5.Määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 1365 eurot ja mõista see summa PDN Teenus OÜ-lt OÜ Eurospecter kasuks välja. PDN Teenus OÜ-l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda OÜ-le Eurospecter viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib
apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KULG JA ASJAOLUD
OÜ Eurospecter (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse PDN Teenus OÜ (kostja) vastu võla nõudes. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele ta esitas vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
Kohus võttis 03.09.2025 määrusega hagi menetlusse.
Kuivõrd pooled on olnud nõus kirjaliku menetlusega, siis määras kohus 13.10.2025 lahendada asi kirjalikus menetluses vastavalt TsMS § 403 lg-le 1.
Hageja nõuded
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.01.2022 pooled töövõtulepingu, mille alusel teostas hageja kostja tellimusel ja juhtimisel mööbli montaaži töid. Lepingu p 4.1. kohaselt kohustus kostja tasuma tööde eest 19 171,60 eurot, millele lisandub käibemaks, so. kokku 23 006,00 eurot. Lepingu p 5.3. sätestab, et arve tasumise tähtaeg on 14 kalendripäeva arve esitamisest.
31.06.2022 allkirjastasid pooled tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, millega kostja võttis lepingu alusel teostatud tööd summas 23 006 eurot vastu. 01.07.2022 esitas hageja teostatud ja kostja poolt vastuvõetud tööde eest arve summas 23 006 eurot maksetähtajaga 14.07.2022. Kostja ei ole arvet tasunud.
Käesolevas menetluses nõuab hageja eeltoodud nõude osalist täitmist. Hageja nõuab kostjalt põhivõlast 8 000 eurot.
Kostja vastuväited
Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata.
Kostja ei ole tellinud ega saanud hagejalt mingeid töövõtulepingus nimetatud töid. Hageja viidatud tööde tegemine ei ole toimunud ning kostja ei ole neid töid vastu võtnud. Hageja poolt esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ei kajasta tegelikku olukorda. Kostja ei ole aktile alla kirjutanud ega kinnitanud tööde vastuvõtmist ega volitanud kedagi enda nimel seda tegema. Kostja eitab dokumentidel esinevate allkirjade autentsust ning leiab, et need on koostatud ilma kostja teadmise ja nõusolekuta. Hageja poolt esitatud arve ei vasta tegelikkusele, kuna tööde teostamist ei ole olnud. Hageja viidatud arve ei ole kostjale esitatud ega kostja poolt vastu võetud. Seetõttu puudub kostjal kohustus nimetatud arvet tasuda.
2(6)
18.12.2025 vastuses kohtule teatas kostja, et kostja ei vaidlusta esitatud dokumentidel oleva allkirja ehtsust ega esita vastuväiteid selle kuuluvuse osas vastavale isikule. Ekspertiisi teha vaja ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, olles analüüsinud poolte väiteid ja vastuväiteid ning hinnanud esitatud tõendeid, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele.
11.Hageja on palunud kostjalt välja mõista 8000 eurot (dtl 56). Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust. Hageja nõuab kostjalt tasu hageja poolt teostatud tööde eest. Seega on hageja nõude aluseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1. Eeltoodud sätte kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. Vastavalt VÕS § 635 lg-le 1 ja VÕS § 637 sätestatule on töövõtuleping tasuline leping. Seega kostja põhikohustus oli maksta tasu vastavalt kokkuleppele.
12.VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seega on hageja nõude rahuldamise eelduseks, et poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping ja hageja on saavutanud lepinguga kokku lepitud tulemuse. Hageja kui töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks alates töö valmimisest või kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine kostja poolt või kui see on tavaline, siis muutub hageja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks (VÕS § 637 lg 4 esimene lause).
13.Kohtul tuleb eelnevat arvestades tuvastada, kas poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping; kas hagejal on õigus tasu nõuda ja missugustel tingimustel muutus tasunõue sissenõutavaks.
14.Hageja on esitanud kohtule faktiväited, et hageja ja kostja on 01.01.2022 sõlminud töövõtulepingu, mille alusel hageja teostas kostja tellimusel ja juhtimisel mööbli montaaži töid. Hageja väitel allkirjastasid pooled 31.06.2022 tööde üleandmisevastuvõtmise akti ja 01.07.2022 esitas hageja kostjale tööde eest arve summas 23 006 eurot. Hageja esitatud tõendite alusel on kohus tuvastanud, et pooled on 01.01.2022 allkirjastanud töövõtulepingu nr 01.01.2022 (dtl 39-41), 31.06.2022 on pooled allkirjastanud üleandmise-vastuvõtmise akti (dtl 42) ja 01.07.2022 on hageja koostanud arve-saatelehe nr 05-07/22, millele on poolte esindajatena alla kirjutanud D. K. ja A. O. (dtl 43). Samad isikud on allkirjastanud töövõtulepingu ja üleandmise-vastuvõtmise akti.
