lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-52024/15

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 23.12.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-52024/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.12.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2062
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-07-52024

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse teinud kohtu nimi

Harju Maakohus

Otsuse kuupäev

Tallinn, 23.detsembril 2008

Kohtukoosseis

kohtunik Imbi Sidok

Kohtuasi

OKOÜ (registrikood xxx asukoht: xxx) hagi ET ́i (isikukood xxx, elukoht: xxx) vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks.

Asja läbivaatamise kuupäev

02.12.2008 avalikul sisulisel kohtuistungil

Istungil osalenud menetlusosalised

hageja esindaja vandeadvokaat J Väli kostja esindaja advokaat A Ratnikov

Kohtuotsuse resolutsioon • Hagi rahuldada. • Mõista ET ́ilt välja OKOÜ kasuks põhivõlgnevusena 27 855.00 (kakskümmend seitse tuhat kaheksasada viiskümmend viis) krooni ja viivisvõlgnevusena 27 855.00 (kakskümmend seitse tuhat kaheksasada viiskümmend viis) krooni. • Hageja menetluskulud jäävad kostja kanda, kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633).

I Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid A OÜ (endine S OÜ) ja ET (edaspidi kostja) 02.09.2003 mobiiltelefoniteenuste lepingu (t lk 27). Lepingu alusel sai kostja õiguse kasutada mobiiltelefoninumbrit 555 10 455. 07.12.2007 sõlmisid S OÜ ja OKOÜ (edaspidi hageja) nõude loovutamise lepingu (t lk 30-31) 02.09.2003 lepingust nt ML1.2-094 tulenevate õiguste loovutamise kohta hagejale. Vastavalt nõude loovutamise lepingu p-le 2.2 loeti nimetatud lepingust tulenev nõue uuele võlausaldajale üle läinuks alates nõude loovutamise lepingu allkirjastamisest. Hageja on väljastanud kostjale 05.03.2004, 07.04.2004, 04.05.2004, 06.06.2004, 05.07.2004, 05.08.2004, 03.09.2004, 08.10.2004, 03.11.2004, 06.12.2005,

