2-24-14973/32 - Võlaõigus - Muud võlaõigusasjad - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

lahend.ee

esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused 1.1.Hageja esitas kohtule hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 797,07 eurot ning viivise nimetatud summalt seadusjärgses määras. Hageja palus mõista kostjalt välja ka 7970,70 eurot selliselt, et kostja kohustub alates 10.10.2024.a (kaasa arvatud) kuni 10.03.2027.a (kaasa arvatud) tasuma hagejale igakuiselt 265,69 eurot vastavalt maksegraafikule. Perioodilise maksekohustuse täitmise osas palus hageja määrata, et kohustus tuleb täita maksepäeva kella 13.00. Perioodilise kohustuse mittetäitmise puhuks palus hageja määrata viivise seadusjärses määras. Hageja esitas nõue ka alternatiivsel alusel ja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 10 241,68 eurot. Samuti esitas hageja kostja vastu kahjuhüvitise nõude summas 1043,10 eurot. Kõigi kohustuste mittetäitmise puhuks viivise seadusjärgses määras. 1.2.Hagiavalduses avaldas hageja kokkuvõtvalt, et tegi kostja korterile kulutusi summas 14 492,72 euro ulatuses. Kostja lubas hagejale, et tasub kulude tegemiseks pangalt võetud laenu katteks hagejale 13 081,18 eurot, et hageja saaks teenindada laenu. Esialgu kostja täitis oma lubadust, kuid seejärel lõpetas hagejale maksete tegemise ning keeldus edaspidi maksmast. Hageja pakkus kostjale kohtuväliselt kompromissi, millest kostja keeldus, mistõttu on hageja esitanud kostja vastu hagi. Hageja kirjeldas hagi aluse kolevadi asjaolusid järgnevalt. Hageja ja kostja poeg Rxxxxx O.J. olid 2021.a lõpus- 2022 alguses elukaaslased, kes soovisid rajada ühise kodu. Kostjal kuulus sel ajal korter aadressiga xxxxxxxxxxx keskus xx xxxxxxxxxxx küla, XXX (registriossa nr 2796535). Hageja ja tema elukaaslane soovisid nimetatud korterit kodu rajamise eesmärgil kostjalt osta, kuid kostja ei soovinud korterit müüa. Kostja pakkus, et kingib korteri oma pojale, et kostja poeg ja hageja saaksid sinna ühise kodu rajada ja hageja ja tema elukaaslane olid sellega nõus. Hagejal oli kokkulepe Rxxxxx O.J.-iga, et viimane kingib pärast temale pool sellest korerist. 1.3.2022.a jaanuaris alustasid hageja ja kostja poeg korteris lammutustöödega, kuna korteri seisukord oli väga halb ning sinna ei olnud võimalik sisse kolida. Korter vajas kapitaalremonti: korterit ei olnud varasemalt remonditud, korteris oli kuivkäimla, küttekolded (ahjuküte) olid amortiseerunud ja kasutuskõlbmatud, puudus pesemisvõimalus, aknad olid kohe eest kukkumas jne. Renoveerimistöödeks piisavate rahaliste vahendite puudumise tõttu otsustasid hageja ja tema elukaaslane taotleda laenu krediidiasutustelt. Laenu taotlemise käigus selgus, et hagejal on üksi laenu võtmiseks paremad võimalused, sest tal puuduvad varasemad laenukohustused. Nii otsustatigi toimida. Hageja lähtus otsust tehes ka sellest, et kostja poeg (hageja elukaaslane) oli lubanud talle edasi kinkida 1⁄2 korterist. 2022. a veebruaris tegi Bigbank AS (Pank) hagejale laenupakkumise summas 12 400 eurot. Korteri renoveerimiseks sõlmis hageja 28.02.2022 Pangaga laenulepingu nr CL-EEC22003535 laenusummaga 12 400 eurot. Laenulepingujärgne intressimäär oli 8,8 %, lepingu haldustasu 8 eurot. Pangale tagastamisele kuuluv kogusumma on 15 941,13 eurot. 1.4.Kogu pangalt võetud laenu summas 12 400 eurot ulatuses tegi hageja kulutusi korterile. Lisaks panustas hageja korterisse ka oma rahalisi vahendeid. Korterile tehtud kulud olid järgmised: 1) Akende vahetus- kogukulu ARUTECH PARIMAD AKNAD OÜ-le makstud 1834,16 eurot; 2) Tööde tegemine töövõtulepingu alusel VKN Ehitusgrupp OÜ-ga- tasutud tööde ja materjali eest kokku 7683.23 eurot. Lepingu kohaselt pidi ettevõtja tegema töid (aluspõranda ehitus, vahe- ja katteseinad, vahe- ja ripplae karkass, WC ja vannitoa

ehitamine, sh viimistlus, toimiva elektrisüsteemi ehitus, vee- ja kanalisatsiooni ) summas 10807 eurot. 3) Korterisse paigaldatavad plaadid kokku summas 1929.93 eurot (107.37+95.16+80.46). 4) Moodulahi Ants koos soojamüüriga 4590 eurot; 5) Balteco vann 100 eurot (vanni esialgu ei paigaldatud korterisse, see ladustati kostja kinnistul). Kokku tegi hageja vahemikus 20.01.2022-23.06.2022, s.o ajal, mil kostja oli korteri omanik, korterile kulutusi summas 14 492,74 eurot. Osa kuludest tegi hageja oma säästudest. Korteri renoveerimistöödega lõplikult valmis ei jõutud (v.a vannituba, mis ehitati täielikult välja) ning tööd jäid pooleli, kuna kogu Laen ja hageja isiklikud säästud sai kulutuseks ära kasutatud. 1.5.Korteri lammutustööde tegemisel ja hiljem renoveerimistöid puudutavas suhtluses osales aktiivselt kostja poeg (hageja elukaasalne). Kostja oli teadlik korteri renoveerima asumisest ja ka sellest, et renoveerimise rahastamiseks püüavad hageja ja kostja poeg laenu saada- seda küsimust arutati omavahel. Kostja kinkis korteri pojale alles 2022.a septembris (kanne kinistus raamatus 14.09.2022). Vaatmata kokkuleppele kostja poeg omakorda hagejale 1⁄2 koerterit ei kinkinud. Hageja ja kostja poja suhe lõppes 2023.a veebruaris. Kostja poeg müüs korteri 27.09.2023.a kolmandale isikule. Korter oli müügis hinnaga 18 000eurot, kuid täpset müügihinda hageja ei tea. 1.6.Kuna hageja arvates olu oukord ebaõiglane- ta oli panustandu kostjale kuuluva korteri renoverimisse nii oma vahendid kui pangast saadu laenu, mille tagastamise kohustus oli ainult hagejal, pöördus hageja 2023. a veebruaris (pärast kooselu lõppu) kostja poole nimatatud küsimuse lahendamiseks. 01.03.2023 kirjutas kostja hagejale ning võttis hageja ees kohustuse tasuda hagejale edaspidi alates 10.03.2023 igas kalendrikuus järgmised 49 kuud 265,69 eurot, kokku summas 13 018,81 eurot. Hageja aktsepteeris kostja ettepanekut. Kostja võetud kohustus hageja ees langes täpselt kokku hageja ja panga vahel sõlmitud Laenulepingust tuleneva maksegraafikuga. Tolleks hetkeks oli laenu maksta veel 49 osamakset kokku summas 13 018,81 eurot. Seega võttis kostja hageja ees kohustuse tasuda hageja kontole iga kuu 265,69 eurot vastavalt hageja ja Panga vahel sõlmitud maksegraafikule. Kostja asuski kokkulepet täitma ning tasus perioodil 10.03.2023-10.06.2024.a hageja kontole iga kuu 265,69 eurot, kokku 4251,04 eurot. 10.07.2024.a teatas kostja hagejale meili teel, et tema enam edaspidi hagejale mingeid summasid ei maksa ning soovitas hagejal pöörduda professionaalse finantsnõustaja poole. Kotja hakkas ka väitma, et tegemist oli vaid vabahtliku abistamisega ja ta tal ei ole mingeid kohustusi. 14.08.2024.a edastas hageja kostjale nõudekirja ja kompromissettepaneku tekkinud olukorra mõistlikuks ja kohtuväliseks lahendamiseks. Kostja keeldus ettepanekust. 1.7.Õiguslikus plaanis leidis hageja, et tal on kostja vastu kokkuleppe täitmisest tulenevad rahalised nõuded. Alternatiivselt on hagejal kostja vastu käsundita asjaajamisest tulenevad nõuded. Hoolimata sellest, kas kohus rahuldab hagi kummagil alusel, on hagejal kostja vastu igal juhul kohtueelsete õigusabikulude hüvitamisest tulenev kahju hüvitamise nõue ja viivisenõue. Menetluskulud palus hageja jätta täies ulatuses kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja mõistetavatelt menetluskuludelt hageja kasuks välja viivised. 1.7.1.Hagja oli eisukohal,et tal on kostjaga sõlmitud kokkulepe kokku 13081.81 euro taumiseks osadena- alates 10.03.2023 igakuislt 265.69 eurot. Kostja täitis kokkulepet kuni 10.06.2024.a kokku summas 4251.04 eurot. Kostja on kokkulepet rikkunud – ta pole tasunud 10.07, 10.08 ja 10.09.2024 tasumisel kuuluvaid makseid summas 797.07 eurot. Nimetatud maksed on muutunud sissenõutavaks ja hageja palus selle summa kostjalt välja mõista. Samuti palus hageja välja mõsita viivised kohustuse tätimiega viivitamise eest.

