Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

hageja töötajatele helistada ja abi küsida. Vastupidiselt kostjate poolt väidetule tuli E. Petersonil selleks, et vigaseid kindlustuslepinguid sõlmida, arvutiprogramm „üle kavaldada“, sest kindlustuslepingute sõlmimiseks mõeldud arvutiprogramm sisaldab automaatkontrolli, mis ei lase vigaseid kindlustuslepinguid sõlmida. Selleks, et ebaõigete andmetega lepinguid sõlmida, tuleb automaatkontroll välja lülitada, mida tavaolukorras teha ei tohi ja milleks tuleb eraldi sisestada vähemalt 30 täheühikuline põhjendus. Hageja ja E. Petersoni vahel tekkis käsunduslepingu tunnustele vastav leping, sest hageja volitas hageja ja Dynamic OÜ lepingudokumendi raames E. Petersoni hageja nimel lepinguid sõlmima ning E. Peterson asus seda volitust realiseerima. Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnistanud. Dynamic OÜ ei ole hagejale kahju tekitanud. Tegemist võiks olla saamata jäänud tulu nõudega, kuid kuivõrd hageja kindlustusmaksed olid teiste kindlustusseltside tasudega võrreldes põhjendamatult suured ja enamik viidatud lepingu sõlminud klientidest lahkus hageja juurest teiste kindlustusandjate juurde olukorras, kus neilt nõuti tavapäraseid kindlustusmakseid, siis ei oleks hageja tulu saanud, sest kostja hinnangul ei oleks ükski klient sedavõrd suurte tasudega kindlustuslepinguid üldse sõlminud. Hageja poolt riski kandmine ei ole seotud kulutustega ja seetõttu ei saa seda otseseks varaliseks kahjuks pidada. Koostöölepingu p. 4. 3 kohaselt pidi hageja korraldama agentide väljaõppe. Tegelikkuses hageja koolitusi ei korraldanud. Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahju kannatanud isiku asetamine olukorda, milles isik oleks olnud, kui kahju ei oleks tekkinud. Kahju hüvitamise tagajärjel ei tohi kahju kannatanud isik rikastuda. Kostja Ester Peterson nõustus Dynamic OÜ vastuväidetega. Jääb arusaamatuks, millisel alusel põhineb tema solidaarne vastutus hageja ees. Kostjal ei olnud hagejaga lepingut, mistõttu kostja ei näe vastutuse alust isegi siis, kui Dynamic OÜ vastutama peaks. Esimese astme kohtu otsus 13. juuni 2008. a. otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt. Kohus mõistis Dynamic OÜ-lt hageja kasuks välja 509.142 krooni, Ester Petersoni osas jättis kohus hagi rahuldamata. Kostjad on õigeks võtnud, et E. Peterson sõlmis ülalviidatud vigased kindlustuslepingud, et kõikides ülalmainitud lepingutes esinesid hageja poolt etteheidetavad vead, et summa, mida hageja oleks õigete andmetega lepingute sõlmimise korral saanud, eeldusel, et vastavad lepingud oleks sõlmitud, oleks olnud 509.142 krooni võrra suurem, võrreldes sellega, mida hageja sai. Kostjad võtsid õigeks ka selle, et hageja ja Dynamic OÜ vahel oli ülalviidatud koostööleping ja et sellest lepingust tulenes E. Petersonile volitus sõlmida hageja nimel kindlustuslepinguid. Hageja ja Dynamic OÜ vahel sõlmitud koostöölepingu p. 9. 1 kohaselt kohustus kostja hüvitama hagejale kõik kahjud, mis tekivad agendipoolsest kohustuste rikkumisest. Kostjad on õigeks võtnud, et E. Peterson pani toime kohustuste rikkumised. Hageja kehtestas endale kindlustuslepingute tariifid, mis tulenesid hageja kindlustusriski arvestusest. Hageja kandis suuremat kindlustusriski ja sai selle eest vähem raha. Kindlustusandja kulud seonduvad esmajoones kindlustusriski kandmisega, s. t. sellega, et kindlustusselts on kohustatud hüvitama kindlustusjuhtumi esinemise korral tekkiva kahju ning kandma juhtumiga seotud kulutused. Kindlustusandja kulud on seda suuremad, mida suuremaid riske ta kannab. Kantavatest riskidest sõltuvad kindlustusandja kulud. Sellest tulenevalt on kindlustusandja kulude ja kantava riski suuruse vahel oluline seos. Olukorras, kus kindlustusandja kannab suuremaid riske ja saab selle eest vähem raha, on tegemist kindlustusandja kindlustusportfelli halvenemisega, s. t. kindlustusandjal on suurem tõenäosus

