Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

05.01.2005, 07.02.2005, 15.03.2005, 11.04.2005, 10.05.2005, 07.06.2005, 06.07.2005, 10.08.2005, 08.09.2005, 11.10.2005, 13.03.2006, 04.04.2006 ja 03.05.2006 arve-saatelehed (t lk 33-55). Nimetatud arvete tasumise tähtajad on möödas, kuid need on siiani tasumata. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja poolt on siiani tasumata 27 855.00 krooni. Lisaks põhinõudele palub hageja kostjalt välja mõista viivised summas 27 885.00 krooni. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlg 27 855.00 krooni ning viivised 27 885.00 krooni, kokku 55 710.00 krooni ning menetluskulud jätta hageja kanda. Vastuses kostja kirjalikule seisukohale lisas hageja, et hageja kuni 15.03.2005 esitatud arvetest tulenev nõue ei ole aegunud. Enne hagiavalduse esitamist esitas hageja kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avaldusel, millele kostja esitas vastuväite ja mistõttu menetlus jätkus hagimenetluses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 alusel on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Seetõttu peatus antud juhul aegumine 14.12.2007. Samuti on hageja seisukohal, et kostja viidatud Riigikohtu lahend nr 3-2-1-57-08 ei ole asjakohane, kuna käsitleb teistsuguseid asjaolusid. Antud juhul tuleb aegumistähtaja alguse tuvastamisel lähtuda TsÜS § 147 lg-st 3, mille kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutus sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. 2004. aastal esitatud arvete aegumistähtaeg algas 01.01.2005, mistõttu ei ole need aegunud, kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati kohtusse 14.12.2007. Samuti on hageja seisukohal, et kostja seisukoht, mille kohaselt 02.09.2003 leping lõppes 01.03.2005, on ebaõige, kuna pooled on allkirjastanud ka lepingu lisa, mille p 4 kohaselt jõustub leping selle mõlema poole poolt allkirjastamise hetkest ja kehtib tähtajatult, aga mitte vähem kui kaks aastat. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud seisukohtade juurde ja lisas, et hageja nõue ei ole aegunud. Nimetatud asjaolu kinnitab ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-95-08. Samuti ei ole leping lõppenud, kuna lepingu lisa kohaselt oli tegemist tähtajatu lepinguga. Hageja on seisukohal, et kostja viivise vähendamise taotlus on põhistamata. II Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista, kuna hageja ei ole tõendanud teenuse osutamist. Üksnes arvete väljatrükk ei tõenda teenuse osutamist. Kostja on seisukohal, et 05.03.2004 arve aegus 19.03.2007, 07.04.2004 arve 16.04.2007, 04.05.2004 arve 14.05.2007, 06.06.2004 arve 15.06.2007, 05.07.2004 arve 14.07.2007, 05.08.2004 arve 14.08.2007, 03.09.2004 arve 14.09.2007, 08.10.2005 arve 17.10.2007, 03.11.2004 arve 14.11.2007, 06.12.2004 arve 15.12.2007, 05.01.2005 arve 14.01.2008, 07.01.2005 arve 16.02.2008, 15.03.2005 arve 24.03.2008. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.06.2008 lahendi nr 3-2-1-57-08 kohaselt TsÜS § 147 lg-te 1 ja 2 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisest, see tähendab alates ajast, mil õigustatud isik võib nõuda kohustuse täitmist. Korduva kohustusena aegub perioodiliselt arvestatav intressinõue TsÜS § 154 kohaselt iga intressiarvestusperioodi kohta kolme aasta jooksul alates selle kalendriaasta lõppemisest, mil intressikohustus muutus sissenõutavaks. Sõltumata sellest lõpeb intressinõue kõrvalkohustustest tuleneva nõudena TsÜS § 114 kohaselt koos põhinõudega. Eeltoodust järeldub, et iga korduv kohustus aegub perioodiliselt koos kõrvalnõuetega ühel ajal alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Iga korduva kohustuse aegumine peab toimuma korralise aegumise sätete kohaselt, kui ei esine tsiviilseadustiku üldosa seadusega sätestatud erijuhtumeid. Kuivõrd Riigikohus ei ole käesoleva vaidlusega sarnasel juhul rakendanud TsÜS § 147 lg-t 3, siis puudub alus antud sätte rakendamiseks ka käesolevas menetluses. Lisaks eeltoodule märgib kostja, et kuivõrd vastavalt 02.09.2003 mobiiltelefoniteenuste lepingule kehtis see 18 kuud, siis lõppes selle kehtivus 01.03.2005. Sellest tulenevalt jääb kostjale arusaamatuks, mil alusel esitas hageja kostjale arved pärast 01.03.2005.

Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel olid lepingulised suhted ka pärast 01.03.2005. Kostja on seisukohal, et hageja käitumine on vastuolus poolte vahel sõlmitud lepingu ja mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustega. Vastavalt lepingule pidi hageja välja lülitama kostja telefoninumbri, kui klient ei tasu nõuetekohaselt. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostja telefoni välja lülitanud. Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste p 9.2.2.1 kohaselt pidi hageja lepingu lõpetama. Samuti palub kostja jätta hageja esitatud kõnede eristus tähelepanuta, kuna see on allkirjastamata. Kostjal puudub võimalus kontrollida, kas tema helistas eristuses toodu numbritel või mitte ja millises mahus. Kostja ei mäleta, et ta oleks kasutanud vaidlusalust telefoni pärast lepingu lõpetamist. Hagejal oli piiramatu võimalus väljastada kolmandatele isikutele uus SIM-kaart sama telefoninumbriga. Hageja ei ole tõendanud, et tema osutas pärast lepingu lõpetamist kostjale teenuseid. Kostja arvates ei saa hageja nimetatud asjaolu kõneeristusega tõendada. Lisaks eeltoodule palub kostja, arvestades tekkinud olukorda, vähendada viivist kuni 10% põhinõudest, kui kohus otsustab rahuldada hagi põhinõude osas. Eeltoodu alusel palub kostja kohaldada aegumist ning jätta menetluskulud hageja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja esindaja esitatud seisukohtade juurde ja lisas, et kui kohus rahuldab põhinõude, tuleb kohaldada leppetrahvi sätteid (VÕS § 159 lg 2 ja § 162 lg 1). Kostja on seisukohal, et tegemist on pahatahtlikult esitatud hagiga. Enne kohtusse tulemist ei ole hageja esitanud kostjale ühtegi pretensiooni ega teavitanud, et kostjal on hageja ees võlgnevus. Kostjal puudub süü viivise tekkimises. 18 kuu jooksul ta vaidlusalust telefoninumbrit kasutas. III Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte esindajate selgitused ja uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

tehtud kõnede eristused (t lk 125-404) ja kohtul puudub alus esitatus kahelda. Hageja esindaja selgituste kohaselt on tegemist Tele2 Eesti AS-lt saadud väljatükiga pdf-vormis ja kostja vastupidiseid tõendeid ei esitanud. Ka ei esitanud kostja tõendeid, millised annaksid aluse temapoolsetele kahtlustele, et tegelikkuses võidi sama kaart anda kõrvalistele isikutele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses oma väiteid ja vastuväiteid tõendama. Kostja poolt arvete tasumata jätmine oli tõepoolest vastavalt lepingule telefoninumbri väljalülitamise aluseks, kuid see ei olnud hageja kohustus, vaid õigus. Vastavalt lepingu lisa p-le 4 kehtis leping tähtajatult, kuid mitte vähem kui 2 aastat. Tõendeid lepingu lõpetamise kohta enne maikuud 2006, mil oli esitatud viimane arve kuumaksu tasumiseks, kohtule ei esitatud. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et tõendatud on hageja õiguseelnejate poolt kostjale lepingus kokkulepitud teenuse osutamine ja seega on kostja kohustatud täitma endale sama lepinguga võetud kohustust ja tasuma saadud teenuse eest. Vastavalt VÕS § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lõike 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eeltoodu alusel määrab kohus, lähtudes asjaolust, et hagi kuulub rahuldamisele, antud asjas selliselt, et hageja menetluskulud jäävad kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.

Imbi Sidok (allkiri) kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE:

I.Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.