Hageja nõuab kostalt kokkulppe alusel ka tulevikus täimisele kuuluvate kohustuste täitmist maksergaafiku alusel. Hageja leidis, et kuna kostja on 10.07.2024.a teatanud, et ei kavatse edaspidi kohustust täita ja ei ole seda ka kolm kuud teinud, on tõenäoline et ta seda ei teegi. Seetõttu ei pea hageja ootama jääma tuleviku kohustuste rikkumist ja võib nõude esitada TsMS § 369 alusel. Tulevikus täitmisele kuuluva summa suuruseks on 7970.70 eurot, mis tuleks tasuda igakuiste makstena perioodil 10.10.2024-10.03.2027.a. Samuti soovis hageja, et kohus määraks ka viivise tasumise kohustuse juhuks kui kostja igakuist kohustust ei täida. 1.7.2.Juhul, kui kostja peaks asuma kokkulepet eitama või selle sisu ja/või sellest kostjale tulenvaid rahalisi kohustusi (millega hageja mingil juhul ei nõustu), ning kohus peaks kostja sellise käsitlusega nõustuma, on hagejal igal juhul kostja vastu nõuded tulenevalt käsundita asjaajamisest. Hageja oli seisukohal, et käesolevalt on täidetud VÕS § 1018 eeldused. Hageja on teinud kostjale kuuluvale korterile kulutusi summas 14 492.72 eurot, milleks ta võttis laenu 12400 eurot. Kulutuste tegemisel hageja teadis, et korter kuulub kostjale ning et korterit renoveerides tehakse kulutusi kostja esemele. Asjaajamisele asumine vastas kostja huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele (§101 lg 1 p 2). Kostja teadis, et: - hageja ja kostja poeg soovivad rajada orterisse ühise kodu ning et nad asuvad korterit renoveerima; - korteris tuleb teha kapitaalremont enne, kui hageja ja kostja poeg saavad korterisse kolida. - kostja asus hageja juuresolekul laenutaotlust koostama, kes soovis teada, millistel tingimustel tema laenu saaks- see viitab kostja huvise korteri renoveerimise osas; - kostja lubas korteri kinkida oma pojale; - kostja ei ole renoveerimistööde tegemise ajal ega järgselt kordagi väljendanud, et hageja ja kostja poja poolt renoveerimistööde tegemine tuleks lõpetada või et see ei vastaks kostja tahtele; - eluliselt on ebausutav, et korteri renoveerimine ei oleks vastanud kostja huvile ja tegelikult tahtele. Hageja hinnangul on kostja asjaajamise ka heaks kiitnud (§ 1018 lg 1 p 1). Isegi kui asuda seisukohale, et asjaajamine ei vastanud kostja huvile ja tema avaldatud või eeldatavale tahtele (millega hageja mingil juhul ei nõustu), on kostja igal juhul kiitnud asjaajamise heaks. Kostja on avaldanud hagejale ja oma pojale suuliselt, et minge tehke korter korda ja kolige sisse. Samuti teadis kostja, et selleks otstarbeks soovib hageja laenu võtta. Kostja ei väljendanud kordagi, et talle ei sobi see, et hageja ja kostja poeg korterit renoveerivad või et ta pole sellega nõus. Kostja saatis 01.03.2023 hagejale meili, millega ta võttis endale kohustuse tasuda hageja laenumakseid, millega ta samuti on asjaajamise heaks kiitnud. Pärast nõusoleku andmist ei saa kostja heakskiitu enam tagasi võtta ega keelduda asjaajajale tehtud kulutuste hüvitamisest VÕS § 1023 lg 1 alusel. Kuna täidetud on käsundita asjaajamise eeldused, on kostjal VÕS § 1023 lg 1 tulenevalt kohustus hüvitada hagejale tema poolt asjaajamisel tehtud kulutused. Käeolevalt on hageja teinud asjajamisel kulutusi summas 14 492.27 eurot. Kostja on osa kulutusi hagejale varem hüvitanud vabatahtlike maksetena summas 4251.04 eurot. Hageja nõue kostja vastu seega 10 241.68 eurot. 1.8.Hageja oli seisukohal, et tal on hageja vastu ka kohustuse täitmisega viivitamisest tulenev viivise nõue. 1.9.Samuti esitas hageja kostja vastu kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude summas 1043.10 eutot. Saamaks selgust õiguslikust olukorrast ja oma võimalikest nõuetest, samuti esitamaks nõudekiri ja kompromissettepanek kostjale, oli hageja sunnitud pöörduma õigusabi saamiseks advokaadibüroo Supremia poole. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga,

2.Täiendavas 20.11.2024.a seisukohas jäi hageja nõude ja põhjenduste juurde. Hageja leidis, et kostja väited on ebaõiged, moonutatud ja tõendamata. Hageja vaidles vastu kostja väitele, et korter vajas vaid veidi sanitaaremonti ja koristamist. Korter asus 1962.a ehitatud hoones. Puudub vaidlus, et korterit ei olnud eelnevalt remonditud ega kommunikatsioone (elektrisüsteem, vesi- ja kanalisatsioon) ja küttekoldeid uuendatud, selles puudus pesemisvõimalus. Põrandad ja lagi olid soojustamata, aknad olid vanad ja vahetamata. Lisaks eelnevale oli korteris olnud ahi osaliselt sisse varisenud ning sellel olid suured praod. Korter ei olnud sellises seisundis, et sinna saanuks kohe sisse kolida. Asjaolu, et vana pliiti oli kostja väidete kohaselt võimalik kütta, ei tähenda see, et korter oli elamiskõlbulik või et mõlemad küttekolded oleksid elamiseks kasutatavad. Kostjale kuulub samas majas veel teine korter- nr 2, mille seisundit ta ise on parandanud: kahes toas soojustanud ja vahetanud põranda, pannud uued pakettaknad ja uue elektrijuhtmestiku ning on müügikuulutuses avaldanud, et vahetada tuleks ka kanalisatsioon ja põrand. Samuti on kostja selles korteris laskunud teha uue kiviahju koos soojamääri ja pliidiga. See näitab, et kostja pidas analoogses korters vajalikuks töid, mida nüüd hagejale ette heidab. Hageja ei ole kostja korterterit kahjustanud ega ole kohustatud talle selle alusel midagi maksma. Kostja ei ole kunagi varem väitnud, et hagja on tema korterit kahjustanud. Kostja oli teadlik töödest, ei ole kunagu keelanud töid teha või käskinud need lõpetada ega väljendnud, et korteris oleks tehtud töid, mis talle ei sobi. Väited lammutustöödest mittetteadmisest on teadlikult ebaõiged ja tõendamata. Samuti on ebaõige kirjeldus selelst, mis eesmärgil ja kuidas hageja ja tema elukaaslane korterit elamiseks küsisid ja kus nad elasid ajal, kui töid tehti- algusest peale oli pärast linna eluurumis üürilepingu lõppemist plaan tööde tegemise ajal elada xxxxx talus, mille kaasomanik oli hageja elukaaslane. Kuna hageja ja tema elukaaslane elasid koos kostjaga Nurme talus, pidi ta olema teadlik sellest, mida korteris tehakse, sest seda arutati omavahel. Kostja oli ka xxxxxxxxxxxxx maja korteriühistu juhatuse liige. Hageja märkis, et ei teinud lammutustöid korteris üksi nagu väidab kostja vaid koos kostja pojaga, kes oligi peamine tööde organiseerija ja osales nende tegemisel ning suhtles lammutus- ja ehitustööde osas ka ehitaja N.N.-iga. Hageja jäi selle juurde, et kostja teadis lanu võtmise soovist ja laen on võetud renoveerimiseks. Asjakohatud on kostja väited seoses laenu ja selle võtmisega, kuna kostja on 01.03.2023. a võtnud kohustuse täita laenuga seoses võetud kohustusi. Hageja märkis, et kostja vastuväited on vastuolulised ja eluliselt ebausutavad. Kostja väiab, et keelas 2022.a veeruaris tööde tegemise, sest raha ei olnud, kuid sai alles 2023.a veebruaris teada, mis on ehitustööde tulemusel tehtud. Samuti on eluliselt mitteustav see, et hageja võtnuks kostja keelust hoolimata laenu ja investeerinuks selle korteri töödesse. Keelust teadmisel oleks hageja kasutanud raha mõne muu korteri omandamiseks ja/või ehitamiseks. Hageja oli seisukohal, et tal on kostja vastu igal juhul nõue tulenevalt 01.03.2023.a kokkuleppest. Alternatiivselt on avaldas kostja 01.03.2023.a kokkuleppes tahteavalduse asjaajamise heaks kiitmiseks. Kostja 01.03.2023. a tahteavaldus on selge ja ühemõtteline: ma võtan sinu ees kohustuse, tasuda sulle edaspidi korteri ehitustöödega võetud laenu makseid. Hageja poolt laenu võtmine ja sellest tekkinud hageja kohustused panga ees on VÕS § 1023 lg 1 II alternatiivi järgi asjaajamisega seoses võetud kohustus, mille hüvitamise kohustus oleks kostjal. Kui kostjal oli 01.03.2023.a meili saates mõni muu tahe, siis hageja sellest ei teadnud. Kostja ei saa hakata pärast tahtaevalduse hagejani jõudmist seda muutma või selle tagasi võtta.