kanda kahjusid ja kindlustusandja saab selle eest vähem raha. Kostjad on viidanud sellele, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 kohaselt on antud juhul tegemist saamata jäänud tuluga. Kohus selle väitega ei nõustu. VÕS § 128 lg. 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Sellest määratlusest tulenevalt on tegemist näitliku loeteluga, mis ei välista kahju, mis vastavas paragrahvis otsesõnu välja toodud ei ole. Eespoolkirjeldatud nõuet tuleb käsitleda otsese varalise kahjuna. Kindlustuslepingu kohaselt on kindlustusandjal õigus saada kindlustuslepingu eest tasu ja tasu eesmärk on kindlustusriski kandmine. Riski kandmine on seotud kuludega, mis ei tarvitse kaasneda alati selle konkreetse kindlustuslepinguga, kuid mille saabumise tõenäosus on jagatud sama liiki lepingute vahel. VÕS § 128 lg. 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud ja hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise. Tegemist on lahtise loeteluga. Vaidlusaluses asjas on kindlustusandja vara – kindlustusportfell – halvenenud suuremate riskide tõttu ja seda ilma, et hageja oleks saanud selle eest kohast riskide kandmiseks mõeldud tasu. Kostjad ei ole toonud esile mitte ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et vastav rahasumma sisaldaks saamata jäänud tulu. Seetõttu ei saa raha, mis jääb kindlustusseltsil saamata seoses sellega, et ta riski kandis, aga talle maksti selle eest väiksemat tasu, kindlustusandja saamata jäänud tuluks lugeda. Koostöölepingu p. 4. 3 kohaselt korraldab kindlustusselts kindlustuslepingute sõlmimiseks agentidele vajaliku tasuta väljaõppe. E. Peterson läbis atesteerimise, mille raames ta sai 95-st võimalikust punktist 90. Kostjad sellele asjaolule vastu ei vaielnud. Hageja esitas väite, et varasemalt on E. Peterson aastaid kindlustuslepinguid korrektselt sõlminud. Kostjad ka sellele väitele vastu ei vaielnud. Need asjaolud tuleb lugeda kostjate poolt TsMS § 231 lg. 4 tulenevalt õigeksvõetuks ja seetõttu vaidlusvälisteks. Hageja esitas väite, mille kohaselt pidi E. Peterson valede andmetega lepingute sõlmimiseks arvutisüsteemi „üle kavaldama“, sest arvutisüsteem sisaldab automaatkontrolli, mis välja lülitamata ei lase valeandmetega kindlustuslepinguid sõlmida. Tunnistaja T. T. ütluste kohaselt läbis E. Peterson hageja poolt ette nähtud koolitused. Kostja oli aastaid töötanud kindlustuslepingute sõlmimise alal. Enne vigaste lepingute sõlmimist ei lisandunud arvutiprogrammile mitte ühtegi sellist uut funktsionaalsust või programmimuudatust, mis oleks võinud luua olukorra, milles kostja ei oleks osanud enam lepinguid sõlmida. Tunnistaja ütlustega on tuvastatud, et hageja korraldas koolitusi. Ka atesteerimist saab pidada teadmiste arendamise vormiks. E. Peterson oleks pidanud kindlustuslepingute sõlmimisel näitama üles vajalikku hoolsust ka siis, kui hageja ei oleks täitnud nõutavas ulatuses koolituste korraldamise kohustust. Sedavõrd pika kogemusega kindlustuslepingute sõlmija nagu kostja (tunnistaja ütluste kohaselt oli E. Peterson hagejaga seotud juba alates 1998. aastast alates), oleks pidanud aru saama ja ära tundma vigaste lepingute sõlmimise võimaluse ning kas asjaolud üle kontrollima või siis hageja töötajate käest asjaolud üle täpsustama. Seega väide, et kostja eksimused tulenesid sellest, et hageja ei täitnud nõutavalt koolituste korraldamise kohustust, tuleb jätta arvestamata ja see ei saa olla kostjate vastutust välistavaks aluseks. Kuivõrd kostjad võtsid õigeks, et E. Peterson sõlmis ebaõigeid kindlustuslepinguid ja õigete andmetega kindlustuslepingute puhul oleks kindlustusmakseid laekunud hagejale 509.142 krooni võrra rohkem, ning et Dynamic OÜ ja hageja vahel on koostööleping, mille p. 9. 1 kohaselt kohustub Dynamic OÜ hüvitama hagejale kõik kahjud, mida on E. Peterson kindlustuslepinguid sõlmides kindlustusseltsile tekitanud ja mis tulenevad sellest, et E. Peterson on ületanud lepinguga antud volituste piire või on kõrvale kaldunud volituses sätestatud käitumisjuhistest ja piirangutest, ja kohus asus seisukohale, et kostjate ühised vastuväited selles osas, et Dynamic OÜ ei peaks vastutama, tuleb jätta arvestamata, siis on hagejal õigus nõuda Dynamic OÜ-lt kahju hüvitamist summas 509.142 krooni. Vastava nõude

