Kohus Kohtunik Kohtujurist Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Harju Maakohus Reena Lember Kairi Lints 22.01.2026, Tallinn 2-24-137128 B2 Impact OÜ hagi L D vastu põhivõlgnevuse 2500 euro, intressi 374,75 euro, sissenõudmiskulude 35 euro, viivise 389,05 euro nõudes 3 298,80 eurot
nende Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn Hageja volitatud esindaja: A V; e-post: xxx Kostja: L D (isikukood xxx), elukoht xxx
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi L D vastu.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.B2 Impact OÜ esitas 15.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3 383,63 euro saamiseks. Kohus tegi 17.10.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Seoses sellega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Harju Maakohus kohustas 01.11.2024 määrusega (dtl 14-22) avaldajat esitama nõuetekohase hagiavalduse. Kohus selgitas määruses tarbijakrediidilepingutele kohalduvat õigust, sh vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ning tõendamiskoormist.
3.Hageja esitas 21.11.2024 Harju Maakohtule hagi L D vastu põhivõlgnevuse 2500 euro, intressi 374,75 euro, sissenõudmiskulude 35 euro, viivise 389,05 euro nõudes (dtl 24-39). Kohus võttis hagi 18.02.2025 määrusega menetlusse (dtl 103-109).
4.Vastavalt hagiavaldusele sõlmisid xxx AS ja kostja 08.06.2016 krediidikontolepingu nr xxx (dtl 40-45), millega hageja andis kostjale laenu 750 eurot. Krediidikonto lepingut muudeti kahel korral 18.11.2016 (lepingu nr xxx, dtl 46-51) ja 08.02.2017 (lepingu nr xxx, dtl 53-57). Lepinguga nr xxx lepiti kokku intressimääras 45% aastas ja 0,13% päevas, intressimääraga võrdses viivisemääras, krediidikulukuse määraga 56,50% aastas.
5.Krediidiandaja teatas, et alates 08.03.2024 kohaldub kostja krediidikontolepingule xxx intressi- ja viivisemäär 41,88% aastas. Intressimäära muutmise tõttu korrigeeriti ka lepingu krediidi kulukuse määra, mis on 51,78% aastas (dtl 76-77).
6.Krediidiandja on teinud ajavahemikul 08.06.2016-08.03.2024 kostja arvelduskontole nr. XXX väljamakseid kokku summas 4591,60 eurot (dtl 79-84). Lepingu katteks on kostja teinud tagasimakseid kokku 9607,40 eurot, millest on arvestatud põhiosa katteks 2091,60 eurot, intressi katteks 7369,99 eurot, teenustasude katteks 135,94 eurot, ja viivise katteks 9,87 eurot (dtl 85-89).
7.Kostja kohustus tagastama igakuiselt koos intressidega minimaalse kuumakse. Kostja rikkus kohustust ning oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva minimaalse tagasimaksega. Kostja jättis täielikult tasumata 01.04.2024 (summas 125,58 eurot; maksetähtaeg oli 15.04.2024), 29.04.2024 (summas 125,58 eurot; maksetähtaeg 13.05.2024) ja 30.05.2024 (summas 125,58 eurot; maksetähtaeg 13.06.2024) minimaalsed tagasimaksed.
8.Krediidiandja saatis laenuandja kostjale 17.06.2024 lepingu ülesütlemise teatise koos täiendava maksetähtajaga (07.07.2024) ja hoiatusega võlgnevuse mittetasumise korral leping üles öelda. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges laenuandja lepingu 08.07.2024 erakorraliselt üles öelduks ning loovutas nõude hagejale (dtl 92).
9.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja järgmist. Kostja esitas 08.06.2016 krediidikonto limiidiga 750 eurot avamise taotluse (dtl 58-60). Taotluses esitas järgnevad andmed - sissetulek 1596 eurot, majapidamiskulud 500 eurot, ülalpeetavad 0 ja töökoht Xxx OÜ.