Hageja leidis, et on korteris tehtud kulude kandmise piisavalt tõendanud. Korteri müügikuulutuses on kirjeldatud renoveerimistööde ulatuts. Tööde eest on tasnud hageja. Hageja selgitas, et nii vann kui korterisse jäänud plaadid müüdi ilmselt koos korteriga. 3.12.03.2025 esitatud vastuväites kostja seisukohale kordas hageja suures osas varem esitatut ja leidis, et kostja on esitanud kohtule ebaõigeid faktilisi asjaolusid ja õiguslikke väiteid. Hageja jäi varem esitatu juurde korteri seisukorra osas- korter oli vana, selles polnud aastaid keegi elanud ning vajas kaasajastamist. Kostja siiski teadis lammutustöödest juba jaanuaris 2022.a ja tema vastupidised väited on ebaõiged ja ebausutavad. Ilmselgelt ei ole kostja poeg hakanud korteris „toimetama“ ja seda lammutama, kui see oleks olnud keelatud või poleks vastanud ühisele arusaamale sellest, mis ulatuses on vaja korteris töid teha. Samuti ei oleks hageja võtnud laenu, kui see oleks olnud keelatud. Algne laenutaotlus tehti hageja ja tema elukaaslase poolt ühiselt, mis lükkab ümber kostja väite, et nii kostja kui tema poeg olid seisukohal, et kui raha ei ole, siis ei saa renoveerida. Hageja rõhutas, et kostja poeg osales aktiivselt renoveerimistööde planeerimisel, korraldamisel ja teadis ka finantseerimisest. Hageja ja tema elukaaslane ei plaaninud korterisse veebruaris sisse kolima nagu väidab kostja- neil oli plaan ja kokkulepe seni eladaxxxxxx talus, seda ka selleks, et säästa üürilt raha. Kostja väide, et ta sai alles 2023.a veebruaris korteri seisukorrast teada, on vale, sest kostja käis koos oma poja ja N.N.-iga korteris 2022.a märtsi alguses. Korteri seisukorda on kirjeldatud ka 14.09.2022.a. kinkelepingus, kus on märgitud, et korter on renoveerimisjärgus. Ebaõige on aga lepingus kajastatu, et renoveerimistööd on tehtud kingisaaja- Rxxxxx O.J.kuludega. Hageja leidis, et kostja väited on vastuolulised. Kostja väitis, et ei teadnud 01.03.2023 kinnitust andes laenulepingust ega saanud sellele ka heakskiitu anda. Samas nähtub 01.03.2023 meilist, et kostja oli teadlik laenulepingu tingimustest. Samuti nähtub kinkelepingust, et ta oli hiljemalt 2022.a septembris renoveerimistööde ulatusest teadlik ja tema sõnul vabad rahalised vahendid töödeks puudusid, siis pidi ta igal juhul olema teadlik, et töödeks on võetud laenu. Kostja on omaks võtnud, et teadis 2022.a veebruaris hageja soovist võtta laenu. Ebaõige on seega kostja väide, et ta sai laenust teada alles 06.10.2023.a meilist. Samas kinnitab kostja selles meilis üle, et täidab võetud kohustust ka edaspidi, mida ta ka kuni juunini 2024.a tegi. Hageja tõi välja, et pärast kinkelepingut võõrandas kostja poeg Rxxxxx O.J. korteriomandi 18 000euroga ja saadud raha sai omale kostja. Seega on kostja saanud korteri renoveerimisest kasu, sest kostja ise ostis korteri 2000 euroga. Hageja leidis, et pooltel puudusid omavahelised kõlbelised kohustused. Hageja kinnitas, et on tõendanud, et välja toodud tööd on tehtud ja hagis nimetatud summad on korteris teostatud tööde eest makstud, mistõttu ei saa tööde tegemise ja kulude kandmise osas enam vaidlust olla. Tööde teostamise kohta on kinnitused ka 27.09.2023,.a müügilepingus, kus p 1.4 ja p 3 on teostatud tööd üles loetletud. Lepingu p 2.3.2 kinnitab müüja ka vanni olemasolu, mille müüja lubas ostjale üle anda. Hageja jäi selle juurde, et kostja on 01.03.2023.a tahteavaldusega sõlminud hagejaga kokkuleppe asjaajamisega seotud kohustuse hüvitamiseks. 4.Hageja esitas 26.05.2025.a vastuväite kostja seisukohale, et korteri väärtus ei ole tõusnud ja kostja ei ole hageja tegevuse tõttu rikastunud ning vaidles vastu ka tõendi asjakohasusele. Kostja pole esitanud tõendeid, millest saaks järeldada kohalikke keskmisi müügihindu nii renoveerimata kui renoveeritud korteritel. Esitatud tõend kajastab kogu Jõgeva vallas tehtud tehinguid, s h ka Jõgeva linnas tehtud tehinguid, mis keskmist oluliselt mõjutab. Käesoleval asub korter aga maapiirkonnas. Maa-ameti tehingute hinnastatistikast saaks aga tuletada, et xxxxxxxxxxxx 01.01.2022-30.09.2023.a müüdud sama suure korteri hind võiks olla kas 10