materiaalõiguslikuks aluseks on koostöölepingu p. 9. 1 ja VÕS § 115 lg. 1. Lepingurikkumise ehk lubamatute andmete sisestamise ja seega kahjulike lepingute sõlmimise võtsid kostjad õigeks. Hagi tuleb Dynamic OÜ suhtes rahuldada. Hageja väitis, et kostja E. Peterson peaks vastutama seetõttu, et hageja ja kostja vahel tekkis vormivaba käsunduslepingu tunnustele vastav leping. Kostja vastutus hageja ees võib kõne alla tulla juhul, kui hageja ja kostja vahel on lepinguline suhe. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et E. Petersoni otsevastutus hageja ees võiks tuleneda muust, kui lepingulisest alusest. Tsiviilasja raames esile toodud asjaolud ei viita deliktiõiguslikule vastutusele, rikastumisõiguslikule vastutusele ega kostja vastutusele hageja ees muul õiguslikul alusel. Sellest tulenevalt saab E. Petersoni vastutus kõne alla tulla üksnes siis, kui kostja ja hageja vahel on vastavasisuline leping. Hageja väitis, et hageja ja kostja E. Petersoni vaheline leping tekkis seetõttu, et hageja andis koostöölepingu raames kostjale volituse hageja nimel lepinguid sõlmida ning et kostja asus sellest volitusest lähtuvalt lepinguid sõlmima. Pooled kinnitasid, et mingit kirjalikku lepingut hageja ja kostja E. Petersoni vahel ei eksisteeri. Hageja ja kostja vahel võis hageja poolt kirjeldatud asjaoludel leping tekkida, kuid see ei tarvitsenud nii olla. Kostja võis hageja nimel lepinguid sõlmida ka seetõttu, et E. Peterson võis soovida Dynamic OÜ ja tema vahelisest lepingust tulenevaid kohustusi täita. Seega tuleb hinnata, kas kahe isiku – hageja ja kostja E. Petersoni tahteavaldused olid suunatud nendevahelise eraldi lepingu tekkimisele. Dynamic OÜ ja hageja vahel sõlmitud koostöölepingu p. 2 kohaselt volitab hageja kostjat korraldama oma müügipunktides kindlustuslepingute sõlmimist hageja agentide vahendusel, teostama järelevalvet agendi tegevuse üle, s. h. korraldama agentide tegevust vastavuses lepingu tingimustega ning võtma hageja nimel kostja müügipunktis ja agendi vahendusel kindlustuslepingu sõlminud isikutelt või isikutelt, kellele agent on kindlustusseltsi nimel väljastanud liikluskindlustuse poliisi, vastu kindlustuslepingu alusel sularahas, maksekaardiga või arve alusel tasutud kindlustusmakseid. Lepingu p. 3 kohaselt volitab hageja agenti (E. Petersoni) sõlmima kindlustusseltsi nimel kindlustuslepinguid. Kusjuures käesolevas punktis sätestatud volituste realiseerimise eest hageja agendile tasu ei maksa. Tasu makstakse lepingu p. 5 kohaselt partnerile. Lepingu p. 6. 1 kohaselt korraldab Dynamic OÜ kindlustuslepingute sõlmimist oma müügipunktides agentide vahendusel kooskõlas lepingus sätestatuga. Lepingu p. 7 kohaselt koostab kostja agentide poolt sõlmitud lepingute kohta aruandeid. Lepingu p. 8 kohaselt tagab kostja agendi vahendusel vastu võetud raha laekumise hagejale. Lepingu p. 9. 1 kohaselt on hageja ja kostja kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale kõik kahjud, mida agent kindlustuslepinguid sõlmides hagejale tekitab. Selle kootöölepingu puhul on tegemist kestuslepinguga, mille suhtes alates 1. juulist 2002. a. kuuluvad VÕS RakS § 12 lõikest 1 tulenevalt kohaldamisele VÕS-i ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) sätted. Tegemist on lepinguga, mis sõnastuse ja pealkirjade kohaselt ei vasta üks-üheselt ühegi konkreetse lepinguliigi tunnustele. Seetõttu tuleb lepingus sisalduvaid poolte õigusi ja kohustusi hinnates määratleda vastava lepingu sisu. Koostöölepingu puhul on tegemist lepinguga, mille raames võttis Dynamic OÜ endale kohustuse vahendada tema töötajate või muul viisil tema poolt käsundatavate isikute kaudu hageja kindlustuslepinguid. Ilmselgelt