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

05.01.2005, 07.02.2005, 15.03.2005, 11.04.2005, 10.05.2005, 07.06.2005, 06.07.2005, 10.08.2005, 08.09.2005, 11.10.2005, 13.03.2006, 04.04.2006 ja 03.05.2006 arve-saatelehed (t lk 33-55). Nimetatud arvete tasumise tähtajad on möödas, kuid need on siiani tasumata. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja poolt on siiani tasumata 27 855.00 krooni. Lisaks põhinõudele palub hageja kostjalt välja mõista viivised summas 27 885.00 krooni. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlg 27 855.00 krooni ning viivised 27 885.00 krooni, kokku 55 710.00 krooni ning menetluskulud jätta hageja kanda. Vastuses kostja kirjalikule seisukohale lisas hageja, et hageja kuni 15.03.2005 esitatud arvetest tulenev nõue ei ole aegunud. Enne hagiavalduse esitamist esitas hageja kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avaldusel, millele kostja esitas vastuväite ja mistõttu menetlus jätkus hagimenetluses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 alusel on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Seetõttu peatus antud juhul aegumine 14.12.2007. Samuti on hageja seisukohal, et kostja viidatud Riigikohtu lahend nr 3-2-1-57-08 ei ole asjakohane, kuna käsitleb teistsuguseid asjaolusid. Antud juhul tuleb aegumistähtaja alguse tuvastamisel lähtuda TsÜS § 147 lg-st 3, mille kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutus sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. 2004. aastal esitatud arvete aegumistähtaeg algas 01.01.2005, mistõttu ei ole need aegunud, kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati kohtusse 14.12.2007. Samuti on hageja seisukohal, et kostja seisukoht, mille kohaselt 02.09.2003 leping lõppes 01.03.2005, on ebaõige, kuna pooled on allkirjastanud ka lepingu lisa, mille p 4 kohaselt jõustub leping selle mõlema poole poolt allkirjastamise hetkest ja kehtib tähtajatult, aga mitte vähem kui kaks aastat. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud seisukohtade juurde ja lisas, et hageja nõue ei ole aegunud. Nimetatud asjaolu kinnitab ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-95-08. Samuti ei ole leping lõppenud, kuna lepingu lisa kohaselt oli tegemist tähtajatu lepinguga. Hageja on seisukohal, et kostja viivise vähendamise taotlus on põhistamata. II Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista, kuna hageja ei ole tõendanud teenuse osutamist. Üksnes arvete väljatrükk ei tõenda teenuse osutamist. Kostja on seisukohal, et 05.03.2004 arve aegus 19.03.2007, 07.04.2004 arve 16.04.2007, 04.05.2004 arve 14.05.2007, 06.06.2004 arve 15.06.2007, 05.07.2004 arve 14.07.2007, 05.08.2004 arve 14.08.2007, 03.09.2004 arve 14.09.2007, 08.10.2005 arve 17.10.2007, 03.11.2004 arve 14.11.2007, 06.12.2004 arve 15.12.2007, 05.01.2005 arve 14.01.2008, 07.01.2005 arve 16.02.2008, 15.03.2005 arve 24.03.2008. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.06.2008 lahendi nr 3-2-1-57-08 kohaselt TsÜS § 147 lg-te 1 ja 2 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisest, see tähendab alates ajast, mil õigustatud isik võib nõuda kohustuse täitmist. Korduva kohustusena aegub perioodiliselt arvestatav intressinõue TsÜS § 154 kohaselt iga intressiarvestusperioodi kohta kolme aasta jooksul alates selle kalendriaasta lõppemisest, mil intressikohustus muutus sissenõutavaks. Sõltumata sellest lõpeb intressinõue kõrvalkohustustest tuleneva nõudena TsÜS § 114 kohaselt koos põhinõudega. Eeltoodust järeldub, et iga korduv kohustus aegub perioodiliselt koos kõrvalnõuetega ühel ajal alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Iga korduva kohustuse aegumine peab toimuma korralise aegumise sätete kohaselt, kui ei esine tsiviilseadustiku üldosa seadusega sätestatud erijuhtumeid. Kuivõrd Riigikohus ei ole käesoleva vaidlusega sarnasel juhul rakendanud TsÜS § 147 lg-t 3, siis puudub alus antud sätte rakendamiseks ka käesolevas menetluses. Lisaks eeltoodule märgib kostja, et kuivõrd vastavalt 02.09.2003 mobiiltelefoniteenuste lepingule kehtis see 18 kuud, siis lõppes selle kehtivus 01.03.2005. Sellest tulenevalt jääb kostjale arusaamatuks, mil alusel esitas hageja kostjale arved pärast 01.03.2005.

Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel olid lepingulised suhted ka pärast 01.03.2005. Kostja on seisukohal, et hageja käitumine on vastuolus poolte vahel sõlmitud lepingu ja mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustega. Vastavalt lepingule pidi hageja välja lülitama kostja telefoninumbri, kui klient ei tasu nõuetekohaselt. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostja telefoni välja lülitanud. Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste p 9.2.2.1 kohaselt pidi hageja lepingu lõpetama. Samuti palub kostja jätta hageja esitatud kõnede eristus tähelepanuta, kuna see on allkirjastamata. Kostjal puudub võimalus kontrollida, kas tema helistas eristuses toodu numbritel või mitte ja millises mahus. Kostja ei mäleta, et ta oleks kasutanud vaidlusalust telefoni pärast lepingu lõpetamist. Hagejal oli piiramatu võimalus väljastada kolmandatele isikutele uus SIM-kaart sama telefoninumbriga. Hageja ei ole tõendanud, et tema osutas pärast lepingu lõpetamist kostjale teenuseid. Kostja arvates ei saa hageja nimetatud asjaolu kõneeristusega tõendada. Lisaks eeltoodule palub kostja, arvestades tekkinud olukorda, vähendada viivist kuni 10% põhinõudest, kui kohus otsustab rahuldada hagi põhinõude osas. Eeltoodu alusel palub kostja kohaldada aegumist ning jätta menetluskulud hageja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja esindaja esitatud seisukohtade juurde ja lisas, et kui kohus rahuldab põhinõude, tuleb kohaldada leppetrahvi sätteid (VÕS § 159 lg 2 ja § 162 lg 1). Kostja on seisukohal, et tegemist on pahatahtlikult esitatud hagiga. Enne kohtusse tulemist ei ole hageja esitanud kostjale ühtegi pretensiooni ega teavitanud, et kostjal on hageja ees võlgnevus. Kostjal puudub süü viivise tekkimises. 18 kuu jooksul ta vaidlusalust telefoninumbrit kasutas. III Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte esindajate selgitused ja uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