10.Kostja isikutuvastus oli tehtud xxx, kus klient kinnitas oma kõik taotluse andmed (dtl 62).
11.Krediidiandaja tegi 30.05.2016 päringu Creditinfo andmebaasi, kontrollimaks avalike maksehäirete olemasolu. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. Arvestades kostja sissetulekut ja muid kohustusi oli tõenäoline, et kostja suudab võetud krediiti tagasi maksta.
12.Kostja esitas 18.11.2016 krediidikonto limiidile suurendamise taotluse summale 1000 eurot (dtl 64-66). Taotluses esitas järgnevad andmed - sissetulek 1596 eurot, majapidamiskulud 500 eurot, ülalpeetavad 0 ja töökoht xxx.
13.Kostja isikutuvastus tehti telefoni teel, kus klient kinnitas oma kõik taotluse andmed. Krediidiandja tegi 18.11.2016 päringu Creditinfo andmebaasi, kontrollimaks avalike maksehäirete olemasolu. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. Arvestades kostja sissetulekut ja muid kohustusi oli tõenäoline, et kostja suudab võetud krediiti tagasi maksta. 2
14.Kostja esitas 08.02.2017 krediidikonto avamise taotluse limiidile 2500 eurot (dtl 67-69). Taotluses esitas järgnevad andmed - sissetulek 1596 eurot, majapidamiskulud 500 eurot, finantskohustused 250 eurot, ülalpeetavad 0 ja töökoht xxx.
15.Taotlus rahuldati pangakonto väljavõtte (dtl 70-75) andmete alusel, milles lähtuti järgnevatest andmetest: -
pangakonto väljavõttelt igakuise keskmise sissetuleku suurus 2000 eurot; igakuised elamis- ja majapidamiskulud kokku 500 eurot; olemasolevate finantskohustuste maksete summa ühes kuus 616 eurot, mida suurendatakse 10% võrra võimaliku intressitõusu puhuks kokku 677,60 eurot; laenu kuumakse ei tohtinud olla suurem kui 70% taotleja igakuisest sissetulekust;
-
vaba raha jääk ei tohtinud olla väiksem kui 0 eurot.
16.Krediidiandaja tegi 20.01.2017 päringu Creditinfo andmebaasi, kontrollimaks avalike maksehäirete olemasolu. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. Arvestades kostja sissetulekut ja muid kohustusi oli tõenäoline, et kostja suudab võetud krediiti tagasi maksta.
17.Kohus selgitas 18.02.2025 kohtumäärusega hagejale veel kord tarbijakrediidilepingute kohta käivat õigust ning kohustas esitama kohtule detailsed andmed selle kohta, et laenulepingu(te) sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja teabe andmise kohustust. Kohus selgitas hagejale, et hagejal tuleb põhistada ja tõendada, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige kuidas on krediidiandja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega.
18.Kohus selgitas veel, et hagiavalduses on selgitatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist 08.06.2016 krediidikonto avamise taotluse lahendamisel. Hageja on esitanud kohtule kostja taotluse ning Creditinfo maksehäireregistri väljavõtte. Samuti on hageja esitanud kostja 18.11.2016 limiidi tõstmise taotluse ning 08.02.2017 limiidi tõstmise taotluse. Hageja on selgitanud viimase taotluse kohta, et taotlus aktsepteeriti pangakonto väljavõtte alusel, ning lähtuti igakuise keskmise sissetuleku suurusest 2000 eurot, igakuiste elamis- ja majapidamiskuludest kokku 500 eurot ja olemasolevate finantskohustuste maksete summa ühes kuus 616 eurot, mida suurendati 10% võrra võimaliku intressitõusu puhuks (kokku 677,60 eurot. Hageja on esitanud kohtule pangakonto väljavõtte.