ei saa juriidilisest isikust kostja kui abstraktsioon sõlmida füüsiliselt ise kindlustuslepinguid. Kuivõrd kindlustuslepingute vahendamise tasu oli ette nähtud üksnes Dynamic OÜ-le ja E. Petersoni osas oli tasu saamine koostöölepingu alusel selgesõnaliselt välistatud, kuivõrd lepingust tulenesid ulatuslikud kohustused Dynamic OÜ-le, mis puudutasid tema „agentide“ töö korraldamist, kontrolli ja vastutust, siis tuleb asuda seisukohale, et hageja ja Dynamic OÜ vahelise lepingu sisu ja eesmärk olid suunatud sellele, et hageja ees on kohustused Dynamic OÜ-l, kes lubas hagejale, et ta vahendab läbi oma töötajate või muul viisil käsundatavate isikute kindlustuslepingute sõlmimist. Hageja ja Dynamic OÜ tahe lepingu sõlmimisel oli suunatud sellele, et leping tekiks hageja ja Dynamic

OÜ vahel ning et Dynamic OÜ ja E. Petersoni vaheline õigussuhe oleks kostjate vahelise sisesuhte küsimus. Seda asjaolu ei muuda ka see, et lepingus nimetatakse „agente“ nimeliselt. Poolte tahe lepingu sõlmimisel, mis on VÕS §-st 29 tulenevalt esmane lähtekoht lepingu tõlgendamisel, oli suunatud sellele, et hageja lepinguid vahendab Dynamic OÜ oma töötajate või muul õiguslikul alusel käsundatavate isikute kaudu selliselt, et ta vastutab ise oma töötajate vm. abipersonali tegevuse eest ja korraldab vastavat tegevust ise. Hagejal oli huvi, et kostja töötajad ja muu personal oleks nimeliselt loetletud, kuid see nimeline nimetamine ja vastav lepingu regulatsioon, mille kohaselt on hageja lepingute vahendamise õigus üksnes nendel füüsilistel isikutel, keda on lepingus nimeliselt nimetatud, ei olnud suunatud sellele, et hageja ja „agendi“ ehk E. Petersoni vahel tekiks veel eraldi lepinguline suhe. Seega E. Peterson küll vahendas hageja lepingute sõlmimist, kuid sellise tegevusega ei soovinud pooled luua hageja ja E. Petersoni vahelist eraldi lepingut. E. Petersoni käitumine ei olnud sellele suunatud ja seetõttu ei saa rääkida, nagu oleks hageja ja E. Petersoni vahel tekkinud konkludentne käsundussuhe. Mõistlikult ei saa eeldada, et kostja E. Petersoni tahe oli suunatud hagejaga lepingu tekkimisele olukorras, kus tal tasu saamise õigust ei olnud. Kostja soovis kindlustuslepingute sõlmimist vahendada tasu eest ning seega sõlmida ka lepingu isikuga, kes talle tasu maksab – Dynamic OÜ-ga. Juhul, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb VÕS § 29 lg. 4 kohaselt tõlgendada lepingut nii, nagu lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Olukorras, kus Dynamic OÜ kohustub hageja ees teostama oma „agentide“ suhtes järelevalvet, esitama oma „agentide“ poolt sõlmitud lepingute osas aruandeid, hoolitsema selle eest, et „agentide“ poolt sõlmitud lepingute eest saadav tasu laekuks hagejale, peab lepingupooltega sarnane mõistlik isik leidma, et hageja ja Dynamic OÜ tahe lepingu sõlmimisel oli suunatud sellele, et leping tekib nende vahel ja Dynamic OÜ ja E. Petersoni vaheline õiguste, kohustuste, vastutuse ja ka tasu küsimus on nende omavahelise lepingu probleem ning et E. Petersoni ja hageja vahel eraldi lepingut ei teki. Seega E. Petersoni ja hageja vahel lepingulist suhet ei olnud ja seetõttu ei saa kostja hageja ees lepingulisel alusel vastutada. Hageja Salva Kindlustuse AS-i apellatsioonkaebus Apellant palub Harju Maakohtu otsuse osaliselt tühistada ning uue otsusega mõista ka Ester Petersonilt kui solidaarvõlgnikult välja kahjuhüvitise 509.142 krooni. Apellandi ja vastustaja E. Petersoni vahel on tekkinud käsunduslepingule sarnane õigussuhe ühelt poolt 1. aprilli 2002. a. lepingu 3. peatüki läbi ja teiselt poolt seeläbi, et E. Peterson kui agent hakkas apellandi nimel ja huvides sõlmima kindlustuslepinguid. Vastavalt VÕS §-le 619 kohustub käsundisaaja vastavalt lepingule osutama käsundiandjale teenuseid käsundiandja aga kohustub maksma käsundisaajale tasu, kui selles on kokku lepitud. Käesoleval juhul E. Peterson aktsepteeris oma tegevuse läbi nimetatud lepingus sisalduvat volitust ning hakkas apellandi kui käsundiandja huvides sõlmima apellandi nimel kindlustuslepinguid. Kuna lepingu p. 3. 6 järgi oli apellandi poolt tasu maksmine vastustajale välistatud, siis tasu maksmise kohustust apellandil E. Petersonile ei olnud. Maakohus ei ole otsuses analüüsinud, millist õiguslikku tähendust omab tõik, et

