Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-08-60850 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud Pooled sõlmisid 08.10.2004. a Magnet krediitkaardi lepingu nr A040008036, mille alusel avas AS SEB Pank (edaspidi hageja) J P (edaspidi kostja) kaardikontol krediidilimiidi 12 000 krooni, intressimääraga 16% aastas. 02.09.2008. a ütles hageja seoses kostja võlgnevusega eelnimetatud lepingu erakorraliselt üles kirjaga nr 5.5-11/K4761913, millest tulenevalt oli kostja kohustatud hagejale tagastama kasutatud krediidi koos intresside ja viivisega. Hageja nõue ja põhjendused 19.09.2008. a esitas AS SEB Pank Pärnu Maakohtule hagi J P vastu krediitkaardi lepingust nr A040008036 tuleneva võlgnevuse ja kõrvalnõuete nõudes, kogusummas 8 939 krooni 46 senti ja viivise nõudes kuni nõude kohase täitmiseni. 15.09.2008. a seisuga võlgnes kostja hagejale Magnet krediitkaardi lepingu nr A040008036 järgselt kokku 8 939 krooni 46 senti, millest põhivõlgnevus on 7 345 krooni 25 senti, intress 1 214 krooni 86 senti ja 15.09.2008. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 379 krooni 35 senti. Iga päev alates 16.09.2008 lisandub viivist 4,08 krooni. Juhindudes võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-dest 94, 113 ja 396 lg 1 palub hageja välja mõista J P'lt AS SEB Pank kasuks krediitkaardi lepingu A040008036 järgne võlgnevus seisuga 15.09.2008 summas 8 939 krooni 46 senti, millest põhivõlgnevus on 7 345 krooni 25 senti, intress 1 214 krooni 86 senti ja 15.09.2008. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 379 krooni 35 senti.. Viivised palub hageja kostjalt välja mõista kuni nõude kohase täitmiseni. Hageja palub välja mõista kostjalt AS SEB Pank kasuks kohtukulud. Kostja seisukoht Kohus saatis 01.10.2008. a kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide ärakirjad, hagi menetlusse võtmise määruse ning kohustas teda kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättesaamisest /tl 18-20/. Dokumendid on kostjale allkirja vastu üle antud 07.10.2008. a /tl 21/ 22.10.2008. a saabus kohtusse kostja J P vastus /tl 22/, milles kostja tunnistab hagiavalduses tema vastu suunatud nõuet, ei taotle asja läbivaatamata jätmist või lõpetamist, esitatud tõendid on õiged, vastuhagi esitada ei soovi, on nõus kirjaliku menetlusega ja peab võimalikuks asi lahendada kokkuleppel, esindajat ei soovi ning on nõus tasuma kohtukulud. Menetluse käik 05.11.2008. a edastas kohus kostja vastuse hagejale, kohustades hagejat esitama kohtule kirjalik seisukoht kostja vastuse osas 10 päeva jooksul alates menetlusdokumentide kättesaamisest /tl 23/. Dokumendid on hagejale allkirja vastu üle antud 06.11.2008. a /tl 24/. 13.11.2008. a esitas hageja kohtule kirjaliku vastuse, milles võttis alljärgneva seisukoha: Nähtuvalt kostja vastusest on kostja nõus hagi suurusega ja tunnistab nõuet täies ulatuses. Neil asjaoludel leiab hageja, et hagi tuleb rahuldada ja välja mõista kohtukulud. Vastusele on lisatud avaldus kohtukulude hüvitamiseks, mille kohaselt on hageja kantud menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 550 krooni ja õigusabikulud summas 1 054,90 krooni, millest 160,90 krooni moodustab 18%-ne käibemaks. Hageja palub nimetatud summad kostjalt välja mõista.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

2 (4)

2-08-60850 Kohus, olles tutvunud käesolevas tsiviilasjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kostja poolt eelmenetluses kohtule esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 alusel tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 101 lg 1 p 6 lubab võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kuivõrd kostja on kohtule esitatud avalduses hageja krediitkaardi lepingust tuleneva võlgnevuse nõude koos kõrvalnõuetega õigeks võtnud, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 8 939 krooni 46 senti, millest põhivõlgnevus on 7 345 krooni 25 senti, intress 1 214 krooni 86 senti ja 15.09.2008. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 379 krooni 35 senti. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis arvestatuna protsendina põhinõuetelt alates 16.09.2008 kuni nõude kohase täitmiseni VÕS §-is 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud 3 (4)

2-08-60850 Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning kostja on nõus kandma menetluskulud. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. 13.11.2008. a hageja esitatud menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt on hageja menetluskulud hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 550 krooni ja õigusabikulud 1 054 krooni 90 senti /tl 16, 26-27/. Õigusabikulud on arvutatud lähtuvalt advokaadi asja ajamiseks kulunud ajast 0,59 tundi korrutatud tunnitasuga 1 500 krooni, kokku 894 krooni, millele lisandub käibemaks 18% s.o 160,90 krooni, kuna OÜ Advokaadibüroo Andres Tamm on käibemaksukohustuslane. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. TsMS § 174 lg 3 teise lause alusel käibemaksusumma tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Eeltoodud sättest tulenevalt saab kohus menetluskuluna käibemaksu välja mõista vaid siis, kui avaldaja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (Riigikohtu 14.09.2006. a lahend kohtuasjas nr 3-2-1-68-06). Kohus leiab, et kuna hageja ei ole käeolevas tsiviilasjas kohtule kinnitanud, et ta ei saa tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis ei ole põhjendatud õigusabikuludele lisanduva 18%-se käibemaksu väljamõistmine kostjalt. Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinnalt kuni 10 000 krooni maksimaalselt 5 000 krooni. Seega jäävad hageja lepingulise esindaja kulud summas 894 krooni VV määrusega kehtestatud piirmäära piiresse ja on põhjendatud. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 550 krooni ja õigusabikulud summas 894 krooni. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

Reena Undrest Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.