19.Kohus juhtis hageja tähelepanu sellele, et kohtule esitatud pangakonto väljavõtte on ajaperioodi 01.11.2016-08.02.2017 kohta. Esmane laenuleping sõlmiti ja väljamakse 750 eurot aga tehti kostjale 08.06.2016 ehk 5 kuud enne pangakontoväljavõtte perioodi alguskuupäeva. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta kostjaga kõigi kolme lepingu sõlmimistele eelnevatel perioodidel. Hagiavalduse kohaselt tõsteti lepinguga kostja laenulimiiti ehk anti kostjale laenu juurde, mitte aga ei antud laenu 2500 eurot. Seega on tegelik võlasuhe alanud juba varem, s.o 08.06.2016 esimese laenulepingu sõlmimisel ja esimese väljamakse 750 euro kostjale andmisel. Hagejal tuli esitada kohtule täiendavad tõendid (sh kostja konto väljavõte) ning tõendite puudumisel teha nõude ümberarvestused.
20.Oma 26.02.2025 vastuses kohtunõudele (dtl 111-116) selgitab hageja täiendavalt, et lepingute nr xxx ja nr xxx puhul on krediidivõimelisuse hindamiseks saadud andmeid laenusaajalt endalt, sisemistest ja välistest andmebaasidest. Kõiki andmeid, mida saadi, võeti arvesse laenusaaja krediidivõimelisuse hindamisel kogumis. xxx lähtub teabe kontrollimise ulatusel proportsionaalsuse printsiibist. Lepingute xxx ja xxx puhul oli tegemist krediidilimiidiga 750-1000 eurot. Tegemist on väikesemahulise krediidiga, mida väljastati lihtsustatud viisil, seega ei olnud konto väljavõtte nõudmine tarbijalt mõistlik ega vajalik. 3
Konto väljavõtte nõudmine oleks olnud asjakohane siis, kui muu kogutud teave kostja krediidivõimelisuse hindamiseks ei oleks olnud piisav. Krediidiandja lähtus lisaks laenusaaja poolt esitatud andmetele avalikest andmebaasidest saadust ning eeldas kostja esitatud andmete õigusust tulenevalt laenusaajale seadusest lasuvast kohustusest esitada krediidiandjale õige ja täieliku teabe oma andmete osas.
21.Lepingu nr xxx sõlmimisel krediidiotsuse tegemisel lähtus krediidiandaja kontoväljavõttelt saadud andmetest ehk netosissetulekust 2000 eurot, finantskohustustest 677,60 eurot, majapidamiskuludest 500 eurot (kas kliendi poolt taotlusesse sisestatud summa või 25% tarbija keskmisest netosissetulekust). Vaba raha jäägiks kujunes 2000–500–varasemad finantskohustused 616*koefitsient 1,1 – taotletava laenu kuumakse 182,40 = 640 eurot.
22.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 11.03.2025, kuid kostja ei ole hagile vastust esitanud.
23.Hagiavalduse punktis 4.3 on hageja esitanud taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
24.TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi rahuldamata.
25.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
26.Kohus selgitas hagejale 01.11.2024 ning 18.02.2025 määrustega tarbijakrediidilepingutele kohalduvat õigust ning tõendamiskoormist ning andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitanud andmed ega tõendid (VÕS § 4034 lg 13), ei ole piisavad järeldamaks, et krediidiandja oleks järginud vastustundliku laenamise põhimõtet ei algse ega refinantseeritava laenu väljastamisel kostjale.