korraldamine, järelevalve teostamine agentide töö üle jne. Kindlustuslepingute sõlmimise õigus on antud ainult agentidele. Võlaõigusele iseloomulikust dispositiivsuse põhimõttest tulenevalt ei ole välistatud selliste käsunduslepingute sõlmimine, kus käsundisaaja kohustub käsundiandjale teenuseid osutama, kuid tasu selle eest maksab mõni kolmas isik. Lepingu punktis 3. 6 on välistatud tasu maksmine E. Petersonile otse apellandi poolt. Samas on lepingu punktis 5. 1 sätestatud Dynamic OÜ õigus saada tasu ning punktist 8. 4 järeldub, et Dynamic OÜ-le maksmisele kuuluv vahendustasu sõltub agentide poolt sõlmitud kindlustuslepingute või väljastatud poliiside eest laekunud rahasummast. On ilmne, et lepingu alusel makstud summadest tasus Dynamic OÜ E. Petersonile apellandi nimel kindlustuslepingute sõlmimise eest. Seega osutas E. Peterson apellandile teenuseid, kuid tasu selle eest maksis temale Dynamic OÜ. Käesoleval juhul tuleb eristada kahte õigussuhet apellandi ja vastustajate vahel. Ühelt poolt tekkis lepinguõiguslik õigussuhe apellandi ja OÜ Dynamic vahel pärast seda, kui pooled olid sõlminud 1. aprilli 2002. a. lepingu. Apellandi ja Ester Petersoni vahel tekkis käsunduslepingule sarnane õigussuhe aga seeläbi, et lepingu peatükis 3 oli fikseeritud agendi volituste sisu ja ulatus, lepingu lisa 3 järgi oli agendiks E. Peterson ning tema hakkas sõlmima apellandi nimel kindlustuslepinguid. Lepingu p. 9. 1 näol, mille kohaselt hüvitab Dynamic OÜ kindlustusseltsile kõik kahjud, mille agent on lepinguid sõlmides tekitanud, on tegemist täiendava tagatise andmisega apellandile. Kui kindlustusselts on kindlustuslepingute sõlmimisega saanud kahju, saab ta nõuda sellise kahju hüvitamist Dynamic OÜ-lt. Nimetatud lepingu punkt aga ei vabasta apellandile kahju tekitanud agenti kahju hüvitamise kohustusest. Tulenevalt lepingu punktist

Kostja vastus Salva Kindlustuse AS-i apellatsioonkaebusele Dynamic OÜ vaidleb Salva Kindlustuse AS-i apellatsioonkaebusele vastu. Põhjendamatu on väide, et E. Petersoni ja apellandi vahel oleks eksisteerinud käsunduslepingule sarnane õigussuhe. VÕS § 8 lg. 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Lepingupooled ja nende õigused ja kohustused peavad olema lepingus selgelt määratletud. Dynamic OÜ ja Salva Kindlustuse AS sõlmisid lepingu, soovides tekitada omavahelise õigussuhte ning välistada olukorda, kus õigused ja kohustused eksisteeriksid vahetult kindlustusseltsi ja Dynamic OÜ töötajate vahel. Kindlustuslepingute sõlmimist korraldas Dynamic OÜ, kes valis vajalikud töötajad, sõlmis nendega töölepingud, kindlustas nad töövahenditega, kontrollis nende tegevust ning edastas kindlustusmaksed kindlustusandjale. Kostja Dynamic OÜ apellatsioonkaebus Apellant palub Harju Maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi täielikult rahuldamata. Maakohus asus seisukohale, et vastustajale on tekitatud otsest varalist kahju. VÕS § 128 lg. 2 määratleb, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise. Põhimõtteliselt on õige maakohtu seisukoht, et tegemist ei ole ammendava loeteluga, kuid sellest ei saa järelduda, et otsese varalise kahju mõistet võiks piiramatult laiendada. Otsese varalise kahjuna ei saa käsitleda olukorda, kus kannatanu vara ei vähene ega halvene, kuid tal jääb saamata rahasumma, mille laekumine sõltub mitmest üksteisest tulenevast tingimusest, mille saabumine ei ole kindel. Salva Kindlustuse AS-i vara ei ole liikluskindlustuse lepingutes esinenud vigade tõttu hävinud ega vähenenud. VÕS § 423 lg. 2 kohaselt on kindlustusrisk oht, mille vastu kindlustatakse. Seega ei saa kindlustusmakse suurus mõjutada kindlustusriski