15.Kohtul on kohustus kontrollida poolte õigusvõimet ja kontrolli käigus tuvastas kohus, et lepingu sõlmimise ajal oli hageja seaduslik esindaja D. K. ja kostja seaduslik esindaja A. O.. Seega on dokumendid allkirjastanud poolte seaduslikud esindajad ja selleks õigustatud isikud.
16.Kostja on 24.09.2025 vastuses hagile esitanud vastuväited, mille kohaselt ei ole kostja tellinud hagejalt ega saanud hagejalt mingeid töövõtulepingus nimetatud töid; tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ei kajasta tegelikku olukorda ja kostja ei ole aktile alla kirjutanud ega kinnitanud tööde vastuvõtmist; esitatud arve ei vasta tegelikkusele, kuna tööde teostamist ei ole olnud (dtl 74). 18.12.2025 vastuses kohtule teatas kostja, et kostja ei vaidlusta esitatud dokumentidel oleva allkirja ehtsust ega esita vastuväiteid selle kuuluvuse osas vastavale isikule (dtl 105). Seega on kostja oma vastuväited
3(6)
töövõtulepingu, üleandmisevastuvõtmise akti ja arve allkirjastamise osas tagasi võtnud ja ei eita, et dokumendid on allkirjastatud kostja seadusliku esindaja poolt.
17.Kohus on 13.10.2025 kirjas selgitanud pooltele tõendamiskoormist ning märkinud, et hageja on esitanud allkirjastatud lepingu, üleandmise-vastuvõtmise akti ja arve, tõendamaks lepingu sõlmimist, töö vastuvõtmist ja tasunõude sissenõutavaks muutumist. Kohus selgitas kostjale, et hageja on tõendanud, et leping oli sõlmitud ning tööd vastu võetud, seega ka tasunõue sissenõutav, ning juhul, kui kostja väidab vastupidist, tuleb seda tõendada või põhistada (dtl 81-82). Kohus andis kostjale ka tähtaja hageja 10.10.2025 seisukohale vastuse esitamiseks kuni 27.10.2025 ja teatas, et eelmenetlus lõppeb 03.11.2025 ja selleks ajaks tuleb pooltel esitada kõik oma väited, taotlused ja tõendid. Kostja ei esitanud vastust hageja 10.10.2025 seisukohale ja ei esitanud eelmenetluse jooksul ka täiendavaid tõendeid ega põhistusi.
18.Kuivõrd kostja esitas alles 17.11.2025 oma lõplikes seisukohtades väited ka selle kohta, et hageja esitatud leping ei ole kostja poolt allkirjastatud ja ta eitab lepingul ja üleandmisevastuvõtmise aktil esinevate allkirjade autentsust (dtl 88), siis pidas kohus vajalikuks anda hagejale võimalus esitada originaaldokumendid ja uuendas 02.12.2025 määrusega menetluse. Pärast seda esitas hageja 15.12.2025 kohtule originaaldokumendid ja taotluse ekspertiisi määramiseks (dtl 95). Kostja võttis 18.12.2025 oma vastuväited tagasi.
19.Eelnevat arvestades lähtub kohus sellest, et hageja ja kostja seaduslikud esindajad on 01.01.2022 allkirjastanud töövõtulepingu; 31.06.2022 on pooled allkirjastanud üleandmisevastuvõtmise akti, millega kostja võttis hageja poolt teostatud tööd vastu ja 01.07.2022 on hageja esitanud kostjale arve summas 23 006 eurot, mille kostja on allkirjastanud, st vastu võtnud.
20.Kohus on seega tuvastanud, et töövõtuleping, millega hageja kohustus teostama kostja tellitud tööd, oli sõlmitud 01.01.2022.
21.Lepingu p-s 5.1 on märgitud, et täitja esitab tellijale peale kõikide tööde teostamist ja kasutusvalmiduse saavutamist (sh kõrvaldatud on kõik vaegtööd(nende olemasolul) ning teostatud on tööde ülevaatus) enda esindaja poolt allkirjastatud tööde üleandmisevastuvõtmise akti. Lepingu p 5.2 sätestab, et tellija tasub täitjale peale tööde üleandmisevastuvõtmise akti allkirjastamist tellija esindaja poolt ja selle alusel väljastatud arve esitamist täitja poolt (dtl 5). Nimetatud sätete sõnastusest järeldab kohus, et hageja tasunõue muutus sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud ja töö loeti vastuvõetuks, kui kostja esindaja oli allkirjastanud üleandmise-vastuvõtmise akti.
