu kohta. Võlgnik ei vaidlusta võlausaldaja väidet, et võlausaldaja poolt müüdud materjalide eest on arved tasumata.
6.Kuna võlausaldaja käest ostetud lakiga kaetud tooted ei vastanud nõuetele, oli võlgnik sunnitud sama mööbli katma uuesti teise firma lakiga. Lakk on ära kasutatud. Kui toode ei vasta nõuetele, siis tuleks allahindlust teha.
7.Võlgnik ei vaidle võlausaldaja põhinõudele vastu ning oli nõus sõlmima maksegraafiku.
8.Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul vara summas 5 519 906 krooni, kohustusi kokku 5 049 962 krooni. Varad ületavad kohustusi. Seega pankrotiseadusest tulenevalt ei ole võlgnik maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgniku maksejõuetus ajutine. Võlgniku majanduslik tegevus ei ole seiskunud, seda ka mitte pankrotimenetluse ajal, kui võlgniku vara ja arved on arestitud. Käesoleval hetkel suudab võlgnik vaid osaliselt rahuldada võlausaldajate nõudeid, kuid see suutmatus on võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
9.Ajutise pankrotihalduri tasu määramisel lähtus kohus Justiitsministri 18.12.2003 määrusest nr 712, võttes arvesse ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.
Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
10.OÜ Ilva Eesti esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega kuulutada välja OÜ Luhatex pankrot.
11.Maakohus on jätnud tarvitusele võtmata piisavad abinõud, et selgitada välja asjas tähtsust omavad asjaolud, mille tulemusena tuvastas ebaõigesti võlgniku maksejõuetuse ajutise iseloomu.
12.Avaldaja juhtis maakohtu tähelepanu veale maksevõime kindlaks tegemisel ajutise halduri poolt, kuid maakohus seda küsimust ei analüüsinud. Kohus ei selgitanud välja asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning lähtus otsuse tegemisel ebaõigetest andmetest.
13.Maakohus ega ajutine pankrotihaldur ei ole välja selgitanud võlgniku raamatupidamise tegelikku seisu. Võlgniku majandusliku seisundi adekvaatsel kajastamisel on selge, et võlgniku vara ei kata tema kohustusi.
14.Samuti ei ole põhjendatud taotluse rahuldamine täies ulatuses ajutise halduri tasu ja kantud kulutuste osas. Otsuses pole arvestatud sellega, et asja maht, võlgniku käive
2(4)
ning menetletav nõue ei ole suur, et kogutud andmete analüüs ei olnud komplitseeritud, et kogutud andmed pärinevad valdavalt võlgniku raamatupidamisest, mida oli aruandes üksnes kokkuvõtlikult esitatud ilma kontrollita. Samuti jääb arusaamtuks, miks puudulik ettevalmistus ja osalemine istungitel võtsid halduril koguni 4 tundi aega. Otsuses polnud arvestatud ka täidetud ülesannete kvaliteediga. Just halduri aruandest pärineb viga võlgniku maksevõime kindlaks tegemisel. Halduripoolne viivitamine aruande esitamisega rohkem kui 2,5 kuu võrra põhjustas asja menetlemise ebamõistlikku venitamist.
15.Halduri kantud kulutuste kinnitamine summas 7000 krooni ei ole asjas põhjendatud. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kulutusi tõendavaid arveid pole haldur üldse esitanud.
16.Kohtuotsus halduri väidetavate kantud kulutuste osas on motiveerimata ja on tehtud Justiitsministri 18.12.2003 määrust nr 71 § 2 ja 7 oluliselt rikkudes.
17.Käesoleva asja menetlemisel pole kohus PankrS § 15 lg 1 sätestatud tähtaega järginud. Otsuse tegemine võttis aega 6 kuud, mida arvestades pankrotiasjade spetsiifikaga, ei saa pidada mõistlikuks. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada pankrotimenetluse kulude väljamõistmise osas. Ringkonnakohtul on võimalik tühistatud osas teha uus otsus.
19.PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
20.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et käesolevas asjas on tuvastatud, et võlgniku varad ületavad kohustusi ja seetõttu ei saa pidada võlgnikku alaliselt maksejõuetuks ning pankroti väljakuulutamiseks puudub alus.
21.Avaldaja etteheited ajutise pankrotihalduri aruandele on alusetud. Ajutine haldur võttis aruande koostamisel aluseks võlgniku poolt kohtule esitatud dokumendid ning halduri enda poolt kogutud informatsiooni kommertspankades, riiklikes registrites ja ametites. Puuduvad tõendid, et haldur seda ei teinud või kogus andmeid ebaõigesti. Väljatoodud vara suurust avaldaja ei vaidlusta. Apellant leiab, et võlgniku raamatupidamise seis ei ole õigesti kajastatud ja kohustuste mahtu on vähendatud, kuid ajutine haldur seda ei tuvastanud ja kohtul puuudus alus tuvastada võlgniku teistsugust majandusseisu, kui see nähtub ajutise halduri aruandest.
22.Pankrotiseadusest ei tulene, et võlgniku maksevõimelisuse hindamisel tuleks lähtuda konkreetsetest valemitest. Seetõttu ei pidanud kohus ka valemite kasutamist kontrollima. Apellant ei nõustu asjaoluga, et haldur võlgniku maksevõimelisuse hindamisel arvestas ka põhivara likviidse varana. Samas apellant ei põhjenda, miks põhivara käesoleval juhul ei saa pidada likviidseks varaks. Vaidlust ei ole selles, et võlgnikul pole piisavalt käibevahendeid ja seetõttu ei suuda ta ajutiselt täita oma lühiajalisi kohustusi, mis aga iseenesest ei tähenda pankrotiseisu olemasolu, kui vara kokku on rohkem kui kohustusi.
23.Maakohus leidis ka, et tegemist on tegutseva ettevõttega, kes on suutnud siiani oma tegevust mööbli valmistamisel jätkata ning makseraskused hankijatele on ajutise iseloomuga.
24.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et maakohus eiras ajutise halduri tasu väljamõistmisel Justiitsministri 18.12.2003 määrusega nr 71 vastu võetud „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele
3(4)
kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 2. Kohus ei ületanud kehtestatud tunnitasu ülemmäära ja pidas põhjendatuks, et haldur kulutas andmete hankimisele, aruande koostamisele ja kohtuistungitele kokku 12 tundi. Seejuures arvestas maakohus halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ringkonnakohtul ei ole põhjust maakohtu poolt määratud tasu vähendada.
25.Küll tuleb aga maakohtu otsus tühistada kulutuste hüvitamiseks väljamõistetud 7000 krooni osas, kuna ajutine haldur ei ole tehtud kulutusi põhistanud ega tõendanud. Korra § 7 lg 2 kohaselt peab pankrotimenetluse kulude aruanne sisaldama järgmisi andmeid: liik, suurus, tekkimise põhjus või alus ja tekkimise aeg. Haldur on oma taotluses märkinud üksnes, et pankrotimenetluse kulud on 7000 krooni ja loetlenud terve hulga võimalikke kulu liike. Seejuures ei ole haldur täpsustanud, millele kui palju kulus. Seetõttu ei ole võimalik hinnata ka kulutuste tegemist ja põhjendatust liikide kaupa. Samuti ei ole haldur lisanud ühtki tõendit tehtud kulutuste või esitatud arvete kohta.
26.Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jätab ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Reet Allikvere
Gaida Kivinurm
Igor Aaman
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.