suurenemist või vähenemist. Maksete suurusest sõltub eelkõige kindlustusandja tulu. Salva Kindlustuse AS-il jäi saamata osa kindlustusmakseid, mida ta lootis sõlmitavatelt lepingutelt saada eeldusel, et sellised lepingud sõlmitakse. Otsene varaline kahju võinuks vastustajal tekkida vaid juhul, kui tal tulnuks tasuda kindlustushüviseid lepingute järgi, millelt laekus ettenähtust vähem kindlustusmakseid. Riski kandmine olukorras, kus risk ei realiseeru, ei tekitanud vastustajale täiendavaid kohustusi ega kulutusi, tema vara ei vähenenud ning seega ei tekkinud ka otsest varalist kahju. Salva Kindlustuse AS-i saamata jäänud kindlustusmakseid ei saa käsitleda ka saamata jäänud tuluna. Saamata jäänud tulu mõiste on määratletud VÕS § 128 lg. 4, mille kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Eeltoodust tuleneb, et kahju olemasolu tuvastamiseks peab olema tõendatud, et kannatanu oleks saanud kasu, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud või siis kaotas kannatanu võimaluse tulu saamiseks. Sõiduki omanikul on õigus vabalt valida kindlustusandja, kellega kohustusliku liikluskindlustuse leping sõlmida ning valiku tegemisel on üheks kõige määravamaks asjaoluks kindlustusmakse suurus. Arvestades Salva Kindlustuse AS-i poolt rakendatud tariife, ei ole mõistlik eeldada, et kõik kliendid sõlminuks vastustajaga hagiavalduses loetletud kindlustuslepingud. Maakohus on jätnud tähelepanuta põhjusliku seose apellandi tegevuse ja saabunud tagajärje vahel. Leides, et tegemist oli otsese varalise kahjuga, on maakohus loobunud kostja ülejäänud vastuväidete analüüsimisest ja teinud järelduse, et kui Dynamic OÜ töötaja Ester Peterson oleks sõlminud kindlustuslepingud kindlustusandja poolt näidatud tingimustel, siis

laekunuks Salva Kindlustuse AS-ile kindlustusmakseid 509.142 krooni võrra enam. Taoline väide põhineb eeldusel, et kliendid oleksid nimetatud lepingud sõlminud Salva Kindlustuse AS-iga ning viimase poolt esitatud tingimustel. Kuna aga Salva Kindlustuse AS-i kindlustusmaksed kohustusliku liikluskindlustuse lepingutelt ületasid tunduvalt teiste kindlustusseltside pakkumisi, ei saa eeldada, et kliendid oleksid liikluskindlustuse lepingud vastustajaga üldse sõlminud. Maakohus on jätnud tähelepanuta kostjate väited, mis omavad tähtsust kahju suuruse ja kostja käitumise ja saabunud tagajärje vahel eksisteeriva põhjusliku seose määratlemisel. Kostjad ei vaidlustanud kahju suuruse matemaatilist arvestust, kuid olukorras, kus kostjad eitasid kahju tekitamise fakti, pidanuks maakohus peatuma ka kahju suuruse määramise alustel ning tuvastama põhjusliku seose Dynamic OÜ tegevuse ja saabunud tagajärje vahel. Apellant esitas maakohtule erinevate kindlustusandjate poolt rakendatavate tariifide võrdlustabeli ning tõendid, mis kinnitasid, et transpordiettevõtted ei soovinud kindlustuslepinguid Salva Kindlustuse AS-iga jätkata. Pärast seda, kui selgus, et E. Peterson on rakendanud ebaõigeid tariife, viis ta lepingutesse sisse parandused, lõpetas ebaõigesti koostatud lepingud või lühendas nende kehtivuse tähtaega selliselt, et kliendi poolt tasutud summa kataks lühemat kindlustusperioodi. Seega muudeti Salva Kindlustuse AS-i ja kindlustusvõtjate vahelisi lepinguid ning asjaolu, et kliendid ei soovinud vastustajaga uusi lepinguid sõlmida, ei saa käsitleda apellandi poolt kahju tekitamisena. Hageja vastus Dynamic OÜ apellatsioonkaebusele Salva Kindlustuse AS vaidleb Dynamic OÜ apellatsioonkaebusele vastu. E. Peterson, kasutades tahtlikult ära oma väga häid erialaseid teadmisi, lülitas korduvalt välja lepingute sõlmimiseks välja töötatud andmebaasi kontrollfunktsiooni, mille tulemusel oli võimalik sõlmida ebaõigete andmetega kohustusliku liikluskindlustuse lepinguid. Seetõttu maksti kindlustusandjale kindlustusmakseid vähem 509.142 krooni. Tulenevalt apellandiga sõlmitud lepingu punktile 9. 