1.Poolte vahel puudub vaidlus mobiiltelefoniteenuste lepingu 02.09.2003 (t lk 27) ja selle lisa (t lk 28, tõlge lk 411) sõlmimise üle kostja ja MOÜ vahel. Vastavalt lepingule on selle lahutamatuks lisaks Tele2 Eesti AS-i Mobiilsideteenuste Kasutamise Tingimused (t lk 65-68). Samuti puudub vaidlus, et viidatud lepingu alusel ajavahemikul märtsist 2004 kuni maini 2006 oli S OÜ poolt esitatud kostjale kui kliendile igakuiselt arveid telefonikõnede ja kuumaksu eest tasumiseks (t lk 33-55).
2.Kostja esmased vastuväited on seotud hagejal nõudeõiguse väidetava puudumisega. Kohus on asjas sisulise arutamise tulemusena seisukohal, et kostja vastuväited ei ole põhjendatud. Kohtule on esitatud nõude loovutamise leping 01.01.2004 (t lk 96-97), millega MOÜ võlausaldajana loovutas 02.09.2003 lepingust tuleneva nõudeõiguse S OÜ-le ja nõude loovutamise leping 07.12.2007 (t lk 30-31), millega S OÜ omakorda loovutas samast lepingust tuleneva nõudeõiguse edasi hagejale. Kohtule on esitatud ka MOÜ juhatuse liikme kinnitus 31.10.2008, et esmane loovutamine nende poolt tõepoolest toimus (t lk 123, 124). Ka kinnitas kostja maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites (t lk 12), et S OÜ-l oli temaga („meiega“) sõlmitud leping, mille alusel oli ta („meie“) oli kohustatud tasuma osutatud teenuste eest (telefoni kõnekaardid) summas 27 855.00 krooni. Seega on tõendatud, et konkreetsest lepingust tuleneva nõude kostja vastu loovutamine on tõepoolest toimunud ja nõudeõigus käesolevas kohtuasjas kuulub hagejale.
3.Hageja nõue on suunatud kostjale esitatud arvete tasumisele. Vastavalt nõude aluseks olevale lepingule ja kostjale esitatud arvetele osutasid hagejate õiguseelnejad kostjale telefoni kasutamist võimaldavat teenust (kostja kasutas hageja õiguseelnejate mobiiltelefoni kõnekaarte ja telefoni). Et kostjale tõepoolest vastavat teenust osutati, on ta möönnud ise otsuse p-s 2 viidatud vastuväites hageja nõudele, milline oli esmaselt esitatud maksekäsu kiirmenetluses. Ka on kostja esindaja möönnud 02.12.2008 kohtuistungil, et 18 kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest kostjale vaidlusalust teenust osutati. Kohtule ei esitatid tõendeid, et peale 18 kuu möödumist kostja tegelikkuses sama teenust enam edasi ei tarbinud ja seetõttu on kostja esindaja vastavad väited paljasõnalised. Hageja esitas vaidlusaluselt telefoninumbrilt vaidlusaluse perioodi jooksul