202 eurot (mediaanhinna alusel) või siis 11350.93 eurot (keskmise ruutmeetri hinna alusel). Kuna korter müüdi 18 000 euroga, oli hind selgelt kõrgem. Arvestades, et 2018.a oli korteri väärtuseks 2000 eurot, on tõendatud, et korteri väärtus suurenes remonttööde tulemusel. 5.Pärast eelistungit esitas hageja 07.08.2025.a seisukoha, mille kohaselt sai hageja enda ja kostja kokkuleppest aru nii, et kui kostja maksab hagejale rahasummad, et hageja saaks vabaks panga ees võetud kohustustest, ei ole hagejal kostja vastu muid nõudeid seoses korterile tehtud kulutustega. Seega võib 01.03.2025 kostja saadetud meil olla nii kohustuse ümber vormistamine laenuks VÕS § 396 lg 2 alusel- kokku on lepitud ka maksegraafik, kui ka deklaratiivne võlatunnistus või kompromiss. Deklaratiivsele võlatunnistusele ei ole vorminõuet ette nähtud. Hageja märkis, et on kostjale varasemalt 07.10.2023 kell 20.54 meiliga saatnud samad kuluarved, mille on esitanud käesolevas menetluses. Seega teadis kostja remondiga seotud kuludest ja jätkas maksete tegemist. Hageja ei nõustunud kostja 12.08.2025 esitatud tõendis toodud arvamusega, et korteri väärtus oli 2023.a septembris 16 000 eurot. Tõend, mille alusel kostja seda väidab, ei vasta tõendi kriteeriumitele ja selle arvamuse andmise aluseks olevad asjaolud on ebaselged. Tõend on asjakohatu ka seetõttu, et kostja soovis eelistungil tõendada seda, et korteri väärtus ei olnud tõusnud, milleks soovis esitada tõendiselle kohta palju oli koeteri väärtus enne lammutustööde algust, so 2022.a jaanuaris, kuid tõend on esitatud 2023 septembri kohta. Hageja märkis ka, et ta pole kunagi väitnud, et on tasunud kõigi korteris tehtud tööde eest- ta ei vaidle vastu, et osade tööde eest on tasunud ka Rxxxxx O.J.. Hagi ei olegi esitatud kõigis korteris tehtud tööde eest hüvitise saamiseks vaid ainult hageja poolt kantud tööde ja materjali kulude osas, mille tasumiseks hageja võttis pangalaenu, mida ta tagasi maksma peab. Kostja vastuväited 6.1.Kostja teatas oma vastuses, et ei tunnista hagi ja palus selle jätta rahuldamata. Kostja vaides vastu hagis esitatud väidetele: kostja ei ole lubanud korteriomandi kinkimist pojale ja seega ei saanud poeg lubada hagejale 1⁄2 korteri kinkimist. Kostjal oli plaanis korter pärandada. Kostja vaidles vastu hageja väitele nagu olnuks korter kasutamiskõlbmatu ja seega väärtusetu. Korteri nr 4 ostis kostja elamiskõlblikuna juunis 2018. Kuni tehingu sõlmimiseni oli korter kasutusel eluruumina ja hagiavalduses esile toodud puudusi korteril ei esinenud. Korter ei olnud küll kaasajastatud (seal oli kuivkäimla, pesemisvõimalus saunas), kuid vajas vaid koristamist ja vähest värvimist. Viimati elasid korteris eakad inimesed, kes ei olnud sanitaarremonti teinud. Küttekolded ja aknad olid kasutuskorras. 6.2.Kostja avaldas, et ei olnud teadlik hageja plaanidest ega ettevõetud lammutustöödest temale kuuluvas korteris. Hageja ei ole tõendanud, et kostja hageja tegevusest teadis, veelgi enam, et kostja selleks mistahes vormis nõusoleku andis. Kostja selgitas, et 2022.a jaanuari algul pöördusid hageja ja tema elukaaslane (kostja poeg) kostja poole ja andsid teada, et nende üürileping lõpeb veebruari algul, uut korterit nad endale lubada ei saa ja küsisid luba kolida kostjale kuuluvasse korterisse xxxxxxxxxxxxxxx, mis seisis tühjana. 11.01.2022 käisid noored korterit vaatamas ja läksid juba samal päeval sinna „toimetama“. Kostja eeldas, et see tähendab koristamist ja sanitaarremonti. Veebruari alguses, kui varasem üürileping lõppes, teatas hageja, et neil ei ole võimalik xxxxxxxxxxe korteris elada, sest on korteri tühjaks lammutanud ja küsis, kas võiks elada kosta juuresxxxxxx talus. Kostja andis siis hagejale teada, et kuna raha korteri seisukorra taastamiseks ei ole, tuleb seal igasugune tegevus lõpetada. Alles hageja lahkumise järel 2023.a veebruaris sai kostja teada korteri tegeliku seisukorra: maha jäi lõhutud ja vaid osaliselt taastatud vara- veetorud korteris puudusid, elektrijuhtmed olid küll osaliselt veetud, ent ühendamata, hageja oli omavoliliselt eemaldanud siseseinad. 6.3.Kui hageja ja tema elukaaslase suhted 2023.a veebruaris lõppesid, avaldas hageja kostjale, et on suures hädas, sest võttis laenu lootuses, et elukaaslasega koos saab laenu makstud. Siis 8

tuli esmakordselt jutuks, et hageja oli kostja keelust hoolimata kasutanud laenu ka kostja korteri uuesti elamiskõlblikuks muutmisel ehk kostjale tekitatud kahju hüvitamiseks. Kostja lubas hagejat aidata ja tasus 4251.04 eurot perioodil 10.03.2023-10.06.2024.a. See ei tähenda, et kostja on oleks omale võtnud kohustuse hageja eest laenukohustust täita või nõustuks hageja ees rahalise kohustuse olemasolus mistahes muul alusel. 6.4.Kostja leidis, et hagiavalduses esitatud nõue on tõendamata ja ei anna täit selgust nõude kujunemise kohta. Hageja esitatud kulutõendite osas esitas kostja järgmised vastuväited: - Puudus vajadus akende vahetuseks, sest aknad olid kasutuskõlblikud. Puudus kostja nõusolek akende vahetuseks; - Ebaselged on VKN Ehitusgrupp OÜ hinnapakkumised ja leping, mis ei ole sõlmitud kummagi pakkumise alusel. Hageja ei ole esitanud akte teostatud tööde kohta ja ebaselge on, mis tööd ja mis hinnaga korteris tehti. Ehitusmaterjalide ostmist 900.26 eurot (arve nr 176) ei saa seostada nimetatud korteriga. Samuti ei ole seostav ka sularahas välja võetud ja väidetavalt tasutud summad. - Moodulahju ostmine ja paigaldamine polnud vajalik, sest korteri olid olemas toimivad küttekolded. - Keraamilised plaadid ei ole seostatavad korteriga. Arved plaatide eest sularahas tasumiseks ei ole väljastatud hagejale. Korstnajalg on plaatidega katmata, seega on ebaselge keraamiliste seinplaatide ostmise vajadus. - Vann ei olnud korterisse paigaldatud ja hageja oleks saanud selle kaasa võtta. 6.5.Kostja oli seisukohal, et hagejal ei ole tema vastu kokkuleppest tulenvat nõuet, sest mingit kokkulepet ei ole sõlmitud. Hagejal tuleb väidetavalt sõlmitud kokkuleppe olemasolu ja selle sisu tõendada. 6.6.Kostja leidis ka, et nõuet ei saa esitada alternatiivselt käsundita asjaajamisest tuleneva nõudena. Hageja käitumist tuleb käsitleda kui hageja poolt kostjale varasemalt korteri kasutuskõlbmatuks muutmisega tekitatud kahju hüvitamist. Täidetud ei ole VÕS § 1018 lg 1 p1-3 eeldustest. Kostja ei ole hageja asjaajamist kunagi heaks kiitnud. Hageja on tegutsenud kostja teadmata ja kostjale kasu asemel kahju tekitanud. Ka ei ole hageja tõendanud, et ta oleks olnud asjaajamisele asumisel kavatsust kulude hüvitamist nõuda.