1 hüvitab Dynamic OÜ vastustajale kõik kahjud, mida agent on tekitanud kindlustuslepinguid sõlmides. Ester Petersoni vastus apellatsioonkaebustele Vastustaja toetab Dynamic OÜ apellatsioonkaebust ja vaidleb Salva Kindlustuse AS-i apellatsioonkaebusele vastu. Käsundusleping eksisteeris Salva Kindlustuse AS-i ja Dynamic OÜ vahel – sõlmitud lepingu tingimuste kohaselt kohustus OÜ Dynamic osutama kindlustusandjale teenust, korraldades oma müügipunktides ning oma töötajate vahendusel Salva Kindlustuse AS-i nimel kindlustuslepingute sõlmimist ning Salva Kindlustuse AS maksis selle eest Dynamic OÜ-le tasu. Dynamic OÜ kasutas kindlustuslepingute sõlmimisel oma töötajat Ester Petersoni. Kogu lepingus ei ole aga ainsatki punkti, mis viitaks, et poolte tahe oli tekitada õigussuhe mitte nende endi, vaid Salva Kindlustuse AS-i ja Ester Petersoni vahel. Kahju ei ole tekkinud ka VÕS § 1043 alusel. Isegi kui eeldada, et kahju on tekkinud, siis VÕS § 1054 lg. 1 sätestab, et kui üks isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- või kutsetegevusega. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebused ei anna alust maakohtu otsust tühistada ega muuta, kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg. 1 punktiga 1 tuleb kaebus jätta rahuldamata ja otsus muutmata. Vastavalt TsMS 654 lõikele 6 järgib kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi ega pea vajalikuks neid korrata.

Maakohus on otsust piisavas ulatuses põhjendanud ja et otsus sisaldab vastuseid ka enamusele apellatsioonkaebustes esitatud väidetele ning kolleegium nendega nõustub, siis ei pea kolleegium vajalikuks neidki üle korrata. Ka ülejäänud kaebuste väidetega ei saa nõustuda. Põhjendatud ei ole hageja apellatsioonkaebuses esitatud väide, nagu ei oleks maakohus otsuses analüüsinud, milline õiguslik tähendus on tõigal, et 1. aprilli 2002. a. koostöölepingus sisaldub volitus agendile ja lepingu lisas on E. Peterson nimeliselt ära mainitud, sest maakohtu otsus sisaldab hinnangut nendele asjaoludele. Nõustuda ei saa hagejaga ka selles, nagu vastutaks E. Peterson hagejaga lepinguõigusliku suhte puudumise korral kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel. Nii ei nõustu kolleegium hagejaga, nagu oleks E. Peterson klientidega ebaõigetel tingimustel lepingute sõlmimisega rikkunud hageja omandit või sellega sarnast õigust. Hageja on oma kahjuks lugenud kindlustusmaksete summa, mis tal E. Petersoni tegevuse tulemusena jäi klientidelt saamata. Taolised kindlustusmaksed ei ole käsitletavad hageja omandina või sellesarnase õigusena, mille rikkumisest VÕS § 1045 lg. 1 p. 5 mõttes oleks põhjust kõnelda. Hageja poolt esiletoodud asjaolud ei anna alust pidada E. Petersoni käitumist ka heade kommete vastaseks tahtlikuks käitumiseks VÕS § 1045 lg. 1 p. 8 mõttes. Et hageja esimese astme kohtu menetluses ei tuginenud kahju õigusvastase tekitamise regulatsioonile, siis ei pidanud ta ka vajalikuks põhjendada, milliste tunnuste tõttu peab hageja E. Petersoni käitumist heade kommete vastaseks käitumiseks. Isiku käitumise headele kommetele vastavuse hindamise seisukohalt on oluline mitte üksnes tema faktiline käitumine, vaid olulised on ka sellega taotletavad eesmärgid, motiivid jne. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mida võiks pidada sellisteks E. Petersoni käitumist mõjutanud asjaoludeks ja millest võiks järeldada moraalinormide olulist eiramist. Ainuüksi ebaõigete tingimustega lepingute sõlmimise fakt, isegi kui tegemist oleks tahtliku rikkumisega, ei ole taoliseks järelduseks piisav, mingite muude faktiliste asjaoludega ei ole hageja oma väidet E. Petersoni heade kommete vastasest käitumisest aga põhjendanud. Mis puudutab hageja arvamust, et ebaõigete andmetega lepingute sõlmimiseks pidi E. Peterson elektroonilise andmebaasi üle kavaldama ja teatud kontrollfunktsioonid välja lülitama, seega tegutsema tahtlikult, siis maakohus oma otsuses seda asjaolu ei tuvastanud. Maakohus leidis vaid, et nii kogenud töötaja kui E. Peterson oleks pidanud ära tundma vigaste