22.Pooled on 31.06.2022 allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, milles on märgitud, et komisjon tuli järeldusele, et lepinguga sätestatud isoleerimistööd on tehtud vastavalt lepingu tingimustele akteeritud mahus ning vastu võetud tellija poolt (dtl 8). Seega on töö kostja poolt vastu võetud ning kostjal ei olnud etteheiteid töö nõuetekohasusele. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-5851 tehtud lahendi punktis 23 märkinud, et kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija (vt ka Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-80-08, p-d 22, 24). Töövõtjal on tõendamiskoormis sõltumata sellest, kas töö vastuvõetuks lugemise eeldusi reguleerib leping või VÕS § 638 teine lause. Kostja ei ole menetluses esitanud vastuväidet, et töö ei vastanud lepingu tingimustele, kostja on esitanud väited, et ta ei ole töid tellinud ja et allkirjad hageja esitatud tõenditel ei ole tema omad. Hiljem on kostja sellest vastuväitest loobunud. Seega on hageja tõendanud, et tööd on vastu võetud ja need olid nõuetekohased.
4(6)
23.Eelnevat arvestades on hagejal tekkinud tasu saamise õigus. Hageja on esitanud kostjale arve nr 05-07/22 (dtl 9) ja kostja on selle kätte saanud, mis nähtub kostja seadusliku esindaja allkirjast arvel. Kuigi arvel on märgitud tasu suuruseks 23 006 eurot, on hageja nõudnud kostjalt 8000 euro tasumist. See, missuguses ulatuses hageja nõude esitab, on tema kui võlausaldaja valida. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 8000 eurot. Menetluskulud
24.Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja taotleb menetluskulu kostjalt väljamõistmist ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist seaduses ettenähtud ulatuses (dtl 37).
25.Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Asja läbivaatamise kuludeks on muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1. Menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud.
26.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud maakohtus kokku 1715 eurot ja need koosnevad riigilõivust summas 665 eurot ning õigusabikuludest summas 1050 eurot (dtl 113).
27.Hageja on tasunud riigilõivu 665 eurot, mis vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus). Kohus mõistab riigilõivu kostjalt hageja kasuks välja.
28.Hageja taotleb lepingulise esindaja kulu kindlaksmääramist ja väljamõistmist tunnihinnaga 150 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusteenust mahus 7,0 tundi.
29.Kohtu hinnangul on hageja esindaja toimingud eeltoodud mahus olnud põhjendatud ja vajalikud.
30.Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isikud - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 150 eurot tunnis (ilma käibemaksuta).
31.Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus on arvesse võtnud, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole.
32.Kohus leiab, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 150 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist oli mahult pigem väikese ja õiguslikult mitte keeruka õigusvaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest
5(6)
turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 100 eurot ilma käibemaksuta.
33.Seega mõistab kohus kostjatelt välja hageja õigusabikulu summas 700 eurot (7 x100).
34.Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskuludena 1365 eurot, millest 665 eurot on riigilõiv ja 700 eurot hageja lepingulise esindaja kulu.
35.Kohus märgib, et menetluskulud tuleks jätta kostja kanda ka TsMS § 169 lg 1 alusel. Kostja on teadlikult menetluses esitanud valeväite, et ta ei ole hageja esitatud töövõtulepingut, üleandmise-vastuvõtmise akti ja arvet allkirjastanud. Tegemist ei ole eriarvamusega õiguslikes küsimustes, vaid faktiväite osas valeandmete esitamisega, kuna kostja pidi teadma, kas ta allkirjastas lepingu ja muud dokumendid või mitte. TsMS § 328 lg 1 sätestab, et menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Sealjuures jättis kostja osa oma vastuväiteid eelmenetluse jooksul esitamata ja esitas need alles lõplikes seisukohtades (väited lepingu ja arve mitteallkirjastamise kohta). See põhjustas menetluse uuendamise vajaduse ja kohtuotsuse teatamise aja edasilükkamise. Kohtu hinnangul ei ole kostja oma menetlusõigusi heauskselt kasutanud, kui on jätnud kasutamata võimaluse esitada oma väited eelmenetluse jooksul ja on esitanud teadlikke valeväiteid. Kuna aga hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel nagunii kostja kanda, siis on käesolevas punktis märgitu teadmiseks kostjale ja tema vandeadvokaadist esindajale edaspidiseks.
36.Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb kostjal tasuda hagejale välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
37.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).