13.Kirjalikes lõppseisukohtades jäi hageja varem esitatu juurde ja palus hagi rahuldada. Hageja on nõude alused esitanud alternatiivsena. Hageja tõi välja, et on nõude (nii põhi- kui alternatiivse) esitanud konservatiivsena- ta ei nõua kõigi enda tehtud kulude hüvitamist. Kulutusi tegi hageja korterile vähemat summas 14 492.74 eurot, kuid nõude on esitanud summas 8767.77 eurot. Hageja selgitas, et tema võis mõistliku isikuna 01.03.2023 meilist aru saada kui kokkuleppest tasuda talle nimetatud summa. Hageja viitas, et poolte kokkuleppe sõlmimist on kostja ise korduvalt kinnitanud oma 06.10.2023 meilides ja ka 22.10.2023.a meilis. Pooled olid sõlminud kokkuleppe- kompromisslepingu. Hageja jäi lõppseisukohtades ka kõigi alternatiivsete nõude aluste juurde. Hageja viitas sellele, et kostja on menetluse oma seisukohtu pidevalt muutnud vastavalt sellele, millised tõendid on esitatud ja sisuliselt kohtule valetanud. Samuti on tema vande all andud ütlused vastuolus tema kirjalikes seisukohtades esitatud väidetega ja samuti muude tõenditega ning kohati eluliselt ebausutavad. Vastuolud olid ka antud ütlustes endis: kostja mäletas mõnd asjaolu väga täpselt (kuidas hageja tema juurde tulles käitus), samas väitis end mõnd olulist asjaolu üldse mitte mäletavalt (järgnenud vestluse sisu). Vastuolulised olid ka kostja ütlused selle kohta, millal teadis laenulepingust: 01.03.2023 meili saatmise ajal väidetavalt ei teadnud, kuid 14.09.2022 kinkelepingus ajal teadis nii ehitustöödest kui laenust. Vastuoluline oli kostja suhtumine hagejasse: enda väitel olid suhted perekondlikud ja toetavad, kuid ütlusi andes olid hagejale antud hinnangud negatiivsed. Eluliselt ebaustav oli muuhulgas see, et nii heade omavaheliste suhete puhul ei arutatud koos elades töid, mida korteris tehti. Eeltoodu tõttu leidis hageja, et kostja antud ütlused on ebausaldusväärsed. 14.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja kordas oma varem esitatud vastuväiteid. Kostja kordas menetluses varem esitatud väidet, et 01.03.2023 meilis sõlmitud kokkulepe oli kõlbeline kohustus, sest poolte vahel olid varem lähedased perekondlikud suhted. Kostja ei nõustunud hageja käsitlusega, et 01.03.2023.a meili saab käsitleda samaaegselt nii deklaratiivse võlatunnistuse kui kompromisslepinguna. Nimetatu ei ole võimalik, sest poolte vahel puudus enne seda mistahes võlasuhe ja hageja seisukohast ei nähtu, milline varasem võlasuhe olnud oleks. Kostja oli seisukohal, et hageja tegi kulutusi Rxxxxx O.J. kasuks ja neil võis omavahel olla mingi kokkulepe kulutuste osas, mistõttu on hagi esitatud vale kostja vastu. Kostja kordas oma vastuväiteid seoses käsundita asjaajamise ja alusetu rikastumisega. Kostja märkis, et ei saa olla rikastunud enam kui korteri müügihind, millest on lahutatud keskmises seisukorras oleva korteri väärtus. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada. 15.Puudub vaidlus, et kostjale kuulus alates 07.06.2018.a korteriomand alukohaga xxxxxxxxxxx keskus x, XXX xxxxxxxxx (mõttelise osa suurus 492/1987; reaalosa korterile nr x, pindala 49.20m2), registriosa number 2796535 (dt lk 17-17), Nimetatud korteriomand on kostja poolt võõrandatud Rxxxxx O.J.-ile xxxxxxxxxx (samas). Esitatud tõendite kohaselt oli tegemist kinkelepinguga (dt lk 187-196). Puudub vaidlus, et Rxxxxx O.J. on kostja poeg. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et Rxxxxx O.J. võõrandas korteri 27.09.2023 Mxxxxxxx Txxxxxxxx. Kohtule esitatud kinnistu ostu- müügi lepingu (dt lk 197-209) kohaselt oli ostu- müügihinnaks 18 000 eurot. Lepingus on kirjeldatud korteri seisukorda. Puudub ka vaidlus, et kostjale kuulus samas kortermajas teinegi korteriomand: reaalosa korterile nr 2, pindala 49,4 m2, registriosa number 2796335 (dt lk 162-163).

16.Hageja esmaseks nõudeks on lepingu täitmise nõue- hageja hinnangul on tal kostjaaga leping, mis sõlmiti 01.03.2023.a ja ta nõuab selle lepingu täitmist. 17.Kohtule esitatud tõendite kohaselt saatis kostja hagejale 01.03.2023 meili, mille tekst oli järgmine: „Kannan sinu pangakontole igakuise laenumakse tasumiseks 265.69 eurot (Tarbijakrediidileping CL-EEC-22003535) alates 10.03.2023. (49kuud* 265.69 eurot= 13018.81 eurot.“. Lisaks järgneb selgitus, et kostja lepib tasumise osas ise kokku Rxxxxxxxx ning kahetsus, et hageja on endale kahju tekitanud (dt lk 71). Kostja ei ole meili saatmist vaidlustanud. Samuti on kostja tasunud hagejale perioodil 10.03.2023-10.06.2024.a kokku 4251.04 eurot (16 makset). Pärast 10.06.2026 ei ole kostja 01.03.2023 meilis antud lubadust täitnud. Seega on kostja andnud kirjalikult lubaduse (teinud tahteavalduse) tasuda hagejale teatud rahasumma ja seda lubadust mingi aja jooksul ka täitnud. Hageja hinnangul on 01.03.20323 saadetud meili näol tegemist lepinguga. Hageja ei osanud menetluse algul kvalifitseerida, mis tüüpi lepinguga võiks tegemist olla, kuid menetluse jooksul täpsustas, et tema hinnanguil sõlmisid pooled kompromisslepingu. Kostja sellega ei nõustunud ja leidis, et lepingut sõlmitud ei ole. Kostja leidis ka, et kompromisslepingu eeldused ei ole täidetud. Kostja leidis, et tegemist on kõlbelise kohustusega, millist väidet kohus käsitleb allpool. 18.Vastavalt VÕS § 579 lg 1 on kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. 19.Seaduses ei ole kompromisslepingule ette nähtud vorminõuet. Seega võis see olla sõlmitud ka viisil, et kostja saatis hagejale meili, milles selgelt esitas kirjalikult tahteavalduse tasuda hagejale igakuiselt teatud summa, ja asus selles meilis kinnitatud kokkulepet täitma. Hageja on täitmised vastu võtnud ja kinnitab, et tema aktsepteeris kokkulepet (kompromisslepingut)hageja on seega sõlminud lepingu konkludentselt. Kostja ütluste kohaselt ei saanud ta meili saates aru, et sõlmib mingi lepingu (prot 02:29:04). Kohus on aga seisukohal, et meili saates sai kostja vägagi aru, et ta annab lubaduse maksta hagejate teatud summa ja seda lubadust asus ta ka täima. Sellist tegevust- lubaduse (tahteavalduse) andmine ja selle täitmisele asumine- tuleb käsitleda lepingu sõlmimisena. Seda ka siis, kui kohtumenetluses on kostja oma arvusaamist mingis suunas korrigeerib, sest

oluline on, kuidas pool sai oma tegevusest ja selle tagajärgedest aru tahteavalduse tegemise ajal. Kohus märgib ka, et tavainimesed ei oskagi enamikku oma igapäevaseid tegevusi liigitada mingiks lepinguliseks või lepinguväliseks õigussuhteks vaatamata selle, et need tegevused siiski õigussuhteks kvalifitseeruvad. Kohus on seisukohal, et tahtevalduse siduvusest aru saamisele viitavad selgelt kaks asjaolu: kostja asus 01.03.2023 meilis antud lubadust täitma ja ta kinnitas hilisemas 06.10.2023.a meilis (dt lk 210), et täidab edaspidi oma lubadust ja kannab maksegraafikus summad hagejale ning ka tegi seda veel 9 kuud. Seega ei olnud tegemist mingi emotsiooni ajel või arusaamatusest tehtud tahteavaldusega nagu kostja ütlusi andes väitis (prot lk 9 all). Lähtudes VÕS § 9 ja 11 lg 1 oli leping seega sõlmitud. 20.Riigikohus on 06.05.2015.a tsiviilasja 3-2-1-25-15 lahendi p 13 selgitanud: Kompromissilepinguga muudetakse õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Kompromissilepingul, nagu igal teisel lepingul, on oma ese, s.t konkreetne suhe või suhete ring, mida lepinguga reguleeritakse. Kompromissilepingu puhul jäävad seega eelduslikult kompromissi aluseks olevad võlasuhted (nt töövõtusuhe) kehtima. Kas kompromissilepingu sõlmimisega algne õigussuhe lõpeb ja poolte algsed kohustused asenduvad täielikult kompromissilepingus kokkulepituga või jäävad algne suhe ning algsed kohustused kehtima paralleelselt kompromissilepinguga, sõltub sellest, milline oli poolte tahe kokkulepet sõlmides. Eeltoodud Riigikohtu lahendist ja samuti VÕS § 578 lg 1 sõnastusest tuleneb, et kompromisslepingu eelduseks peab olema muu võlaõiguslik suhe, mis mingil moel vaieldav või ebaselge. VÕS kommenteeritud väljaandes (III osa, Kirjastus Juura) on § 578 lg 1 osas selgitatud, et ebaselgusega õigussuhte kohta on tegemist, kui vähemalt ühe poole jaoks puudub õigussuhte kohta selgus (kom 3.2.3.2.) ning piisav on kui üks lepingu pooltest eeldab õigussuhte olemasolu (kom 3.2.3.1). Samuti selgitatakse, et oluline on poolte subjetkiivne hinnang õigusliku vaieldavuse või ebaselguse, samuti õigussuhte olemasolu osas ja see peab eksisteerima kompromissi sõlmimise ajal. (samuti kom 3.2.3.1) 21.Kostja leiab, et poolte vahel ei ole kompromisslepingut, kuna puudus lepingu eelduseks olev võlaõiguslik suhe. Lähtudes aga eelpool välja toodud VÕS § 578 lg 1 kommentaarides esitatud käsitlusest, ei olegi kompromisslepingu sõlmimise eeldusena oluline see, mida kostja kohtus menetluse ajal arvab sellest, kas tal oli või ei olnud õigussuhe hagejaga. Lepingu sõlmimiseks piisas tegelikult sellest, et hageja leidis, et õigussuhe oli olemas ja kostja seda tahteavalduse tegemise ajal möönis, sest võttis endale kohustuse tasuda hagejale osamaksetena kokku 13 018.81 eurot. Oluline, et kostja asus kohustust ka täitma. Nimetatud tahteavaldusega kostja kõrvaldas ebaselguse selles, kas tal on kohustus hagejale remonditööde kulude katteks midagi tasuda või mitte. Seda, et mingit kohustust ei olnud, on kostja hakanud väitma alles hagejalt nõude saamise järel ja kohtumenetluses. Seejuures keeldus kostja alguses kohustuse täitmisest enda sõnul pigem seetõttu, et väidetaval käitus hageja perekond temaga halvasti- kostja ütlused (prot lk 10 ülal), mitte seetõttu, et ta sai äkki aru, et tal hageja ees õiguslikku kohustust ei ole.