lepingute sõlmimise võimaluse ja kas asjaolud üle kontrollima või hageja töötajate käest asjaolud üle täpsustama, apellatsioonkaebusest ei nähtu aga, miks hageja maakohtu otsuse järeldustega selles osas ei nõustu. Apellant ei ole ka põhjendanud, milliste tõendite alusel oleks tulnud lugeda tema arvamus andmebaasi ülekavaldamisest tõendatuks. Kuigi eespooltoodust tulenevalt ei ole heade kommete vastasust piisavalt põhjendatud, tahtlusest käitumise õigusvastasuseks VÕS § 1045 lg. 1 p. 8 mõttes ei piisa ja seega on õige maakohtu seisukoht, mille kohaselt hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis viitaksid kostja deliktiõiguslikule vastutusele, leiab kolleegium, et oma arvamust kostja poolt andmebaasi ülekavaldamisest ei ole hageja ka tõendanud. Hageja poolt esitatud tunnistaja T. T. andis ütlusi (tl. 130 – 131), millest muuhulgas nähtub, et kontrollisüsteemi väljalülitamiseks kuvatakse ekraanile vähemalt 30-sümboliline põhjendus, et teatud juhtudel automaatkontroll ei tööta, et keskkonda on järjest täiendatud, et vältida eksimuste tekkimist, aga ka, et mõnede vanade sõidukite jaoks ongi vajalik automaatkontroll välja lülitada. Sellest järeldub aga, et hageja andmebaasil olev automaatkontroll ei ole absoluutne ning ainuüksi asjaolust, et automaatkontroll välja lülitati, ei saa järeldada tahtlust ebaõigeid andmeid sisestada, veel enam andmebaasi üle kavaldada. Rikkumise tahtlust ei saa iseenesest tuletada ka asjaolust, et E. Peterson oli kogemustega töötaja ja oli edukalt läbinud koolituse. Kostja väitel ta eksis ning süsteemis olid vead, mil andmete sisestamiseks tuligi automaatkontroll välja lülitada. Esitatud ei ole tõendeid, mis selle võimaluse välistaksid. Asjaolusid, millega oleks

põhjendatud rikkumise tahtlust, veel enam, kavaldamissoovi igal konkreetsel juhtumil, ei ole hageja esile toonud. Nõustuda ei saa ka OÜ Dynamic apellatsioonkaebuses esitatud väitega, nagu ei oleks hagejal kahju tekkinud. Kostja on nii esimese astme kohtu menetluses kui apellatsioonkaebuses esitanud vaid üldsõnalise väite, et kuna hageja tariifid olid liiga kõrged, siis nende kohaldamisel ei oleks kliendid lepinguid sõlminud ja hageja ei oleks väidetud ulatuses kindlustusmakseid saanud, seda väidet ei ole aga seostatud vaidlusaluse asja faktidega. Ainuüksi asjaolust, et mõned kliendid lepingud enne tähtaega lõpetasid, ei saa iseenesest järeldada, et lepinguid üldse ei oleks sõlmitud. Pealegi on põhjendatud hageja väide, et kui lepinguid ei oleks sõlmitud, siis ei oleks hageja kandnud ka kindlustusriski, mida ta vigaste lepingute sõlmimise tulemusena kandis, ja kahjust ei olekski põhjust rääkida. Et hageja on kahjusumma leidnud tariifidekohaste kindlustusmaksete ja tegelikult tasutud kindlustusmaksete vahena, arvestades lepingute tegelikku, mitte algselt kokkulepitud tähtaega (tl. 21), siis ei ole põhjendatud kostja väide, nagu oleksid lepingute järgi tegelikult tasutud kindlustusmaksed vastanud lühendatud tähtajaga lepingute järgi vastavalt tariifidele tasuda tulnud maksetele. Kostja ei ole esile toonud ühtki konkreetset fakti, mil see nii ei oleks olnud, jättes oma väite tariifide vastavusest sel moel vaidlusaluse asja faktidega seostamata. Seega ei võimalda kostja poolt esiletoodu ka kahjusummat korrigeerida. Samuti ei saa nõustuda kostja väitega, nagu ei oleks maakohtu otsuses käsitletud põhjuslikku seost tekkinud kahju ja kostja käitumise vahel, sest otsusest nähtub ühemõtteliselt, et hageja kahju on kostja lepingurikkumise tagajärg. Et apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, tuleb kummalgi apellandil endal vastavalt TsMS § 162 lõike 1 ja § 171 mõtte koosmõjule kanda oma apellatsioonimenetluse menetluskulud. E. Petersoni apellatsioonimenetluse menetluskulud kannab hageja, kuna tema poolt nimetatud isiku vastu esitatud apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

Margo Klaar

Urmas Reinola

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.