27.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja hagiavalduses välja toonud, et kostja on laenutaotlustel märkinud töökohaks xxx, sissetulekuks 1596 eurot, igakuisteks majapidamisekuludeks 500 eurot, ning kolmandas laenutaotluses finantskohustusteks 250 eurot ja ülalpeetavate arvuks 0. Krediidiandja on 08.06.2016 krediidikontolepingu nr xxx sõlmimisel (limiidiga 750 eurot) tuginenud kostja taotluses märgitud sissetulekule, majapidamiskuludele, teiste finantskohustuste puudumisele ning kontrollinud kostja maksehäirete puudumist Creditinfo registrist ning Ametlikest Teadaannetest. Lepingu nr xxx sõlmimisel 18.11.2016 (tõsteti limiiti 1000 euroni) on krediidiandja tuginenud kostja taotluses märgitud sissetulekule, majapidamiskuludele, teiste finantskohustuste puudumisele ning kontrollinud kostja maksehäirete puudumist Creditinfo registrist ning Ametlikest Teadaannetest. Lepingu nr xxx sõlmimisel 08.02.2017 (tõsteti 4
limiiti 2500 euroni) on krediidiandja kostja sissetulekut, majapidamiskulusid, teiste finantskohustuste suurust kontrollinud kostja Swedbank pangakonto XXX väljavõttelt ajaperioodi 01.11.2016-08.02.2017 kohta (3 kuud).
28.Krediidiandja on analüüsinud kostja panga väljavõtet ning saanud keskmiseks kolme kuu netosissetulekuks 2000 eurot, arvestanud olemasolevateks finantskohustusteks 677,60 eurot (616*koefitsient 10%), elamis- ja majapidamiskuludeks 500 eurot, uue laenu kuumakseks 182,40 eurot ja vaba raha jäägiks 640 eurot. Hindamise tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on krediidivõimeline. Samas on kostja ise märkinud taotluses sissetulekuks märkimisväärselt väiksema nii sissetuleku 1596 eurot kui ka olemasolevad finantskohustused 250 eurot.
29.Kohtule nähtuvalt on krediidiandja küll kontrollinud kostja maksevõimet 08.02.2017 seisuga, kuid see kontroll eelnes enne kolmanda laenulepingu, millega tõsteti kostja krediidilimiidi 2500 eurole. Seega ei ole krediidiandja kontrollinud enne 08.06.2016 krediidikontolepingu nr xxx ja 18.11.2016 lepingu nr xxx sõlmimist kostjaga kostja sissetulekute suurust, tema kohustuste olemasolu ja suurust ning majapidamis- ja eluasemekulusid. Krediidiandja on tuginenud ainult taotluses esitatule ja kontrollile maksehäirete puudumise kohta.
30.Krediidiandja on arvestanud kostja sissetulekuteks keskmiselt 2000 eurot kuus. Pangakonto väljavõttest nähtuvad maksed perioodi 01.11.2016 kuni 08.02.2017 kohta. Kohtule nähtuvalt on kostja töötasu xxx laekunud novembrikuu 2016 eest kokku 2000 eurot, detsembrikuu eest 2820 eurot, jaanuari 2017 eest 800 eurot, mis kolme kuu keskmise sissetulekuna on 1873 eurot kuus. Lisaks nähtub jaanuari lõpus kostjale tasutud ettevõtte xxx palgaavanss 500 eurot. Keskmine netosissetulek on seega 1873 eurot ehk väiksem valemis märgitust. Kostja on märkinud taotluses igakuisteks finantskohustusteks 250 eurot, kuid krediidiandja on pangakontole tuginedes märkinud olemasolevateks finantskohustusteks 616 eurot, mis on kordi suurem kostja taotluses märgitust. Esitatud pangakontolt nähtuvad olemasolevad laenukohustused xxx, xxx, xxx ja xxx ees. Laenuandja on arvestanud majapidamis- ja eluasemekuludeks 500 eurot, pangakontolt nähtuvalt on kostja kolme kuu keskmine rendikulu olnud 793 eurot ning sideettevõtetele tasutud keskmiselt 165 eurot kuus. Olemasolevate laenudele teenindamiseks on kostja tasunud keskmiselt 656 eurot kuus, kui arvestada uut xxx laenu, mida kostja on alles asunud tagasi maksma, siis keskmine makse olemasolevatele laenudele on ligi 720 eurot kuus. Lisaks nähtub pangakonto väljavõttelt igakuised tasumised Tallinna Linnakantseleile arvete eest kahe lapse nimel keskmiselt u 140 eurot kuus. Kokku on ainuüksi nimetatud kulud keskmiselt 1754 eurot kuus, arvestamata uut laenumakset 182,40 eurot ning esmatarbekaupadele ja toidule kuluvat raha, mille tasumiseks enam sissetulekust ei piisa. Samuti leiab kohus, et kolme kuu pikkune periood konto väljavõttest ei ole piisav ülevaate saamiseks kostja tegelikest sissetulekutest ja kohustustest.
31.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
32.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija pangakonto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole 5
tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
33.Hageja on esitanud kohtule kostja pangakonto väljavõtte kolmanda, krediidilimiidi tõstmise lepingu sõlmimisele eelneva perioodil 3 kuu kohta, mida ei saa kohtu hinnangul pidada piisavaks hindamaks laenusaaja krediidivõimelisust. 08.06.2016 krediidikontolepingu nr xxx sõlmimisel ja 18.11.2016 (s.o 5 kuud hiljem) krediidlimiidi tõstmisel on krediidiandja tuginenud ainult kostja esitatud andmetele, kontrollimata kostja tegelikku sissetulekut ning kohustusi, sh teisi finantskohustusi.
34.Krediidilimiidi tõstmisel 08.02.2107 on krediidiandja tuginenud kostja pangakonto 3 kuu väljavõtte andmetele, kust nähtuvad märgatavalt erinevad andmed kostja taotluses esitatule – esitatust suuremad eluaseme- ja majandamiskulud, teised laenukohustused esitatust suuremate maksetega. Konto väljavõttelt nähtuvad aga veelgi suuremad kulud, millega arvestatud ei ole. Laenuandja oleks pidanud märkama, et taotluses esitatud ei vasta konto väljavõttel nähtuvale. Liiatigi ei ole laenuandja ühegi lepingu sõlmimisel kontrollinud rahvastikuregistrist kostja ülalpeetavate olemasolu, kuigi pangakonto väljavõttelt nähtuvad tasutud arved koos laste nimedega.
35.Seega leiab kohus et, hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et krediidiandja oleks kontrollinud üldse kostja laenuvõimet esialgse laenulepingu sõlmimisel 08.06.2016 ega ka laenu limiidi suurendamisel 18.11.2016 ning oleks kontrollinud piisavalt kostja krediidivõimelisust kolmanda lepingu, 08.02.2017 limiidi tõstmisel. Kui kostja on ka esitatud ebaõigeid andmeid, ei vabasta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisest, laenuandjal on võimalus esitatud andmete õigust kontrollida ning kahtluse korral laenutaotlejalt lisaandmeid küsida. Seetõttu ei nõustu kohus hagejaga, et 750 või 1000 euro limiidiga laenu puhul on tegemist väikesemahulise krediidiga, mille puhul ei ole konto väljavõtte nõudmine tarbijalt ehk krediidivõimelisuse hindamine mõistlik ega vajalik.
36.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.
37.Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
38.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
39.Kohtu hinnangul ei ole nõue selge. Kohus selgitas nii 01.11.2024 kui 18.02.2025 määrusega hagejale tarbijakrediidile kohalduvat õigust, kohtupraktikat ja tõendite puudumisel kohustust esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Hageja on esitanud kohtule selgituse vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, kuid ümberarvestust esitanud ei ole.
40.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
41.Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud 6
esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.
42.Kohus leiab, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Hageja ei ole esitanud VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. 08.06.2016 kuni 08.02.2017 seisuga oli seadusjärgne intressimäär 0%.
43.Veelgi enam, hageja on selgitanud kohtule, et krediidiandja on teinud ajavahemikul 08.06.2016-08.03.2024 kostjale väljamakseid kokku summas 4 591,60 eurot, mille katteks on kostja teinud tagasimakseid kokku summas 9 607,40 eurot. Seega on kostja tasunud krediidiandjale rohkem, kui hageja põhinõue ja võimalik seadusjärgne intressinõue VÕS § 4034 lg 7 alusel kokku. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
44.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
45.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
46.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).