Kohtu hinnangul oli poolte vaheliseks õigussuhteks käsundita asjaajamisest tulenev hageja nõue kostja vastu ja kostja hüvitamiskohustus VÕS § 1023 lg 1 alusel. Käsundita asjaajamise esitas hageja ka alternatiivse nõude alusena. 21.Pooled vaidlevad, kas hageja on tegutsenud käsundita asjaajamise raames või mitte. Asjaajamiseks on käesolevalt kostja kuuluvas xxxxxxxxxxxxxxx korteris ehitusstööde teostamine, millega seoses on hageja kandud kulutusi (kuludest allpool). Kohus märgib, et asjaajamiseks ei ole lammutustööd, sest nendega seotud kulusid hageja ei nõua. Ka on menetluses selgunud ja poolte ütlustega tõendatud, et lammutustöid teostas kostja poeg Rxxxxx O.J.. Kumbki pool pole soovinud Rxxxxx O.J.-i menetlusse kaasata. 22.VÕS § 1018 sätestab: Kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕS § 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei ole käsundita asjaajamisega tegemist, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks. 23.Kohus leiab, et hageja teadis, et tegutseb kostja kasuks- ta teadis, et renoveeritakse kostjale kuuluvat korterit. Kostja on ise vande all kinnitanud, et kuigi hageja soovis korteri temalt 2022 jaanuaris ära osta, ta keeldus (prot 01:32:57). Hageja ütlused kinnitavad seda, et kostja ei olnud valmis korterit hagejale müüma (prot 00:35:49), kuid lubas hiljem Rxxxxxxxx kinkida. See, kas hageja lootis saada ka ise kunagi korteri omanikuss olukorda ei muuda- oluline on, milline oli korteri kuuluvus asjaajamise ajal ja kas asjaajaja sai sellest olukorrast aru. 24.Samuti puudub vaidlus, et remonditööde eest tasumisel on hageja tegutsenud ilma kostja poolt vastavat korraldust saamata. Kostja on menetluses muutnud oma seisukohta selles, mida ta hagejal teha keelas: algses vastuses hagile teatas kostja, et ta keelas korteris igasuguse tegevuse ära (seisukoha p 10), hiljem on asunud seisukohale, et keelas ära laenu võtmise. Kohus märgib aga, et kumbagi väidet ei ole kostja tõendanud. Ainsaks tõendiks laenu võtmise keelamise kohta on kostja enda ütlus, mis on aga vastuolus hageja ütlusega, kes kinnitas, et ka kostja ise proovis laenutaotlust esitada. Kostja ütlusi andes kinnitas, et tema teada pidigi laenu võtma ehituseks ja et talle see ei meeldinud, et laenuga hakatakse korterit remontima. Ühtegi tõendit selle kohta, et kostja oleks keelanud ehitustegevuse korteris, ei ole. Ainuüksi laenu võtmise keelamisest ei saa järeldada, et kostja keeld oleks olnud korteri elamiskõlbliku seisukorra taastamise- ehitustööd- kohta. Kostja ütlused on vastuolus hageja antud ütlustega, kes ütles, et kostja oli laenu võtmise plaanist teadlik ja ütles, et võib ikka proovida laenu võtta. Samuti oli hageja ütluste kohaselt kostja teadlik ehitusplaanidest ja sellest, et selleks ongi laenu vaja, sest seda arutati ühiselt (Nxxxx talus söögilaua taga). Hageja ütluste kohaselt ei keelanud kostja tal laenu võtta ega ka ehitada. Kostja ütluste ebausaldusväärusele viitab muuhulgas see, et algsetes seisukohtades väitis kostja, et hageja tegutses laenu võttes üksi ja tema ise ning ka tema poeg keelasid laenu võtta, mis aga sai kirjaliku tõendiga ümber lükatud: 10.02.2022 esitasid laenutaotluse hageja ja kostja poeg ühiselt (dt lk 229-231).

Samuti selgub kostja antud ütlustest, et ta ei keelanud ära ka lammutustöid: kostja selgitas, et nägi majast mööda sõites aknast toru, mille kaudu aeti alla mingeid asju (ehituspraht), kuid ei julgenud vaatama minna, ja ei küsinud ka kellegi käest, mis toimub, sest kartis, et on toimunud lõhkumine. Samuti oli ta alumises korteris elava õe käest kuulnud, et korteris tehakse palju lärmi. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kostjal oli tegelikult kahtlus, et tema korteris toimuvad mingid tööd, kuid ta neisse kuidagi ei sekkunud, on ta nende tööde tegemisega nõustunud. Kui kostja nägi aknast toru, pidi ta aru saama, et korterit lihtsalt ei koristata ja värvita natuke, vaid tööd on suuremad ja kui ta nendega nõus ei oleks olnud, oleks tema pidanud aktiivselt sekkuma. Sellise sekkumise kohta ei lammutusel ega ehitusöödel ei ole ühtegi tõendit. Poolte ütlustest ja tunnistaja N.N.-i ürtluste kohaselt ei olnud lammutustööd korteris veel täiesti lõpule viidud, kui kostja 2022.a märtsi alguses korteris sees käis. Puuduvad tõendeid, et kostja oleks selle käigu ajal või pärast seda selgelt teatanud, et kõik tööd korteris tuleb lõpetada. Seega on kostja väide keelamisest paljasõnaline. Kostja väitel ei arutatud temaga ka mingeid lammutus- ega ehitusplaane, milline väide ei ole eluliselt usutav, sest kostaja ise selgitas, et tal olid poja ja hagejaga väga head ja perekondlikud suhted. Hageja ütluste kohaselt oli kostja plaanidest aga teadlik- nii kohe pärast esimest korteri vaatamist kui ka hiljem arutati temaga, mida korteris vaja teha on. Kohus märgib, et vastuolud antud asjaolu osas ei ole tegelikult asja lahendamisel määravad, kuid viitavad kostja soovile näidata ennast asjadest mitteteadlikuna. 25.Remonditööde tegemise rahastamisest oli otsene kasusaaja kostja, kes oli korteri omanik (VÕS § 1018 lg 1 eeldus, et tegevus toimub kellegi kasuks). Remonditööde tulemusel muudeti lammutatud korter taas enam-vähem elamiskõlblikuks. Enne ehitustöid oli kostja ütluste kohaselt korter täiesti puhtaks tehtud, ei olnud põrandaid, lagesid, küttekoldeid ega vaheseinu (prot lk 9 ülal). Kostja selgitas, et hiljem ta korteris ei käinud ja kinkis korteri pojale, et tema võtaks vastutuse, kuid käis korteris enne selle müüki (prot lk 10 keskel). Hageja ütluste kohaselt oli üles võetud põrandad ja laed, seintel oli näha karkass, küttekolded lammutatud (prot lk 4 all-5 ülal). Poolte ütluste kohaselt jäid ehitustööd pooleli- tegemata peamiselt viimistlus, kuid suur osa ehitustöid siiski tehti. Hageja ütluste kohaselt oli põrandatele pandud OSB plaat oli maas, seitel karkass ja kips olid paigas, osaliselt pahteldatud, lae puitkarkass pandud osaliselt, ehitatud garderoobi nurk ja vannituba, mis oli täielikult plaaditud, torustik veetud, aknad vahetatud, paigaldatud moodulpliit koos soemüüriga, tegemata oli kogu viimistlus, kuid osa materjali (parkett, värvid ja laeplaadid) olid olemas (prot lk 6 ülal). Kostja enda ütluste kohaselt oli korteri müügi ajaks (toimus septembris 2023) ehitatud vannituba– seinad ja põrand plaanitud, kuid lage ei olnud, must põrand ehitatud, kuid parketti ei olnud, seinad olid ehitatud, kuid viimistlemata, aknad vahetatud (prot lk 10 keskel). Korteris tehtud töid kirjeldas tunnistaja N.N. (prot lk 12 all - 16 ülal, samuti lk 13 all – lk 14 ülal), kelle ütluste kohaselt teostati lepingus kokku lepitud tööd täies ulatuses, va ventilatsioon vaid ca 55% ulatuses ja elektriöödel jäid ka lõppvalmiduses tegemata (pistikud jms). Korteri müügikuulutusest (dt lk 74-76) nähtub samuti, et 2023.a sügiseks on tööd korteris pooleli: tegemata peaaegu kogu viimistlus, valmis on seinad, põrand aja lae karkassid, vannituba plaaditud, uued aknad, uus moodulpiit, väidetavalt uued torud ja elektrisüsteem. Korteri seisukord on kirjeldatud ostu-müügilepingu p 2.3.2. Seega kokkuvõtvalt oli ehitustööde tulemusel taastatud suures osas eluruumi elamiskõlblikkus. Kohus ei näe võimalust, kuidas võiks korteri taastamistööd olla kostjale kahjulikud- püüti taastada lammutamisele eelnenud eluruumi, kuigi jah, kaasaegsemal kujul. See, et kostja ise oleks kasutanud ehitusel teisi materjale, ei ole asjas määrav. Liiati rõhutas