tehtud kõnede eristused (t lk 125-404) ja kohtul puudub alus esitatus kahelda. Hageja esindaja selgituste kohaselt on tegemist Tele2 Eesti AS-lt saadud väljatükiga pdf-vormis ja kostja vastupidiseid tõendeid ei esitanud. Ka ei esitanud kostja tõendeid, millised annaksid aluse temapoolsetele kahtlustele, et tegelikkuses võidi sama kaart anda kõrvalistele isikutele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses oma väiteid ja vastuväiteid tõendama. Kostja poolt arvete tasumata jätmine oli tõepoolest vastavalt lepingule telefoninumbri väljalülitamise aluseks, kuid see ei olnud hageja kohustus, vaid õigus. Vastavalt lepingu lisa p-le 4 kehtis leping tähtajatult, kuid mitte vähem kui 2 aastat. Tõendeid lepingu lõpetamise kohta enne maikuud 2006, mil oli esitatud viimane arve kuumaksu tasumiseks, kohtule ei esitatud. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et tõendatud on hageja õiguseelnejate poolt kostjale lepingus kokkulepitud teenuse osutamine ja seega on kostja kohustatud täitma endale sama lepinguga võetud kohustust ja tasuma saadud teenuse eest. Vastavalt VÕS § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

4.Kostja on esitanud nõudele osalise aegumise vastuväite, mille kohaselt on aegunud nõuded 05.03.2004 kuni 15.03.2005 esitatud arvete alusel. Kohus selle vastuväitega ei nõustu. Puudub vaidlus, et käesolevas asjas on tegemist nõuetega, millised muutusid sissenõutavaks arvete esitamisega. Seega tuleb rakendada TsÜS § 147 lg-d 3, mille kohaselt kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Et hageja nõude aegumistähtajaks on kolm aastat, tuleneb TsÜS § 146 lg-st 1, sest tegemist on 02.09.2003 sõlmitud tehingust tuleneva nõudega. Eeltoodust tulenevalt oleksid seega hageja õiguseelneja poolt 2004.aastal esitatud arvetest tulenevad nõuded aegunud 31.12.2007 kell 24.00 (aegumine algas 01.01.2005 kell 00.00) ja 2005.aastal esitatud arvetest tulenevad nõuded vastavalt 31.12.2008 kell 24.00 (algus 01.01.2006 kell 00.00). 14.12.2007 oli aga hageja poolt esitatud maksekäsu kiirmenetluses avaldus sama võlgnevuse sisse nõudmiseks kostjalt, millega aegumine peatus vastavalt TsÜS § 160 lg-le 1 ja lg 2 p-le 3. Kostja esindaja viide konkreetsele Riigikohtu lahendile ei ole asjakohane, kuna seal analüüsitakse aegumist seonduvalt intressinõudega ehk korduva kohustusega TsÜS § 154 mõttes, aga ka viidatud sätte kohaselt algab aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.
5.Viivisnõude aluseks on pooltevahelise suhte aluseks oleva tehingu lahutamatuks lisaks olevate tingimuste p 7.5, mille kohaselt on tarbija kohustatud tasuma viivist alates arvele märgitud makstähtpäevale järgnevast kalendripäevast 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Puudub vaidlus, et kostja hagetavaid arveid ei ole tasunud. Hageja on esitanud seisuga 07.12.2007 viiviste aritmeetilise arvestuse (t lk 32), millele kostja vastuväiteid ei esitanud. Vastavalt arvestusele moodustab viivisvõlgnevus kokku 43 255.29 krooni, millest kostja hageb osa, see on põhivõla suuruses. Küll aga esitas kostja taotluse viiviste vähendamiseks kuni 10%-ni põhivõlgnevusest. Kohus on seisukohal, et kostja taotlus ei ole põhjendatud. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 8 ja §-le 162 võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist, kui see on ebamõistlikult suur, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Käesolevas asjas on hageja vähendanud sissenõutavat viivise suurust põhivõla suuruseni ja kostja ei ole toonud esile põhjendusi, miks hagetavas ulatuses viivisesummat oleks alus lugeda ebamõistlikult suureks. Ka ei ole kostja tõendanud enda poolt kohustuse täitmise ulatust ega sellist majanduslikku seisundit (ei enda ega hageja oma), milline annaks aluse vähendamisele.
6.TsMS § 162 lõigete 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude

proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lõike 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eeltoodu alusel määrab kohus, lähtudes asjaolust, et hagi kuulub rahuldamisele, antud asjas selliselt, et hageja menetluskulud jäävad kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.

Imbi Sidok (allkiri) kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE:

I.Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja