1.2.Kui kostja jääb punktis 1.1 sätestatud mistahes osamakse tasumisega osaliselt või tervikuna viivitusse enama kui 7 kalendripäeva võrra, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning võlgnik kohustub punktis 1.1 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist VÕS §
2/5
113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui kompromissisumma ulatuses.
1.3.Kumbki pool kannab ise oma punktis 1.1 nimetamata menetluskulud nii tsiviilasjas nr 2-24-126385 kui ka tsiviilasjas nr 2-24-126386.
1.4.Hageja ja kostja on teadlikud asjaolust, et kompromissi kinnitamine välistab sama nõudega uuesti kohtusse pöördumise.
2.Jätta menetluskulud, mille kohta puudub kokkulepe kompromissis, poolte endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
3.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-126385. Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppest tulenevalt saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse kolme päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.Bondora AS (hageja) esitas 17.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse G. Ž.lt (kostja) 7149,62 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 18.07.2024 kostjale makseettepaneku. Kostja esitas 10.09.2024 nõudele vastuväite.
2.Seoses vastuväite esitamisega lõpetas Pärnu Maakohus 24.09.2024 maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja hagimenetluses lahendamiseks üle Harju Maakohtule.
3.Hageja esitas 25.09.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu hageja ja kostja vahel 08.10.2023 sõlmitud tarbijakrediidileping nr XXX, mille alusel hageja andis kostjale laenu 6379 eurot.
4.Kohus võttis eelnimetatud hagi 10.10.2024 määrusega menetlusse tsiviilasjas nr 224126385.
5.Hageja esitas 17.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 3100,28 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 18.07.2024 kostjale makseettepaneku. Kostja esitas 10.09.2024 nõudele vastuväite.
6.Seoses vastuväite esitamisega lõpetas Pärnu Maakohus 24.09.2024 maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja hagimenetluses lahendamiseks üle Harju Maakohtule.
7.Hageja esitas 25.09.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu hageja ja kostja vahel 15.08.2023 sõlmitud tarbijakrediidileping nr XXX, mille alusel hageja andis kostjale laenu 2658 eurot.
8.Kohus võttis eelnimetatud hagi 10.10.2024 määrusega menetlusse tsiviilasjas nr 224126386.
9.Pooled sõlmisid 20.01.2026 tsiviilasjas nr 2-24-126385 toimunud kohtuistungil kompromissi, millega soovivad lõpetada menetlused nii tsiviilasjas nr 2-24-126385 kui ka tsiviilasjas nr 2-24-126386.
3/5
10.Kohus liitis 23.01.2025 määrusega tsiviilasjades nr 2-24-126385 ja 2-24-126386 esitatud hagid ühte menetlusse ja jätkas liidetud hagide menetlust tsiviilasja numbriga 2-24126385.
11.Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
12.Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lgtes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohus on pooltele selgitanud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgi ja pooled on kompromissis kinnitanud, et on nendest teadlikud. Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.
13.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise või kompromissi kinnitamise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
14.Kohus selgitab, et kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
15.Kohus selgitab ka, et kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).
16.TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kumbki pool kannab ise kompromissi p-s 1.1 nimetamata menetluskulud. Sellise menetluskulude jaotuse korral puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg 1 mõttes ehk rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
17.TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või
4/5
tema korraldusel muule isikule. TsMS § 150 lg 3 kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu.
18.TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 2 alusel on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud, et määruskaebuse esitamise tähtaega tuleb lühendada kolme kalendripäevani arvates määruse kättetoimetamise päevast. Kooskõlas TsMS § 661 lg-ga 4 saab seega kompromissi kinnitava kohtumääruse peale esitada määruskaebuse kolme päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.