kostja, et oli kaks korterit soetanud eesmärgiga jätta need poegadele ega plaaninud seal ise elada, mistõttu ei olegi oluline, millisena tema oma elukeskkonda näha soovib. 26.Kohus märgib ka, et kostja suhtumine korteri taastamisse on olnud menetluses vastuoluline: kostja heidab hagejale ette, et ta rahastas korteri elamiskõlblikkuse taastamist, leiab, et need kulud olid ebavajalikud ja põhjendamatud ning enda (tõendamata) väitel keelas selle, kuid on varasemalt menetlusdokumentides ja ka ütlusi andes väljendanud seisukohta, et tema korteri seisukord oli halvendatud (lammutus- „korter oli täiesti puhtaks tehtud“, „kaaperdatud“) ja sellega on hageja talle tekitatud hoopiski kahju, mille hüvitamist ta hagejat aga ei ootagi. Samas on hageja teinud rahalisi panuseid väidetava kahju heastamiseks, mille eest kostja aga maksta ei taha. Kohtu hinnangul on siin selge vastuolu. 27.Kostja on kogu menetluse rõhutanud, et kõik tööd- nii lammutamine kui ehitamine- olid tegelikult üldse ebavajalikud. Kostja esitatud andmetel asus korter elamus, mis oli ehitatud 1960-datel aastatel. Mõlema poole esitatud kirjelduse kohaselt ei olnud korterit kaasajastatud: selle oli kuivkäimla, pesemisvõimalus puudus, vesi oli sees, kuid kraanikauss oli vaid köögis, algsed puitraamidega aknad, kaks küttekollet, elektrisüsteem pärines maja ehitamisest. Kostja ütluste kohaselt elas korteris nr 4 perekond alates 1961.aastast. Hageja selgituse kohaselt oli korter paar aastat tühjana seisnud (kostja omandas korteri 2018). Kohtu hinnangul oli nimetatud korteris ilmselt tõesti võimalik elada nagu väidab kostja, kuid küsimus on, kas see oleks olnud kaasaegne elukeskkond. Kostja kirjeldas ütlusi andes, milline oli temale kuulunud korter nr 2 alumisel korrusel, kui kostja selle 1991.a omandas ja selgitas, et vahetas selles korteris nii aknad kui juhtmed juba mõnda aega tagasi. Hageja esitas kohtule nimetatud korteri nr 2 müügikuulutuse (dt lk 165-167), millest nähtub, et korteris on uus ahi ja soojamüüriga pliit, kahes toas on põrandad vahetatud ja uued aknad ning elektrijuhtmestik, korter kostja hinnangul vajaks korter aga veel renoveerimist, sest vajalik on veel vahetada põrandad ja kanalisatsioon, WC-st ja sahvrist saaks ehitada vannitoa või dušširuumi, sest korteris pesemisvõimalus puudub. Menetluses ei selgunud, mis ajast täpselt nimetatud müügikuulutus pärineb, kuid kostja kinnitas, et ta pani korteri müüki mitmel korral, kuid tegelikult seda ei müünud (prot lk 11 keskel). Seega pidas kostja vajalikuks kaasajastada endale kuuluvat korterit nr 2, kuid korteri nr 4 kaasajastamist ta kuidagi vajalikuks ei pidanud. Kostja on menetluses leidnud, et tema hinnangul piisanuks koristamisest, tapeetide vahetusest ja värvimisest. Kostja ei ole esitanud tegelikult tõendeid selle kohta, et korter nr 4 oli 2022 alguses heas korras, küttekolded olid töökorras ja seejuures ka ohutud, elektrijuhtmestik ei vajanud vahetamist, aknad ei lasknud tuult sisse jne st et tegemist oli heas korras korteriga. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et noored inimesed (hageja ja tema elukaaslane) soovivad elada kaasaegsemas ja korrastatud eluruumis ja on valmis selle saavutamisse ka panustama- seda eriti olukorras, kus kostja selgituse kohaselt olidki korterid mõeldud tema poegadele (prot lk 8 keskel), mistõttu võis kostja poeg Rxxxxx soovida endale vähemalt samas heakorras korterit kui oli mõeldud vennale korteris nr 2. Poolte nägemus korteri nr 4 tuleviku osas oli aga erinev: hageja ütluste kohaselt pidi kostja kinkima korteri pojale, kes lubas seejärel kinkida pool korterist hagejale; kostja ütluste kohaselt ei soovinud ta korterit hagejale ja oma pojale müüa (prot lk 7 all), hiljem oli plaanis siiski pojale kinkida ( prot lk 8 keskel), ja samas andis kostja ütlusi, et võis ka öelda, et annab korteri tasuta kui tuldi ostmise jutuga (02:22:06). Tõendeid hagejal selle kohta, et ta saab kas ostu-müügi või kinke teel kostjalt korteri omanikuks, pole. Kui hagejal oli RxxxxxxO.J.-iga mingi vastav kokkulepe, siis on see nende vaheline asi. Eelkõige kostja poolt ütlustest teeb kohus aga järelduse, et Rxxxxx O.J. võis loota, et saab mingi aja pärast siiski korteri omanikuks, mis võis ajendada teda ja temaga koos ka hagejat korterit üsna suurelt renoveerima- oma kodu rajama nagu hageja väljendas. Kohus möönab,

28.Kokkuvõtvalt on selge, et hageja on renoveerimist korraldades ja nende tööde eest tasudes tegutsenud kostja kasuks. Ükski kostja väide ei lükka seda eelset ümber. Seejuures ei pea kohus vajalikuks hinnata poolte väiteid korteri väärtuse tõusu osas- st sellest, kas ja kui palju mõjutasid tehtud tööd korteri müügihinda. Nimetatud asjaolu on vajalik täpsemalt välja selgitada, kui kohus rahuldaks hagi alternatiivselt VÕS § 1042 alusel ja peaks hindama võimaliku rikastumise ulatust. Kohus jätab seega poolte sellekohased väited ja tõendid sisuliselt analüüsimata. 29.Hageja oli seisukohal, et käeolevalt on täidetud ka kaks VÕS § 1018 lg 1 eeldust: kostja on asjaajamise heaks kiitnud ja see vastas tema huvile või tahtele. Kostja vaidles mõlemale väitele vastu. Kohus märgib, et käsundita asjaajamise eelduste täitmiseks piisab ka ühe nimetatud eelduse täitmisest. Kohus eelpool analüüsis seda, kas lammutatud korteri taastamistööd olid kostja kasuks ja jõudis positiivsele järeldusele. Kuna kostja ehistustöid ei takistanud ja selle tulemusel sai korteri seisukord parendatud, vastasid tööd kindlasti kostja huvile. Objektiivselt võttes ei olnud kostja huvides saada tagasi korter, mis oli „täiesti puhtaks tehtud“. Kostja oma ütlustes küll väljendas, et ta oleks sellise korteriga rahul olnud, st ta ei nõudnud taastamist, kuid objektiivselt võttes on (kasvõi osaliselt) taastatud korter siiski kasulikum kui täiesti tühjaks lammutatud korter. Kohus leiab, et korteri kasutuskõlblikkuse taastamine vastas kindalasti korteriomaniku eeldatavale tahtele. Kostja vastupidised väited on eluliselt ebausutavad. Kui kostjale hageja tegevus remonditööde teostamise ei oleks kuidagi meeldinud, oli tal võimalus neid takistada, sest pärast koos oma poja ja N.N.-iga korteris käimist 2022.a märtsis oli kostja kindlasti teadlik ehistustöödest ja saanuks tööde teostamist selgelt takistada kui tal olnud selline tahe. Seejuures ei olnud 2022.a märtsius taastamistööd vee alanud (st kulud olid tegemata), sest käimas olid alles kalkulatsioonide arutelud- N.N.-i ütlused (prot lk 12 ülel).

