Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

1 (4)

2-08-56974 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Hageja nõue 01.09.2008. a esitas AS EMT Pärnu Maakohtule hagi A M'i vastu võlgnevuse 1 406 krooni 03 sendi ja viivise 1 405 krooni 03 sendi nõudes. Hageja palub hagiavalduses Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 ja Tsiviilkohtumenetluse (edaspidi TsMS) § 162 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista: 1) hageja poolt esitatud arvete tasumata jätmisest tekkinud võlgnevuse summas 1 406 krooni 03 senti ja viivised summas 1 405 krooni 03 senti; 2) kohtukulud, sealhulgas riigilõiv 250 krooni ja hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 2 500 krooni; 3) maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest riigilõiv 250 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 järgi kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab

2 (4)

2-08-56974 võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on tõendatud ja eeltoodud seadusesätete alusel tuleb kostjalt A M'ilt hageja AS-i EMT kasuks välja mõista võlgnevus kokku 2 811 krooni 06 senti, millest põhivõlgnevus on 1 406 krooni 03 senti ja viivis 1 405 krooni 03 senti. Menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduses esitatud kohtukulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 250 krooni, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 250 krooni ja hageja poolt esindajale makstud tasu 2 500 krooni /tl 4-7/. Õigusabikulude arve kohaselt on esindustasu võlglase A. M'i kohtumenetluses 2 118 krooni 64 senti, millele lisandub käibemaks 18% s.o 381 krooni 36 senti. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. TsMS § 174 lg 3 teise lause alusel käibemaksusumma tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Eeltoodud sättest tulenevalt, saab kohus menetluskuluna käibemaksu välja mõista vaid siis, kui avaldaja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (Riigikohtu 14.09.2006. a lahend kohtuasjas nr 3-2-1-68-06). Kohus leiab, et kuna hageja ei ole käeolevas tsiviilasjas kohtule kinnitanud, et ta ei saa tekkinud esindaja kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis ei ole põhjendatud õigusabikuludele lisanduva 18%-lise käibemaksu väljamõistmine kostjalt. Vabariigi Valitsuse (edaspidi VV) 4. septembri 2008. a määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinnalt kuni 10 000 krooni maksimaalselt 5 000 krooni. Seega jäävad hageja lepingulise esindaja kulud summas 2 118 krooni 64 senti VV määrusega kehtestatud piirmäära piiresse ja on põhjendatud. Samuti taotleb hageja lisaks hagimenetluses tasutud riigilõivule maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu väljamõistmist kostjalt, mille kohta märgib kohus järgmist.

3 (4)

2-08-56974 Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 7 alusel on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Enne käesolevas tsiviilasjas hagi esitamist on Pärnu Maakohus 28.05.2008. a määrusega tsiviilasjas nr 2-07-7463 jätnud AS EMT maksekäsu kiirmenetluse avalduse samas nõudes rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Nimetatud määrus jõustus 28.05.2008. a. Käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud hagi 01.09.2008. a, s.o hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu, millest tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue - maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 250 krooni väljamõistmine kostjalt - ei ole põhjendatud, kuna see ei ole TsMS § 144 p 7 järgi käsitletav käesoleva tsiviilasja menetluskuluna. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ja esindaja kulud summas 2 118 krooni 64 senti. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Reena Undrest Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.