34.Kostja jäi lõppseisukohtades arvamusele, et 01.03.2023.a saadetud meili tuleb käsitleda kõlbelise kohustusena. Hageja vaidles sellele vastu. Kohus on 28.03.2025 saadetud kirjas selgitanud kõlbelise kohustuse olemust. VÕS § 4 lg 1 kohaselt on mittetäielik kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täimist ei või võlausaldaja temalt nõuda. Sama paragrahvi lg 2 p 2 kohaselt on mittetäielik kohustus ka kõlbeline kohustus- so selle täitmine vastab üldisele arusaameale. Kohus leiab, et käeolevalt on täitmata mittetäieliku kohustuse üks peamisi tunnuseid, milleks on asjaolu, et hagejal ei saaks olla kostja vastu nõudeõigust või siis vastupidi. Paraku kohus eelpool tuvastas, et hagejal oli kostja vastu nõudeõigus käsundita asjaajamise suhtest. Samuti oleks kostjal olnud hageja vastu nõue, kui hageja ei oleks asunud korterit taastama. Ebakohane on kostja arvamus, et sellisesse vaieldava õigussuhte selguse saamiseks kokkuleppe sõlmimine ja tasumiseks lubaduse andmine tooks kaasa olukorra, kus nõude omaja ei saaks selle täitmist nõuda. Kohus märgib, et üldisele arusaamale vastab ikkagi pigem see, et iga isik peab oma kohustusi (nii lepingulisi kui lepinguväliseid) täitma. Kostja käesolevalt leiab, et tema neid kohustusi täitma ei peaks ja seda seetõttu, et ta vaid soovis hagejat abistada. Kohtu hinnangul ei oma väidetav abistamise soov antud olukorras tähtsust, sest poolte vahel eksisteerinud õigussuhte oli juba enne olemas. Kohus märgib vaid, et kostjal võib olla kõlbeline kohustus oma poja suhtes või siis vastupidi, sest kostja poeg oli kogu korteri renoveerimises aktiivne osaline ja võis anda kas hagejale või siis ka kostjale mingeid lubadusi. 01.03.2032.a meili saatmise ajal oli just tema ka korteri omanik ja meilis teatab kostja ka, et lepib tasumises ise Rxxxxxxxx kokku. Kohtul puudub teadmine ja tegelikult ei oma antud nõude lahendamisel ka tähtsust, kas ja milliseid lubadusi või kokkuleppeid kostja ja tema poeg korteriga seoses omavahel tegid. Need võisid olla kõlbelised kohutused, sest lähisugulaste vahelist abistamisest/kokkuleppetest võiks üldsus seda eeldada. Kumbki pool Rxxxxx O.J. menetlusse kaasamist ei soovinud. 35.Hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude summas 1043.10 eurot, mis on kulud seoses kohtueelse õigusabi osutamisega. Kohtule on esitatud tõenditena hageja esindaja nõudekiri ja kompromissettepanek kostjale ning arve (dt lk 79-90). Kostja sellele nõudele selgeid vastuväiteid ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei reguleeri kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist, seega on võimalik kohtueelseid õigusabikulusid nõuda vaid tsiviilõigusliku kahju hüvitamise nõudena võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel.

VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 1, 2 ja 3 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohtueelsete õigusabikulude nõude lahendamiseks tuleb seega tuvastada kahju hüvitamise nõude üldised eeldused: kohustuse rikkumine, kahju tekkimine ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Kohus leiab, et hageja kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud. Kostja ei täitnud alates 10.07.2024.a enam kompromisslepingut, millest ta teavitas hagejat 10.07.2024.a meiliga (dt lk 77). Nimetatud meilis kostja märkis, et kui hageja leiab, et kostja on talle võlgu, võib ta pöörduda kohtusse. Hageja soovis siiski küsimuse lahendada kohtuväliselt ja pöördus õigusabi saamiseks advokaadi poole, kes koostas 14.08.2024.a nõudekirja ja edastas selle kostjale. Hagejal tekkis õigusabikulu summas 1043.10 eurot (nõudekirja koostamine ja edastamine). Hageja on õigusabiteenust ostnud ja talle on selle eest esitatud tasunõue. See summa on käsitletav kahjuna, täpsemalt on tegemist otsese varalise kahjuga. Kohus hindab, kas kahju sellises määras on põhjendatud ehk lähtub kahju konkreetsest suurusest. Riigikohus on asunud seisukohale, et professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad, sest advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (3-2-1-138-10, p 29). Kuna kahju hüvuitamise eeldused on täidetud, on hageja nõue summas 1043.10 eurot põhjendatud ja tuleb rahuldada.

41.Pooled on esitanud taotlused õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks. Nimetatud kulud on kohtuvälised kulud vastavalt TsMS § 144 p 1 ja p 2 – esindajate kulud ja nende sõidukulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, jäävad ka tema enda kantud kulud tema kanda. Kohus nimetatud kulusid ei analüüsi ja nende suurust kindaks ei määra. 42.1.Kohus hindab hageja õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust. Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Väljamõistetavate õigusabikulude suurus tervikuna peab vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh vajalike menetlustoimingute hulgale. Arvestades eeltoodut ja poolte esindajate toimingute hulka, hindab kohus toiminguid (sh tasumäära vastavalt toimingutele, ajakulu jms) kogumis lähtudes asja olemusest, mahust ja keerukusest. Kohus hindab toiminguid eraldiseisvalt üksnes vajadusel. Kohus on käeolevalt seisukohal, et vaidlus on kujunenud mahukamakas selle tõttu, et kostja asus lepingulist suhet ja üldse poolte vahelist õigussuhet täielikult eitama, mis on muidugi tema õigus aga ka risk, mis praegu realiseerub suuremate õigusabikulude näol. Selline eitamine ja kostja vastuväidete vastuolulisus ja muutlikkus ajas tõi aga kaasa hagejale vajaduse esitada nõue lisaks alternatiivsetel alustel, neid nõudeid eri alustel põhjendada ja tõendada. Samas on hageja esindaja kohati lasknud end kaasa tõmmata kostja esitatud asjasse mittepuutuvatest vastuväidetest ja neid ebavajalikult pikalt analüüsinud ja ümber lükata püüdnud. Kohus märgib, et oma seisukoha lühike ja kokkuvõtlik esitamine ning seejuures ebavajaliku vajalikust eristamine on õigusteadmistega kõrge kvalifikatsiooniga esindaja (kelleks vandeadvokaat kindlasti on) poolt alati menetluslikult eesmärgipärane ja kõiki menetluses osalejaid hindav lähenemine. Seejuures tuleb esindajal lähtuda oma esindatava huvidest ja tekitada talle võimalikult vähe kulusid- st mitte kulutada aega ebavajalike ja liialt pikkade asjas vähest tähtsust omavate vastuväidete koostamisele, sest eesmärk ei ole kummutada iga vastaspoole sõna või väidet vaid ainult neid, millel on asja lahendamisel tähtsust. Nimetatut arvestab kohus õigusabikulude hindamisel. 42.2.Kohus leiab, et kostja etteheide hagi koostamisele kulutatud ebavajaliku aja osas on põhjendatud. Hageja esindaja 14.08.2023.a nõudekiri kattub suures osas hagiavaldusega. Nõudekirja koostamisel on esindaja pidanud juba tutvuma asja sisu ja tõenditega ning neid analüüsima. Arve 2024040 kohaselt kulus esindajal nõudekirja koostamisele 4 tundi 30 min ja selle eest on esitatud hagejale nõue summas 1043.10 eurot. Kohus mõistis nimetatud kulu ka kostjalt välja. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagiavalduse koostamisele kulunud aega osaliselt vähendada. Kohus leiab, et hagi koostamine olukorras, kus esindaja oli juba koostanud nõudekirja, võttis 5 tundi (so 4 tundi vähem). Muus osa vähendab kohus menetles vajalikku aega veel täiendavalt 2 tunni võrra. Kohus loeb käesolevas menetluses põhjendatuks ja avajalikuks ajaakuluks 42.25 tundi ja kohus vähendab ajakulu 6 tunni võrra.

Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

Lahendi andmed

Lahendi tekst

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid